Kuu: jaanuar 2022

Maaeluministeerium
Pressiteade
28.01.2022

 

28. jaanuaril toimus XIV ülemaailmne põllumajandusministrite tippkohtumine, mis oli osa rahvusvahelisest toidu- ja põllumajandusfoorumist „Global Forum for Agriculture“. Videosilla vahendusel toimunud kohtumisest võtsid osa ligi 100 riigi põllumajandusministrid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Eestit esindas tippkohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul väärib ministrite tippkohtumise peateema „Kestlik maakasutus: toiduga kindlustatus algab mullast“ laiemat käsitlemist ka Eestis. „On aeg teadvustada, et meie kõigi elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest. Inimkond on viimase 150 aasta sees võtnud tohutu intensiivsusega kasutusele looduse pakutavaid ressursse. Nüüd tuleb hakata loodushoidlikumalt majandama, et ka meie järeltulijatele jääks viljakandvat maad,“ ütles Kruuse.

Oma sõnavõtus vaatas Kruuse tagasi viie aasta eest Tallinnas toimunud kõrgetasemelisele konverentsile, kus juba juhiti tähelepanu muldade kestliku majandamise olulisusele. „Teemad, mille me toona fookusesse tõstsime, on nüüd sisse kirjutatud Euroopa Liidu uude mullastrateegiasse. Käima on lükatud ambitsioonikas Euroopa mullakokkuleppe missioon ja Euroopa Liidu mullaseirekeskus. Ministritena peame seisma hea selle eest, et need algatused ellu viidaks,“ rõhutab Urmas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on Eesti põllu- ja metsamehed kasutanud toidutootmiseks olulisimat ressurssi üsna heaperemehelikult, aga meil tuleb pidevalt hinnata, kas see, mis me praegu teeme, on piisav. „Mullatervist puudutavate eesmärkide täitmiseks on vaja rohkem andmeid ja teadmisi, kuidas neid terviklikult rakendada. Eesti on loonud süsteemi, kus pea kõiki muldi puudutavaid andmeid saab analüüsida GIS-süsteemi põhiselt. See annab võimaluse teha nii riigi kui ka kohalikul tasemel mitmesuguseid analüüse ja targemaid otsuseid. Meil on kirju, peaaegu saja mullaliigiga väga varieeruv mullastik, mistõttu peame püüdlema selle poole, et meil oleks veel detailsema tasandi andmed ning et lahendused oleksid usaldusväärsed ja kohapeal kasutatavad,“ selgitas Urmas Kruuse.

Tippkohtumine lõppes ühisavaldusega, mis on leitav SIIT. Tippkohtumisel osalenud ministrite mullatervisest kantud sõnavõtte saab kuulata konverentsi kodulehel.

Tegemist oli järjekorras XIV maailma põllumajandusministrite tippkohtumisega, mille kokkukutsuja on läbi aegade olnud Saksamaa põllumajandusminister. Kohtumise sees toimusid erinevad töötoad, Eesti osales neist mullatervisele fokusseeritud töögrupis.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.01.2022

 

Maaeluministeerium ootab tänasest, 26. jaanuarist Eestimaa erinevate piirkondade esindajate sooviavaldusi 2022. aastatoidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. veebruar.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab toidupiirkonna tiitel hea võimaluse oma piirkonda uuest küljest avada ja toidu kaudu tutvustada nii lähemalt kui ka kaugemalt tulnud huvilistele. „Kohalik toit ja toidutraditsioonid on üks osa meie vaimsest kultuuripärandist. Seitsmendat korda toimuv konkurss aitab esivanemate toidutraditsioone tutvustada, aga samas ka uusi huvitavaid toidutooteid esile tuua,” ütles minister.

Toidupiirkonna tiitli kandjad on läbi aastate olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa. 2021. aasta oli pühendatud Põhja-Eesti paepealsetele maitsetele.

Mais kuulutatakse välja uus toidupiirkond, kellele antakse pidulikult üle tiitel koos maitsete aasta rändkahvliga.

„Kõikide piirkondade maitsed on aastate jooksul tublisti rikastanud meie toidulauda ja teadmisi kohalikest toidutraditsioonidest. Lisaks on see pakkunud tänuväärset kogukondadevahelist koostööd ja tekitanud sünergiat, mis kannab kaua. Jääme põnevusega ootama uusi ideid, et uhkusega välja kuulutada 2022. aasta toidupiirkond,“ sõnas Urmas Kruuse.

