PMK: Uus kaardirakendus näitab põllumulla niiskusrežiimi

Põllumajandusuuringute Keskus
Pressiteade
14.01.2022

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus. Uus rakendus võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt.

„Muldade niiskusrežiimi kaardirakendusega jätkame mullastikukaardi info n-ö tõlkimist kõigile huvilistele,“ selgitab uue kaardirakenduse eesmärki mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Niiskuse järgi jaotasime mullad viide klassi. Seeläbi saab jälgida erineva niiskusrežiimiga muldade vaheldumist ruumis.“

„Kuivad mullad on põuakartlikud ja põllukultuurid kannatavad neil muldadel sageli põuakahjustuste all. Parasniisketel muldadel on taimed suhteliselt hästi veega varustatud, niisketes ehk gleistunud muldades esineb juba liigniiskuse tunnuseid, märjad ehk gleimullad tuleb aga kindlasti kuivendada liigniiskuse leevendamiseks. Väga märgadel muldadel on juba pealmises kihis valdavalt turvas, seega tuleb nende muldade kasutamist põllumajanduseks põhjalikult kaaluda ning see on võimalik ainult kuivendamise toel,“ täpsustab Priit Penu muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse aluspõhimõtteid.

Lisaks on alates 2022. a algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus.

„Kasutussobivuse kaardikihti oleme täiendanud peamiselt rohumaakultuuride, näiteks timuti, aas-rebasesaba, keraheina ja päideroo arvelt,“ ütleb Tambet Kikas, mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja. „Nüüd on võimalik hinnata põllumuldade sobivust 27 põllukultuuri kasvatamiseks.“

„PMK kaardirakendused on tänuväärne võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astover.

Muldade niiskusrežiimi kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/muldade-niiskusreziimi-kaardirakendus

Muldade kasutussobivuse kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/muldade-kasutussobivus

Lisainfo:
Priit Penu, priit.penu@pmk.agri.ee
Tambet Kikas, tambet.kikas@pmk.agri.ee

Muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse ekraanikuva:

2021. aastal maksis PRIA toetusteks välja rekordilise 338 miljonit eurot

Pressiteade
13.jaanuar 2022

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on 21-aastase tegutsemisaja jooksul klientidele välja maksnud 4,5 miljardit eurot toetusrahasid. 2021. aastal maksti välja rekordiline 338 063 303 eurot ameti poolt vahendatud toetusi. Seda on üle 19 miljoni euro rohkem kui eelmisel aastal. Toetust maksti 2021. aastal ligi 21 500 kliendile.

PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul oli eelmisel aastal PRIA klientidele välja makstud toetussumma kogu PRIA ajaloo suurim aasta jooksul välja makstud toetuste kogusumma. „PRIA alustas tegevust aastal 2000 ja on pidevas muutumises. Algava uue programmperioodi raames oleme liikumas toetusi jagavast makseagentuurist maaelu digi- ja rohepööret toetavaid teenuseid pakkuvaks organisatsiooniks. Tahame saada Eesti põllumehele, maaettevõtjale ja teistele maaelu valdkonna esindajatele ning sellest huvitatutele heaks partneriks, kelle käest saab nii toetusi kui ka infot ja nõuannet,“ ütleb Kallas.

2021. aastal maksti toetusi põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 93 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku üle 64 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2491), järgnesid Võrumaa (2307) ja Pärnumaa (2294). Kõige suurem toetussumma kogunes aasta jooksul kokku Tartumaale, kus maksti taotlejatele välja ligi 42 miljonit eurot. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

Nii nagu 2020. aastal, avati ka 2021. aastal mitmeid COVID-19 viiruse mõjude leevendamiseks mõeldud toetusi. 2021. aastal sai taotleda järgmisi erakorralisi meetmeid:

  1. Märtsis COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjale
  2. Oktoobris COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale
  3. Detsembris COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale

 

Suurima maksete mahu moodustasid otsetoetused ligi 193 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 109 miljoni euroga ja riiklikud toetused (k.a COVID-19 mõjude leevendamiseks väljatöötatud meetmed) 18,2 miljoni euroga. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi maksti üle 14,7 miljoni euro, koolikavade toetusi üle 2,8 miljoni euro.

