Kuu: aprill 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.04.2022

Euroopa Liidus (EL) müüdavatele kanamunadele ja nende pakenditele kehtivad märgistusnõuded, mis aitavad tarbijal teha teadliku valiku ning panna korvi just sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad ostja eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.04.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis eelmisel aastal veebipoodides toidualase teabe esitamist. 2021. aasta veebipoodide kontrollid tuvastasid, et 61% toidualasest teabest ei vasta nõuetele.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul tuleb veebis toite turustades esitada nõuetekohane toidualane teave enne ostu sooritamist, et tarbija saaks teha teadlikke valikuid. „Kohustuslik info peab olema eesti keeles nii tootekirjelduses veebipoes kui ka kätte toimetamise ajal pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel,“ kirjeldas Salmus.

Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aasta kontrollide käigus hinnati e-poodides 484 toodet, millest 61% toidualases teabes esines puudusi. „Kõige rohkem kontrolliti valmistoite, kokku 120 toodet, millest 48% toodete märgistustest ei vastanud nõuetele. Kõige enam tuvastati puuduseid lisaainete toidualases teabes, vastavalt 14-l juhul 15st ja pähklipuuviljade, õliseemnete, õliviljade ja nendest valmistatud toodete puhul 12-l juhul 13st. Kõige vähem puuduseid tuvastati mee märgistamisel, kokku nelja toote puhul 14st,“ selgitas Salmus tulemusi. Kontrollide käigus kohustati teavet parandama, kui seda ei tehtud, siis järgnes veebipoele ettekirjutus.

Levinumateks puudusteks kontrollidel olid allergeensete koostisosade eristamatus ning keelatud toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine. Allergiat või talumatust põhjustavaid aineid tuleb esitada koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana. Toitumis- ja tervisealased väited peavad olema tõesed ega tohi tarbijat eksitada. Toidule ei tohi esitada meditsiinilisi väiteid.

Toidu e-kaubandusest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada. Amet teostab järelevalvet teavitanud ettevõtetele riskipõhise sagedusega. Tarbijal on võimalik Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist kontrollida, millised ettevõtted on ameti järelevalve all.

E-kaubandus on pidevas tõusujoones ja Eesti turule on uusi ettevõtteid lisandunud viimastel aastatel mitmesaja ringis. 2022. aasta alguse seisuga on Eestis 1167 toidu jaemüügiga tegelevat veebipoodi. E-kaubandusega on täpsemalt võimalik tutvuda ameti kodulehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.04.2022

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada kuni tänaseni, 11. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada MEMi kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse leviku tõttu eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiad PTA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.04.2022

7. aprillil toimunud Euroopa põllumajandusministrite kohtumise keskmes oli turuolukord ja toidu varustuskindlus seoses sõjaga Ukrainas ning maakasutuspoliitikate roll kliimaeesmärkide saavutamisel.

„Venemaa sissetungi tõttu on Ukraina toidutootmine ja toidutarneahel saanud oluliselt kahjustada. Seega on hädavajalik saata toiduabi ukrainlastele ning anda finants- ja materiaalset abi Ukraina põllumajandustootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Me peame aitama Ukrainat nii palju kui võimalik. Et see aga oleks võimalikult tulemuslikult teostatav ja et leevendada mõjusid toidu varustuskindlusele, on samuti oluline toetada kriisi tõttu löögi alla sattunud Eesti põllumeest erinevate meetmetega.“

Seetõttu tuleb maaeluministri sõnul lisaks ELi põllumeestele suunatud erakorralisele toetusele kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. „Kestlike toidusüsteemide ja toidujulgeoleku tagamisel on vaja paindlikkust ning arvestamist liikmesriikide eripäradega. Just meie eripäradest tulenevalt on praeguses kriisis murekohad ja tõhusad meetmed erinevad. Näiteks meie arvates tuleks lühiajaliselt anda paindlikkus püsirohumaade kasutamiseks, et suurendada toidu tootmist,“ ütles Urmas Kruuse.

