Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2022

 

Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Hispaanias diagnoositi üle pika aja lammaste ja kitsede rõuged. Kokku on tuvastatud 17 haiguspuhangut, haigestunud loomad hukatakse. Haigus võib jõuda Eestisse, kui ei olda piisavalt tähelepanelikud.

Lammaste ja kitsede sissevedu Hispaaniast Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida haigustekitajatega saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanu või inimeste vahendusel, mistõttu on haiguse Eestisse levimise vältimiseks oluline rakendada loomapidamises bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Luisa Leinbergi sõnul pole haigust  Eestis kunagi diagnoositud. „Kuna haigusele puudub ravi ja tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ lisas Leinberg.

„Viimane Eestile lähim haiguspuhang oli oktoobris 2021, kui Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged.“ Haigust esineb peamiselt enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Hispaanias esines haigust viimati 50 aastat tagasi. „Haigus diagnoositi 19. septembril ning praeguseks on tuvastatud kokku 17 haiguspuhangut kahes Hispaania piirkonnas – Andaluusias ja Castilla-La Manchas. Viimati diagnoositi haigus riigis 1968. aastal,“ kirjeldas Leinberg. Kokku on haiguskolletes hukatud 29 604 looma (29 518 lammast ja 86 kitse).

Hetkel on haiguspuhangud lokaalsed, sest Andaluusia ja Castilla-La Mancha ametivõimud on viivitamatult vastu võtnud Euroopa Liidu määrustes sätestatud kontrollimeetmed. Kehtestatud on 3 km raadiuses piirangutsoon ja 10 km raadiuses järelevalvetsoon, samuti kõrvaldatakse korjused töötlemisettevõttes, farm puhastakse ja desinfitseeritakse ning bioturvalisuse- ja järelevalvemeetmeid tugevdatakse.

Lammaste ja kitsede rõuged on eriti nakkav loomataud, mida põhjustav viirus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Haiguse iseloomulikud tunnused on palavik, hingeldamine, loidus, pisaratevool, punased laigud ja nahakahjustused, eelkõige villavabadel aladel. Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti ja olenevad tabandunud loomast (immuunsus, vanus, tõug) ja viiruse virulentsusest. Haiguse karja levides nakatub kuni 90% loomadest kellest sureb iga kümnes nakatunu. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe informeerida veterinaararsti.

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

Pressiteade
3. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

23.-30. septembrini oli e-PRIAs avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetusetaotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas. Haridusasutustele maksti välja 320 805 eurot.

Toetus on mõeldud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetamiseks. 

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et mahetoidu pakkumise toetus ja sündmuspõhine taotlusvoor on taotlejatelt saanud palju positiivset tagasisidet. „On kiidetud nii taotlemise lihtsust kui ka toetuse vajalikkust. Haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu on suur ning kindlasti võime oodata, et järjest rohkem haridusasutusi antud skeemiga liitub,“ lisab Katrin Märss.

Oktoobri lõpu seisuga on PRIA poolt välja makstud kõik toetused 2022. aasta teise ja kolmanda kvartali eest. Toetust maksti 44 koolieelsele asutusele kokku summas 122 451 eurot ja 58 koolile kokku summas 198 354 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetussummade jagunemine maakondade kaupa:

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2022

 

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

8. novembrist detsembri keskpaigani tutvustatakse järgmisest aastast käivituva uue perioodi ÜPP peamisi eesmärke, sekkumisi ja ajakava 12 kohas üle Eesti.

Tasuta infopäevadel annavad kõigile soovijatele ÜPP strateegiakavast ülevaate maaeluministeeriumist kantsler Marko Gorban ning mitmed osakonnajuhatajad. Ettekandjatele saab kohapeal esitada küsimusi. „Strateegiakava on väga mahukas, peaaegu 700 leheküljeline dokument. Selleks, et pakkuda alternatiivi selle läbitöötamisele ja aidata huvilisi kõigi uue perioodi toetuste mõistmisel, käime üle Eesti dokumenti tutvustamas. Julgustan kõiki huvilisi kohale tulema, see on võimalus saada kogu informatsioon järgmisest aastast avanevatest ÜPP toetusvõimalustest põllumeestele, toiduainesektorile, maaettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

„Oleme ÜPP strateegiakava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning käib siseriiklike õigusaktide ettevalmistamine selleks, et järgmisest aastast uue perioodi toetused käivituksid. Järgmise viie aasta jooksul on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel põllumajandusse ja maaelu arengusse läbi ÜPP kavas suunata enam kui 1,6 miljardit eurot. ÜPP-l on oluline roll, et meie põllumajandus-, toiduainesektori- ja muud maaettevõtted on edukad, keskkond on hoitud ning kohalikud kogukonnad ja maapiirkonnad on elujõulised,“ lisas maaeluminister Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 hõlmab otsetoetusi ning maaelu arengu toetusi. Rohkem infot strateegiakavast, tutvustamise üritustest ja nendele registreerimisest leiab Maaeluministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

Toimumised:

T, 8.11 – Läänemaa, Oru kultuurisaal

K, 9.11 – Raplamaa, Rapla kultuurikeskus

R, 11.11 – Viljandimaa, Viljandi, Sakala keskus

T, 15.11 – Pärnumaa, Pärnu, Strand SPA & Konverentsihotell

K, 16.11 – Lääne-Virumaa, Jäneda, PMK hoone suur saal

R, 18.11 – Jõgevamaa, Jõgeva kultuurikeskus

T, 29.11 – Saaremaa (koht täpsustamisel)

K, 30.11 – Hiiumaa, Kärdla kultuurikeskus

R, 2.12 – Ida-Virumaa, Jõhvi, Tammiku rahvamaja

T, 6.12 – Võrumaa, Võru, kultuurimaja “Kannel”

K, 7.12 – Viljandimaa, Karksi-Nuia kultuurimaja

R, 9.12 – Tartumaa, Elva kultuurimaja

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas teabepäeva hobusepidajatele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2022

Teabepäeval anti ülevaade hobuste märgistamisest, registreerimisest ja veterinaarnõuetest hobuste teise riiki liikumisel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul oli teabepäeva eesmärgiks selgitada hobuste liikumisega seotud nõuete muudatusi seoses loomatervise määrusest loomapidajatele tulenevate kohustustega hobuste märgistamisel ja registreerimisel. „Oluliseks muudatuseks on see, et hobuste parema jälgitavuse tagamiseks tuleb Eestis sündinud hobused märgistada mikrokiibiga, mis sisaldab Eesti riigikoodi. Jälgitavus on oluline seetõttu, et ennetada loomataudide levikut ning taudiolukorras ka tõhusalt reageerida. Lisaks selgitati ka, et hobuse Eestist välja viimisel peab loomaga kaasas olema pass ja veterinaarsertifikaat,“ kirjeldas Jaarma.

Kuna Eestis on üle 13 000 hobuse, siis on väga oluline, et nad oleksid identifitseeritavad ning nende liikumine jälgitav. „Enne kuuendat elukuud peab hobusel olema kiip ja pass. Unikaalseid hobustele paigaldatavaid kiipe väljastab Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS kutsetegevuse loaga veterinaararstile. Passi väljastab hobusele aretusühing,“ kirjeldas Jaarma kiipimise ja passi väljastamise protsessi.

Juhul kui hobune müüakse või temaga minnakse näiteks võistlustele välismaale, peab loomaga kaasas olema sertifikaat. Viimase väljastab loomale Põllumajandus- ja Toiduamet.

Teabepäeval esitatuga on võimalik tutvuda siin.