Riik hakkab looma ühendlaborit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.01.2022

 

Vabariigi valitsus andis täna põhimõttelise heakskiidu ühendlabori loomise ettepanekule. Uus labor alustab plaani kohaselt tööd 1. jaanuaril 2023.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ühendlabori loomine osa riigireformist. „Et riigi töökorraldus ja teenuste pakkumine oleks tõhusam, on vajalik läbi viia riigireform – riigi laborite ühendamine on osa sellest,” selgitas Kruuse.

Ühendlabor moodustatakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning Terviseameti terviseohutuslabori Tartu labori, Kohtla-Järve labori ja Tallinna labori (välja arvatud nakkushaiguste labor) baasil.

„Laborite ühendamisel on mitu eelist – olemasolevaid seadmeid on võimalik rohkem kasutada ning pädevat personali tõhusamalt kaasata. Samuti on laborite ühendamisega võimalik investeeringuid edukamalt plaanida, teenuseid terviklikumalt arendada ja ka koostööd edendada,” tõi minister välja.

Kruuse sõnul toetab laboriteenuste koondumine ka toiduohutuse tagamist. „Praegu on toidutarneahela laboriteenused killustatud – nende koondamisel paraneb laboriteenus nii toiduohutuse järelevalve kui ka ettevõtete enesekontrolli jaoks.”

Ühendlabori loomisega paralleelselt jätkatakse ettevalmistusi Tartu laborimaja loomiseks, mille valmimist planeeritakse 2026. aastasse. „Tartu laborimaja valmimisega lõpetatakse amortiseerunud kinnisvara kasutamine, lisaks vähendatakse kulutusi laborite kinnisvarale ja selle haldamisele,” lisas Kruuse.

Et katta ühendlabori moodustamisega seotud vältimatuid ja ühekordseid kulusid, toetas valitsuskabinet Maaeluministeeriumi taotlust eraldada 2022. aastaks reservist 150 000 eurot.

Labor hakkab tegutsema Maaeluministeeriumi haldusalas. Teenuste arendamise strateegilist juhtimist jääb koordineerima ministeeriumiteülene laborite nõukogu.

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Aiandusliit

 

Pildi autor: Kersti Teenu
Pildi autor: Kersti Teenu

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid koalitsioonierakondade poole ettepanekuga luua võimalus põllumajandustootjatel osta elektrienergiat börsiväliselt õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise kuludel ja tootja põhjendatud kasumil.

Praegune elektribörsis süsteem, mis suuresti kujundab elektri hindasid on ebaõiglane ja ebamõistlik, ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin „Kui aktsiabörsidel toimuvad tehingud kokkuleppe hinnaga, ehk juhul kui pakkuja müügihind ja ostja ostuhind kokku langevad, siis meie elektribörsil määrab hinna viimane pakkuja, mis loob võimalused hinnamanipulatsioonideks ning toob tarbijatele kaasa ebamõistlikult kõrge elektrihinna,“ selgitas Strastin. Ta lisas, et elektribörsihindade suured kõikumised näitavad ilmekalt seda, et börsihinnad ei põhine mitte tootmiskuludel, vaid hoopis muudel asjaoludel. Valitsus peab praeguses väga kriitilises olukorras ettevõtjatest elektritarbijatele jõuliste ja kiirete meetmetega appi tulema.

„Euroopa Liidu riigid on suures osas vastutavad ise oma riikliku energiapoliitika eest ja Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel võtta kasutusele erakorralisi meetmeid, et kaitsta tarbijaid kõrgete energiahindade eest. Ka Eesti on tänaseks loonud energiakulude hüvitamise meetme, mis peaks aitama kompenseerida keskmise sissetulekutega peredele suuri energiakulusid. Siiski on jäänud toetuseta olulised sihtrühmad, kes toetust vajavad, kuid hetkel nad ei kvalifitseeru selle meetme kaudu taotlusi esitama“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Näitena tõi ta välja äriühingu või FIEde vormis tegutsevad väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjad.

