Kuu: august 2018

PRESSITEADE
31.08.2018

Tolmeldajate kaitsmise eesmärgil on oluline teada kõiki nõudeid

Eile toimunud Põllumajandusameti, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, tööstuse, mesindusorganisatsioonide ja teadlaste esindajate kohtumisel olid arutlusel taimekaitsevahendite mõju mesilastele ja informatsioon toote märgistusel.

Kohtumisel osalejad tõdesid, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmise eesmärgil on kõige olulisem  olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ning järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit. Arutati Eesti Mesinike Liidu saadetud ettepanekuid ja lepiti kokku mesilaste kaitset puudutava hoiatuslausete ühtlustamine, et tagada nende ühine arusaadavus.

„Kõikidele taimekaitsevahenditele tehakse Põllumajandusametis riskihindamine kindlustamaks, et toote kasutamine ei kahjusta inimeste ja loomade tervist ega keskkonda. Sellele järgneb otsus, kas taimekaitsevahend turule lubatakse või mitte,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kui mesilaste ja teiste tolmeldavate putukate kaitsmiseks on  vaja  kohaldada riske vähendavaid meetmeid, lisatakse taimekaitsevahendi märgistusele vastavad ohu- ja hoiatuslaused“, lisas Raudsepp.

„Põllumajanduskoja jaoks on tõhus koostöö erinevate põllumajanduse valdkonna ametkondadega võtmetähtsusega. Hea on teada, et kõik ametlikud hinnangud lähtuvad teaduslikest faktidest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Eestis kehtib juba aastaid taimekaitsevahendi pritsimise keeld õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel, kuid on ka erandeid. Näiteks putukatõrjevahend Biscaya on küll lubatud kasutada hiilamardika tõrjumiseks rapsi- ja rüpsitaimede õitsemise ajal, kuid järgima peab kellaajalist piirangut (kasutada ajavahemikus 22.00-05.00). Putukatõrjevahendi Proteus OD märgistusel on aga lisaks kellaajalisele piirangule ka toote kasutamise keeld taimede õitsemise ajal paagisegudes koos fungitsiididega.

Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. „Tõeline nulltolerants taimekaitsevahendite väärkasutamise osas saab kasvada ainult taimekasvatussektori seest ja korralike taimekasvatajate eeskujul,“ ütles Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu liige Tago Holsting.

Mitte kõik taimekaitsevahendid ei ole oma toksikoloogiliste omaduste poolest ohtlikud mesilastele. Palju on räägitud glüfosaadi võimalikust negatiivsest mõjust mesilastele, kuid Euroopa Toiduohutusameti teaduslik hinnang kinnitab, et glüfosaadil ei ole mesilastele kahjulikku mõju ning riski mesilastele, sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele, mulla makro- ja mikroorganismidele peetakse madalaks.

Koostöö jätkub ning järgmise kohtumise teemaks on erinevate taimekaitsevahendite kasutamine paagisegudes ja nende koostoime. Samuti on mesinikel ja taimekasvatajatel väljatöötamisel hea tava, kuidas ja millist kasulikku teavet nad enne kevadtööde algust teineteisele edastavad.

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
MAAELUMINISTEERIUM
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT
EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT
EESTI MAAÜLIKOOL

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.08.2018

Tarmo Tamm: põua tõttu kannatanud põllumajandussektorit tuleb toetada

Eile, 30. augustil saatis maaeluminister Tarmo Tamm Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile kirja, kus kirjeldas Eesti põllumajanduse põuakahjusid ning viitas vajadusele töötada välja erimeetmed ja eraldada erakorralist toetust, et toetada põua tõttu kannatanud põllumajandussektorit.

„Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud küsitluse tulemuste põhjal kujuneb 88% vastajatest tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% eelmisest aastast väiksemaks. Kolmandikul küsitlusele vastanud piimakarja- ja lihaveisekasvatajatest on varutud alla poole vajalikust rohusöödast ja 28% tootjatest prognoosib, et suur osa puuduolevast rohusöödast tuleb juurde osta. Keerulises olukorras on ka köögivilja- ja kartulikasvatajad,” kirjutas Tarmo Tamm oma pöördumises Euroopa Komisjonile.