Samuti märkis minister, et Eesti toetab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris süsiniku sidumise ambitsiooni suurendamist, kuid samas tuleb rõhutada, et liikmesriikidele seatud eesmärgid peavad olema realistlikud. „Eesti ei ole nõus meile pakutud eesmärgiga, mis on kolm korda suurem kui sektori sidumine 2019. aastal. Selle saavutamisega kaasneksid tõsised sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Oluline on arvestada liikmesriikide ajaloolist maakasutust ja eripärasid ning tuleb tagada toidutootmiseks kasutatava põllumajandusmaa säilimine, mis on oluline toiduga kindlustatuse tagamisel,“ tõdes Urmas Kruuse.

EL põllumajandusministrite kohtumisel osalenud Ukraina põllumajandusminister Mykola Solsky tõi oma sõnavõtus välja, et tunneb ELi riikide toetust nii sõnades kui tegudes ja tänas ELi riike senise humanitaar- ja finantsabi eest. Ukraina minister kutsus ELi liikmesriike üles majanduslike suhete lõpetamisele Venemaaga, seal hulgas põllumajanduse valdkonnas. Ukraina põllumehed on alustamas kevadkülviga ja vajavad selleks abi erinevate sisendite ning tehnika näol. Sõjategevuse tõttu võib sel aastal tavapärase aastaga võrreldes saak Ukrainas 30-50% võrra väiksemaks jääda.

Lisaks tõi Ukraina põllumajandusminister välja tarneahelate toimimise häired – seoses meresadamate blokeerimisega tuleb toodete eksportimiseks kasutada alternatiivseid transpordikanaleid, mille tagamiseks oodatakse ELi riikidelt kaubanduse paindlikku toimimist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.04.2022

Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse (PÕKAT) 2021. aasta ülevaade kinnitab, et Eesti toidutootjad suudavad katta meie toidulaua, toiduga kindlustatus on tagatud ka edaspidi ja seda jätkub ka ekspordiks.

„Kogu põllumajandus- ja toidutootmissektorit hõlmav ülevaade näitab, et 2021 oli kokkuvõttes vaatamata keerulistele oludele küllaltki hea aasta. Suuri kõikumise viimaste aastate võrdluses pole olnud, stabiilne seis püsis,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Siinsete põllumeeste ja toidutootjate hea töö tulemusel ulatub Eesti isevarustatus olulisimates lõikudes nagu piima-, teravilja- ja kalatoodangu osas märgatavalt üle siseriikliku vajaduse, lisaks jagub ka ekspordiks. Teiste olulisemate toidugruppide lõikes nagu näiteks sea- ja veiseliha katavad siinsed tootjad eestimaalase toidulaua vajaduse ära suures ulatuses.“

Maaeluminister lausus, et Kremli agressioon Ukrainas on survestanud ettevõtteid ja tootmisüksusi küll alates veebruarikuu lõpust, kuid samas erinevad üleilmsed arengud ja kriisid on põllumehi ja toidutootjaid mõjutanud juba mitmel viimasel aastal – selle kiuste on edukalt hakkama saadud ning suudetud kriisidele vastu panna. „Samas peab iga tootja tänases maailmas üha enam vaatama, kuidas ta riske maandab ning millised on ta edasised perspektiivid. Toidujulgeolekule mõeldes ei pea me mõtlema ainult sõjale, vaid kestmisele ja keskkonnale ka tulevikus.“

Ministri sõnul on riigile võrdselt olulised strateegilise varu tagav suurtootmine ning samuti väikeettevõtted, mis väärtustavad lähikaubandust, tagamaks säästlikke tootmisviise järgivate toodete jõudmise ringlusse väiksemates piirkondades ja kogukondades.

„Praegune olukord sunnib ettevõtteid veelgi enam leidma alternatiive Venemaa energiasõltuvuse vähenemiseks, mis kaudselt aitab suunduda kestlikuma tootmise poole. Samas tuleb tõdeda, et ka idast tulevatele väetistele tuleb leida alternatiiv. Eestis on veel piisavalt loomakasvatust – tark sõnnikumajandus koos haljasväetistega võib leevendada lämmastikuvajadust ning aidata kaasa alternatiivenergiale biogaasi näol,“ tõdes Urmas Kruuse.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2021. aastal 1,088 miljardit eurot ehk 9% enam võrdluses eelnenud aastaga. Teraviljasaak (1 290 000 tonni) oli 2021. aastal küll viiendiku võrra väiksem kui eelnenud aasta rekordsaak, kuid oli siiski viimase viie aasta keskmise tasemel.