Ilmselgelt toob elektri- ja teiste energiakandjate hinnatõus kaasa ka toiduainete hinnatõusu, mis annab hoogu niigi ebanormaalselt kõrgele inflatsioonile ja põhjustab kogu rahvale suuremaid kulusid. Toiduained ei ole mitte luksuskaubad, vaid rahvatervise huvides on, et meie elanikkond saaks piisavas koguses taskukohase hinnaga tervislikku ja mitmekülgset toitu. Seetõttu peaks riik võimaldama põllumajandustootjatele osta elektrienergiat õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise ja võrguteenuse kuludel ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlikul kasumil, tõid välja organisatsioonid oma pöördumises.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Aiandusliidu ettepanekud koalitsioonierakondadele:

  • Võtta kiirkorras vastu käibemaksu seaduse muudatused, millega vabastatakse käibemaksust taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis.
  • Läbi rääkida EL Komisjoniga, et lähtuvalt riigiabi raamistikust oleks võimalik kompenseerida energiakulusid FIE-dele ning väikese– ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tegelevad toidu tootmisega, sõltumata neile varem selle raamistiku alusel osutatud riigiabist.
  • ELi heitekogustega kauplemise süsteemis tarbijatelt otse tasusid ei nõuta, kuid energiaettevõtted kannavad saastekvootide ostmise kulud tavaliselt tarbijatele üle. Ka Eesti kantakse elektri ostmisel need tasud üle lõpptarbijatele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, vabastada Eestis lõpptarbijad elektri ostmisel nendest tasudest ning kanda need riigi poolt või energiaettevõtete kasumi arvelt.
  • Põhilise probleemina ülimalt kõrgete ja samas ka volatiilsete elektrihindade kujunemisele näeme börsisüsteemi, mille tulemusena tarbijad on väga sageli sunnitud ostma elektrit palju kallimalt kui on elektri tootmise ja võrguteenuse tegelikud kulud ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlik kasum. Selle süsteemi tõttu elekltritootjad ja võrgusteenuse osutujad rikastuvad ning paljud eraisikutest tarbijad vaesuvad ning ettevõtjatest tarbijate konkurentsivõime kannatab tõsiselt. Selle probleemi lahendamiseks teeme ettepaneku luua põllumajandusettevõtetele (aga ka teistele maapiirkodades tegelevatele ettevõtetele) võimalus osta elektrienergiat teatud mahus börsiväliste hindadega, mis sisaldavad elektrit tootmise ja võrguteenuse osutajate põhjendatud kulusid ning mõistlikus suuruses kasumit, kusjuures hinnad kuuluksid kooskõlastamisele Konkurentsiametiga.

 

Lisainfo:

Raimond Strastin
Tel. 525 9744
aiandusliit@ainadusliit.ee

 

Kerli Ats
Tel 5647 5660
kerli@taluliit.ee

Punasest kalast toodete eksport laienes ka maakera kuklapoolele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.01.2022

 

Punasest kalast toodete eksport laienes ka maakera kuklapoolele 

Alates 7. jaanuarist on lubatud lõhelistest valmistatud toodete eksport Austraaliasse.

Põllumajandus ja Toiduameti ekspordivaldkonna nõunik Marko Breiveli sõnul algas ekspordiloa saamise protsess juba 2014. aastal. „Ekspordiloaks tuli täita mahukas küsimustik ning 2019. aastal toimus Eestis audit, mille käigus Austraalia ametnikud hindasid järelevalve efektiivust ja ettevõtete tootmisprotsesse,“ selgitas Breivel kogu protsessi. Viimaks kooskõlastati sertifikaadivorm, mis peab olema kaasas iga eksporditava saadetisega ning kinnitab toodete vastavust Austraalia nõuetele.

Ameti üheks prioriteediks on uute turgude avamine Eesti ettevõtetele tagamaks Eesti päritolu kõrge kvaliteediga toodete eksport välisriikides olevate tarbijateni. „Kuna Eesti kalakäitlemise ettevõtetel on olnud pidev huvi lõhelistest valmistatud toodete ekspordi vastu Austraaliasse, siis loodame, et saadud luba on toeks ettevõtete tootmispotentsiaali tõstmisel ning soodustab ka Eesti majanduse arengut tervikuna,“ lisas Breivel.

Luba teistest kalaliikidest valmistatud toodete ekspordiks Austraaliasse on Eestil juba alates 2014. aastast.

Maaeluminister kutsub koolilapsi kalaroogi valmistama  

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.01.2022

 

Üle-eestiline koolinoorte kokanduskampaania pakub võimaluse avastada kalatoitude hõrke maitseid ning soovib seejuures kokku viia eri põlv- ja kogukondi. 

Alates eilsest on kõigil noortel kokandushuvilistel võimalik kaasa lüüa kalatoitude valmistamise konkursil. Algatuse eesmärk on innustada kooliõpilasi kalatoite proovima ja ise kalaroogi valmistama, samuti kasvatada teadlikkust kala kasulikkusest.