Kõik konkursile esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud ettepanekus tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi piirkonda külastama.

Alates 2016. aastast toimunud Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud oodatud traditsiooniks, mis aitab tutvustada toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismi.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2022

 

Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.

„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.

Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Määrusega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide veebilehel.

Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus

PRESSITEADE
24. jaanuar 2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis 21.01.2022 maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel osalesid põllumajandussektori esindusorganisatsioonide esindajad kolmapäeval kohtumisel, kus arutati suurenenud energiakuludega seotud teemasid põllumajanduses, kalanduses ja toidutootmises.

„Kohtumise ajendiks olid sektori esindajate hiljutised pöördumised seoses hüppeliselt kasvanud energiakuludega, mis juba mõjutavad ettevõtjate praegust tegevust ning tekitavad ka ebakindlust tuleviku suhtes,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eri valdkondade puhul on energiakulude osakaal erinev; see sõltub sektori ja tootmise spetsiifikast, ettevõtte tasandil ka sõlmitud lepingutest. Seetõttu soovisime saada sellest esmalt täpsema ülevaate, mis võimaldaks otsida võimaluste piires lahendusi olukorra leevendamiseks.“

Sektori esindajad rõhutasid arutelul, et oluline on ettevõtjate konkurentsivõime säilitamine nii sise- kui ka välisturul ning samuti kindluse püsimine edasise suhtes. Kallinenud energiahindade valguses peeti samuti oluliseks taastuvenergia tootmise soodustamist ja elektrihinna tõusu maandamise instrumentide vajalikkust.

„Mõistan igati sektori esindajate muresid, kuivõrd sektor hakkab alles taastuma koroonakriisi mõjudest ning lisaks on kallinenud ka väga paljude muude sisendite hinnad. Kindlasti saab täna saadud infot kasutada diskussioonides valitsuskabineti laua taga. Pean oluliseks, et põllumajanduse, kalanduse ja toidu tootmisega seonduvatel ettevõtted saaks juurdepääsu täiendavatele leevendusmeetmetele, kui need tulevad,“ ütles minister.

Samas lisas ta, et lühiajaliste lahenduste kõrval tuleb tegeleda ka pikaajaliste lahendustega ning vaatame selleks üle praegused investeeringutoetused ja nende tingimused, et võimaluste piires aidata kaasa investeeringutesse energiasäästu.

Arutelul osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu esindajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

 

Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks saadetud uus kalandusturu korraldamise seadus loob aluse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ning riigisiseste kalamajandusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seadus loob õigusliku raamistiku Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakenduskava elluviimiseks Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027.

„Uus seadus aitab kaasa toetusteks eraldatava raha eesmärgipärasele kasutamisele ja projektide paindlikumale elluviimisele ning peaks vähendama kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse

EMKVFi rakenduskava kaudu suunatakse Euroopa Liidu eelarvest raha liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika valdkonda. Sama rakenduskava toel täidame ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtiva arengukava, PõKa 2030 eesmärke.

EMKVFi najal aitame kaasa sinimajanduse edendamisele Eesti kalanduses ja vesiviljeluses, toetades valdkonna majanduskasvu ja töökohtade loomist, kaitstes samal ajal ka merekeskkonda.

Kalanduspiirkondadel on läbi aegade olnud suur roll ranna- ja siseveeäärsete kogukondade elujõulises arengus. „Võttes arvesse Eesti pikki ranna- ja siseveekalanduse traditsioone ning seniseid kogemusi kogukondliku juhtimisega, saame EMKVFi rakenduskava abiga kohaliku arengu edendamisel rannapiirkondade tegevusrühmade rolli veelgi suurendada ja positsiooni parandada,“ tõi välja Urmas Kruuse. „Seega aitab kalanduse terviklik arendamine kaasa maapiirkondade arengule laiemalt.“

Lisaks kalanduspiirkondadele nähakse EMKVFi rakendusmehhanismis ette meetmeid ja sekkumisi, mille tulemusena avaldavad elluviidavad projektid positiivset sotsiaalset ja demograafilist mõju kogu kalandussektorile.

EMKVFi meetmed jagunevad kolme prioriteedi vahel; neist esimene on edendada säästvat kalapüüki ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmist, teine parandada Euroopa Liidu toiduga kindlustatust konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu ning kolmas võimaldada säästva sinise majanduse kasvu ja soodustada jõukaid rannikukogukondi.