Eestis toodeti 2021. aastal liha 80 020 tonni. Liha kogutoodang suurenes 2021. aastal eelnenud aastaga võrreldes 0,1%. 2020. aastaga võrreldes toodeti enam linnu- ja veiseliha ning vähem sea-, lamba- ja kitseliha. Linnuliha toodeti 2021. aastal 23 044 tonni, mis on viimase kümnendi suurim linnuliha toodang.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tootsid toidutööstuse ettevõtted 2021. aastal kokku pea 1,8 miljardi euro eest toodangut, millest umbes kolmandik eksporditi.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis 2021. aastal hinnanguliselt 1,1 miljardi euroni, mis on 9% Eesti päritoluga kaupade koguekspordist. Võrreldes 2020. aastaga suurenes eksport 3,5%.

2021. aastal maksti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks toetusi kokku ligemale 363 miljoni euro ulatuses. Toetusest 87% rahastati EL fondidest.
2022. aasta PÕKAT aruande leiab Maaeluministeeriumi kodulehel, samuti on ülevaade lühemal kujul olemas Maablogis. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.04.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus esmaspäeval Eesti Mesinduskogu (EMK) esindajatega arutamaks edasisi koostöövõimalusi ning samuti otsiti lahendusi mesinike tõstatatud probleemidele, nagu näiteks mesilasperede registreerimine või mesilashaiguste tõrje.

Mesinduskogu esindajate sõnul keskendub EMK üks tegevussuund sellele, et mesinike huvid oleks esindatud ELi ühise põllumajanduspoliitika mesindussektori meetmete arutelude juures, samuti saaks EMK teha koostööd riigiga seadusloome osas. Lisaks on mesinduskogul pooleli mesindussektori arengukava 2030 ning mesindusprogrammi loomine.

EMK esindajad pidasid oluliseks, et mesinikud oleksid rohkem organiseerunud, mis aitaks neid ühest küljest rohkem nähtavale tuua ning teisalt oleks riigil seeläbi olemas sektorist parem ülevaade ja ka seirevõimalus, ennetamaks näiteks mesilaste haiguste levikut. EMK viitas kohtumisel ministriga, etmesilasperede toetus võiks jätkuda ka edaspidi, et tagada Eesti mesindussektori kestlikkus ja konkurentsivõime ning kasu maaelule.

Maaeluminister Urmas Kruuse hinnangul oleks hea, kui võimalikult palju mesinikke oleks ühinenud ühe katusorganisatsiooni alla. Samuti viitas ta mesinike koostöö olulisusele põllumeestega. Viimast kinnitab asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul pole hukkunud taimekaitsevahendite teadlikul kasutamisel ühtegi mesilasperet.

Urmas Kruuse lausus mesilasperede edasisest toetusvõimalusest rääkides, et eelarvet puudutavad teemad on päevakorras alles selle aasta teises pooles ja samamoodi on siis arutlusel ka mesilasperede toetuse suurus.

Minister tõdes, et mesindussektoris on pidevalt parenenud järelevalve olukord mee kvaliteedi ja päritolu üle. Mesilashaiguste, eeskätt Ameerika haudemädaniku tõrje osas, on oluline mesinike enda initsiatiiv, kuid PTA saab siin aidata oskusteabe vallas.

Mesilasperede registreerimise uue korra üle arutledes jäi kohtumisel kõlama arvamus, et pigem on sellega seonduvatest kohustustest valesti aru saadud ning tegemist pole märkimisväärse murekohaga. Samas on vaja aga mitme ministeeriumi üleselt leida lahendus probleemile, mis puudutab mesinikele põhjustatud suurulukikahju.

Eesti Mesinduskogu on mesindussektori organisatsioonide esindusorgan, mille on moodustanud Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Mesinike Liit, Eesti Meetootjate Ühendus, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Saaremaa Meetootjate Ühing, Põltsamaa Mesinike Selts ja Tallinna Mesinike Selts.