Maaeluministeeriumi kampaania „Kala kõlab hästi“ raames ellu kutsutud algatus on suunatud kõigi Eesti koolide 1.-9. klasside õpilastele, kuid omab märksa laiemat sisulist tähendust.

„Meie pilk ei ole suunatud sugugi üksnes noortele ja koolidele. Teame ju, et kodu ja vanemad kui eeskujud omavad laste harjumuste kujunemisel hindamatut rolli. Aga mitte ainult. Sõpradega kooskokkamine on mõnus vaheldus noortele nii maal kui linnas. Meil on külasid, kus on tugevad kogukonnad, aga kooli polegi. Seepärast kutsume üles ka kogukondade eestvedajad toetama oma küla lapsi ja looma neile keskkonna, kus nad saaksid koos kalatoitude valmistamist proovida,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Loodame, et algatus innustab üheskoos senisest enam kalatoite valmistama. Noored saavad soovitada mõnd huvitavat retsepti vanematele ja nemad omakorda kaasata lapsi uute roogade valmistamisel,” lisas minister.

Isetegemisrõõm ja auhinnavõimalus käsikäes

Laste ja noorte toitumisharjumuste kujunemisel on oluline roll esmakogemusel. Nii ka kalatarbimisel. Läbi isetegemise rõõmu on võimalik suurendada lastel kalatoitudega seotud positiivsete kogemuste osakaalu ja juhtida seejuures tähelepanu kalale kui kasulikule toiduainele.

„Innustan kõiki kasutama võimalusi lastega koos köögis toimetamiseks. Kui endal kogemusi kalaga ümber käimisel napib, siis oleme koostöös Peakokkade Ühendusega kaasanud tuntud kokkasid, kes kampaania perioodil aitavad vahetute näpunäidetega kalamaailma saladusi avastada,“ julgustas Kruuse.

Kampaania kestab 20. veebruarini. Osalemiseks vali välja kalatoidu retsept, valmista see koos sõbra, sugulase, terve klassi või mistahes seltskonnaga ning sisesta retsept koos fotode ja võimalusel videoga leheküljele www.kalatoidud.ee/nooredkokkama. Samast keskkonnast leiab ka inspiratsiooni tõeliselt isutavate retseptide valikul.

Pärast 20. veebruari loosib kampaania maskott Siia-Miia kõigi kalatoitude tegijate ja need meile edastanute seast välja kaks õnnelikku seltskonda, kes pääsevad koos Estonia Resort Hotel & Spa restoran Noot peakoka Rudolf Visnapuuga süüa valmistama. Lisaks on välja pandud arvukalt eriauhindu.

Vaata ka videot minister Urmas Kruuse ja Lindi kooli laste ühisest kokkamisest: https://we.tl/t-IKefxRQoXo

Pildigalerii: Maaeluminister Urmas Kruuse ja Lindi kooli lapsed valmistavad räime vormi.

Keskkonnatoetuste väljamaksmine on alanud

Pressiteade
10. jaanuar 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustas 2021. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist. Kümnekonna toetuse raames planeerib PRIA loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajatele välja maksta kokku ligi 64 miljonit eurot. 

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb, et täna alustas PRIA keskkonnatoetuste väljamaksetega ning esimesena jõudis toetus keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse taotlejateni. Sel nädalal alustatakse ka poolloodusliku koosluse hooldamise ning ohustatud tõugu looma pidamise toetuse väljamaksetega. „Oleme rõõmsad, et saame toetused põllu- ja loomapidajatele välja maksta võimalikult varakult,“ lisab Tauno Taska.

  1. aasta keskkonnatoetuste maksimaalsed ühikumäärad leiab PRIA kodulehelt.

Toetuste eelarved ja väljamaksete planeeritud algusajad

(NB! Algusaeg tähistab toetuse esimeste väljamaksete tegemist. Kõik maksed teostatakse jooksvalt hiljemalt veebruari keskpaigaks)

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA pärast otsuste kinnitamist kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Aasta konsulent 2021 on Liia Lust

Pilt: erakogu

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
30. detsember 2021, Viljandi

 

30. detsembril kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja Aasta konsulendi 2021, kelleks sel aastal on maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent Liia Lust.