Euroopa Liidu eelarvest on EMKVFi rakenduskava elluviimiseks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 41 739 026 eurot. Kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava EMKVFi rakenduskava eelarve 139 130 086 eurot.

Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.01.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna määrusemuudatuse, millega tõstetakse põllumajandusloomade aretustoetuse ühikumäärasid.

„Erinevate sisendite hinnad on tõusnud ning selleks, et võimaldada aretusühingutel osutada aretajatele teenuseid parimal viisil, oli vaja ühikumäärasid tõsta,” selgitas Urmas Kruuse. 

Ohustatud loomatõugude aretusprogrammi raames peavad ühingud lisaks aretustegevusele ka loomatõuge säilitama, mistõttu nende tõugude puhul tõstetakse ühikumäära veidi enam.

Samuti on kõrgem ühikumäära tõus ette nähtud veiste ja sigade aretustegevusega tegelevale ühingule. „Kriisiolukorras on vaja osutada aretajatele senisest veel paremat teenust, et säilitada põhikarja kõrge aretusväärtusega loomad ning jätkata aastakümneid kestnud kvaliteetset aretustööd,” lisas minister.

Maaeluministri sõnul on praegusel keerukal ajal sektori täiendav toetamine hädavajalik. „Eraldasime mullu kevadel põllumajandustootjatele erakorraliselt 15,8 miljonit eurot ning sügisel piima- ja sealihasektorile 5,5 miljonit eurot. Sihitud toetustega jätkame ka edaspidi.”

Täna kinnitatud määrusemuudatusega kehtestatakse ühikumäärad, mida kasutatakse aretusühingule makstava maksimaalse toetussumma arvutamiseks. Toetuse tegelik suurus sõltub reaalsetest tõendatud kuludest.

 

Eesti Taimekasvatuse Instituut
Pressiteade
17.01.2022

 

‘Aita’ on teine Eestis aretatud registreeritud talirüpsisort nii sordilehes kui sordikaitse all.

Talikultuuride aretuse üheks olulisemaks eesmärgiks on väga hea talvekindlus. Just selle näitaja alusel jäigi ‘Aita’ veel aretisena silma Lea Naritsale, kes tegeleb Eesti Taimekasvatuse Instituudis õlikultuuride aretamisega.

Kui rapsi on keeruline Eestis kasvatada maheviljeluses, siis rüps ‘Aita’ on näidanud ühtlaselt kõrget saagitaset mõlemas viljelusviisis.

Mitmel aastal on kontrollitud aretist nii tava- kui mahetingimustes. Tulemused on olnud alati  head. Lisaks ühtlasele saagitasemele iseloomustab ‘Aitat’ väga hea toorproteiinisisaldus ja madal glükosinolaatide sisaldus, eriti maheviljeluses kasvamisel. Sordil on katsetes olnud keskmine haiguskindlus.

‘Aita’ taimed valmivad kuni kaks päeva varem kui sordil ‘Legato’, sobitudes hästi koristuskonveierisse, hajutades koristusaegseid pingeid ja aitab vältida koristuskadusid. Rüps on hea eelvili talinisule, tänu varasemale koristusele saavad tootjad juba varem ette valmistada sügiskülviks.

Lea Narits on töötanud Jõgeval alates 2004. aastast. Esimene Naritsa aretatud talirüpsisort ‘Legato’ jõudis Eesti sordilehele 2015.aastal ja Soome sordilehele 2017. aastal. Lisaks talirüpsi aretamisele on ta panustanud kaunviljade arengusse. Tema osalemisel on loodud  sojauba ‘Laulema’ ja hernesort ‘Leili’. Lea pädevuses on varem sordilehte võetud kaunviljade ja õlikultuuride säilitusaretus.

Talirüpsi ‘Aita’ sordilehele jõudmine annab tootjatele uue valiku arvestades ka rohepöörde tingimusi.

Talirüpsisordi ‘Aita’ Soome sordilehele võtmise katsed kestavad.

Fotod: talirüps_1, talirüps_2, Lea Narits.

Kõneisikud:

Lea Narits
e-post: lea.narits@etki.ee
telefon: 5346 8199

Pille Ardel
Direktori
e-post: pille.ardel@etki.ee
telefon: 510 1311