Kolleegide sõnul on Liia staažika konsulendina alati väga asjalik nii oma nõuandetöös kui oma kodukandi külaelu arendajana. Kohusetundliku ja tööka partnerina on Liia Lust aastate jooksul aidanud väga paljusid põllumehi ja maaettevõtjaid. Oma tööd tunneb ta hästi, igapäevase nõuandetöö kõrvalt osaleb aktiivselt erinevates töörühmades ja nõuandesüsteemi arendustegevustes.

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse kolleegide hinnangud kandidaatide töö kvaliteedile ja klientidelt saadud tagasiside, lisaks ka lõppeval aastal sõlmitud nõustamislepingute arv, rahaline maht ja nõustatud klientide hulk.

Maaelu Edendamise Sihtasutus korraldab põllu- ja maamajanduse alast nõuandetegevust kogu Eestis. MES nõuandeteenistusega on lepinguliselt seotud üle erinevate valdkondade 60 konsulendi.

Uuest aastast saab kalapüügi andmeid esitada kaldalt

Maaeluministeerium
Pressiteade
29.12.2021

 

1. jaanuarist 2022 jõustub Vabariigi Valitsuse määruse muudatus, mis võimaldab uuest aastast kaluri kalapüügiloa alusel kutselisel ranna- või siseveekogude püügil esitada vastava kliendirakenduse vahendusel andmeid elektrooniliselt otse kaldalt. Varem tuli andmed edastada veekogul olles.

„Võimaldades nutitelefoni või tahvelarvutiga andmete esitamist veekogu kaldalt, soovime suurendada kalapüügi kohta elektrooniliselt esitatavate andmete hulka, mis on praegu vabatahtlik, ning pakkuda kaluritele väikest motivatsiooni minna andmete edastamisel üle kliendirakenduse kasutamisele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Elektrooniliseks andmete esitamiseks tuleb enne püügi algust saata kliendirakenduse kaudu kalapüügiloa number, kalapüügil kasutatavate kalalaevade pardanumbrid, kaluri nimi, sadamast väljumise koht ja aeg. Ülejäänud andmed, sh püütud kala kogus, tuleb saata veekogult naasmisel kohe pärast kaldale saabumist. Alternatiivina jääb ranna- ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevatele kaluritele alles võimalus andmete esitamiseks ka paberpüügipäeviku lehel.

Kui kalapüügiks kasutatakse kastmõrda, põhjanoota või kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, tuleb Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt esitada püügiandmed jätkuvalt merelt, enne sadamasse saabumist.

Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatused 2022. aastaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2021

 

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaheksandad muudatusettepanekud, et muuta selle meetmete rakendamise tingimusi 2022. aastaks.

„Kuigi uus, aastaid 2023–2027 hõlmav ühise põllumajanduspoliitika periood on juba sama hästi kui ukse ees ja ettevalmistused selleks käimas, on meil veel ees üks üleminekuaasta, mille vältel saame anda maaelu arengu toetusi kehtivate reeglite alusel. Neid reegleid tuleks veel kohandada, et paremini vastata muutunud oludele ja uutele katsumustele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Näiteks muudetakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks ka üksnes turustamiseks vajalikud investeeringud (seadmete ostmine või ehitiste ehitamine) – seni olid turustamiseks vajalikud investeeringud abikõlblikud juhul, kui toetust taotleti ka töötlemiseks vajalikeks investeeringuteks.

„Ettevõtjad on välja toonud, et arenguhüppeks ning toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid turustamiseks vajalike seadmetesse nagu näiteks pakkeliinid või kiletamismasinad ning samuti laoruumidesse, mistõttu tuleks seda toetada senisest paindlikumatel tingimustel,“ lausus Urmas Kruuse. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimaalset toetussummat on aga kavas suurendada seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni, sest viimasel ajal on oluliselt tõusnud mitmesugused majandustegevust mõjutavad hinnad, eelkõige ehitushinnad.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas võimaldada perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamisel kasutada lihtsustatud kulumeetodit, et vähendada nii Leader-tegevusgruppide kui ka administratsiooni koormust.

„Praeguse maaelu arengukava Leader-meetme eelarvest perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist tuleb toetada, et tagada uue eelarve kiire kasutuselevõtt,“ selgitas maaeluminister. „2022. aasta jooksul on kohalikel tegevusgruppidel võimalik strateegiad välja töötada ning need ka heaks kiita, et nende alusel saaks juba 2023. aastast hakata toetusi jagama.“

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 30. novembri seisuga on arengukava kogueelarvest (1,3 miljardit eurot) väljamakseid tehtud 887 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt www.agri.ee/mak-2014-2020.