Põud on mõjutanud negatiivselt ka sea- ja linnulihatootjaid. „Kulud loomasöödale on märkimisväärselt suurenenud ning see on tõstnud toodangu omahinda. Tootmiskulude kiire kasv, kallinenud söödahinnad ning tootmistõhususe vähenemine on muutnud sea- ja linnulihatootjate majandusliku olukorra väga keeruliseks,” lisas maaeluminister Tamm.

Eesti Riigi Ilmateenistuse andmetel oli sel aastal juulikuine keskmine temperatuur 19,9℃, mis oli 2,5℃ kõrgem kui mitmeaastane keskmine. Keskmine sademete hulk oli 26 mm, mis moodustab mitmeaastasest keskmisest vaid 36%.  EPKK korraldatud küsitluse andmetel jääb teravilja keskmine saagikus sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal ning ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.

„Seetõttu tuleks välja töötada erimeetmed ning toetada põua tõttu kahju kannatanud põllumajandussektorit,” lisas Tarmo Tamm kirja lõpetuseks

Eesti Talupidajate Keskliit kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil, mille eesmärgiks on koguda kokku esinduslik galerii Eesti kõige naljakamatest, eriskummalisematest ja ebaharilikuma välimusega aiasaadustest.

Nunnukonkursile oodatakse erilise kuju ja ebahariliku suurusega puu- ning köögiviljade fotosid, samuti on teretulnud toredad kaadrid koduloomadest. Humoorikad olukorrad, naljakad näoilmed ja looduse väikesed imed (nagu kaksikutest vasikad jt huvitavad näited) on kõik konkursiväärilised jäädvustused.

Fotosid ootab Taluliit digitaalselt aadressile fotokonkurss@talutoit.ee kuni 15. septembrini.

Parimate tööde autoreid autasustatakse külluslike „Ehtsa talutoidu“ märki kandvate toidukottidega. Kõikidest saadetud töödest valmib sügise hakul meeleolukas video, mis avaldatakse „Ehtsa talutoidu“ Facebooki leheküljel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib selle aktsiooniga tunnustada ja teadvustada neid toredaid inimesi, kes nii töö kui ka hobina kasvatavad põllukultuure ja/või koduloomi, hoides nii elus meie põllumajandustraditsioone.

Lugupeetud sordiaretajad, liidud ja valdkonnahuvilised!

Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga kutsub Sordiaretusprogrammi 2020-2030 koostamise avaseminarile!

20. septembril Pollis kell 11.00-15.00.

Päevakava

10.30     Kogunemine, tervituskohv

11.00     Avasõnad

11.10 – 12.10      Sordiaretusprogrammi 2009-2019 tulemused ja vaade tulevikule (Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor; Polli Aiandusuuringute Keskus; Tallinna Tehnikaülikool)

12.10 – 12.40      Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 vaade (Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler)

12.40 – 13.00      Kohvipaus

13.00 – 13.30      Teaduse vaade (Evelin Loit, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur)

13.30 – 14.20      Tarbijavaade (Raimond Strastin, Eesti Aiandusliit; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja; Karmo Haas, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu)

14.20 – 15.00      Avatud arutelu, lõpusõnad

15.00 –  …            Õunasortide näitus ja degusteerimine.

Soovijatele ringkäik Polli kompetentsikeskuse laborites, tootearenduskeskuses ning aedades.

Toimumiskoht: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus (Polli, Karksi-Nuia, Viljandimaa).

Ettekannete info ja seminarile registreerumine lingil: https://www.maainfo.ee/index.php?id=6035&page=3394&

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.08.2018

Mariboris arutati, kuidas tuua noori põllumajandusse

Eile, 24. augustil Sloveenias Mariboris toimunud ministrite konverentsil otsiti üheksa Euroopa riigi osavõtul lahendusi, kuidas suurendada maapiirkonnas tööhõive võimalusi, edendada kohalikku majandust, tõsta põllumajanduse tasuvust ning pidurdada rahvastiku vähenemist.

„Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris on oluline väljakutse, arvestades, et vähem kui kümnendik Euroopa põllumeestest on nooremad kui 35 aastat ja ligikaudu kolmandik on vanemad kui 65 aastat. Eesti näitel saab öelda, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris olnud positiivne mõju ning noorte huvi erinevate toetusmeetmete abil põllumajandussektoris tegevust alustada on jätkuvalt suur,“ ütles konverentsil osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Konverentsil leiti, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaliseerimisele põllumajandussektoris. „Uued tehnoloogiad, innovatsioon ja digitaliseerimine on teemad, mis noori kõnetavad ja mille kaudu on võimalik põllumajandussektorit atraktiivsemaks muuta. Lisaks aitab see suurendada põllumajanduse tootlikkust, ressursitõhusust ja keskkonnahoidlikkust,“ sõnas Gorban.

„Põllumajandusega alustamine on suur ettevõtmine, kus eriti tähtis on koostöö ja põlvkondade järjepidevus. Et põllumajanduses edukas olla, tuleb pidevalt ajaga kaasas käia. Ettevõtjana tean, et maaelu seisukohast on oluline roll nii inimestel, taristul kui ka teenuste kättesaadavusel. Siin põllumajanduspoliitikast üksi ei piisa – maapiirkondade peale peavad mõtlema ka muud poliitikavaldkonnad,“ ütles konverentsil osalenud Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Eile Sloveenias Mariboris toimunud konverentsil „Maapiirkonnad ja põllumajandus on võimalus noortele“ arutati noorte olukorra, noortele suunatud tegevuste ja meetmete üle, mis aitaks maapiirkonda ja põllumajandust noortele atraktiivsemaks muuta. Konverentsil osalejad leidsid, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll põlvkondade vahetusele ja maapiirkonna atraktiivsusele kaasa aitamisel ning selle väljakutsega tuleb tegeleda ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, tõhustades selleks olemasolevaid ja otsides uusi meetmeid.

Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis on leitav http://www.mkgp.gov.si/en/.

Konverentsil osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.08.2018

Maaelu arengukava liisingumaksete ja projektide elluviimise tähtaegu täpsustatakse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määrusemuudatuse, millega tuuakse varasemaks liisingumaksete tasumise ja projektide elluviimise abikõlblikkuse maksimaalne tähtaeg neljas määruses.

Muudatus ei puuduta neid toetuse saajaid, kes on saanud toetust juba toimunud taotlusvoorudes, vaid ainult järgnevate taotlusvoorude taotlejaid.

Maaelu arengukava toetuste puhul peab PRIA toetussummad toetuse saajale välja maksma enne 31. detsembrit 2023. a. „Võttes arvesse, et käesolev programmiperiood on lõppemas, lühendatakse järgnevates taotlusvoorudes liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega, tuues see kuus kuud varasemaks, et jõutaks õigeaegselt kõik projektides kavandatud tegevused ellu viia ja toetussummad välja maksta,“ ütles põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk.

„See tähendab, et liisingumaksed on endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates päevast, mil PRIA tegi taotluse rahuldamise otsuse. Muutub aga kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest üle minema – selleks kuupäevaks on 2023. aasta 30. juuni. Samuti tuleb projektides kavandatud tegevused ellu viia olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul arvates päevast, mil PRIA tegi taotluse rahuldamise otsuse, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 30. juunil.“ lisas Tikk.

Muudatused tehakse järgmistes määrustes:

• põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrus nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord”;
• maaeluministri 8. mai 2015. a määrus nr 58 “Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”;
• maaeluministri 18. septembri 2015. a määrus nr 5 “Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”;
• maaeluministri 9. septembri 2015. a määrus nr 3 “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“.

 

Pressiteade, 25. august 2018 

Täna pärjati Saaremaal XXVII üle-eestilisel Talupäeval konkursi „Parim talutoit 2018“ üldvõitjaks Männiku talu lambapiimajogurt. Lisaks üldvõitjale selgitati välja parim juust, jook, piimatoode, pagaritoode, tervisetoode, valgutoode, lisand ja maius. Tunnustusi jagati ka talunikele. „Parim talu 2018“ tiitliga pärjati Raplamaal asuvat Vainu talu. Lisaks autasustati selle aasta parimat noortalunikku, alternatiiv- ja tootmistalu.  

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul muutub parima talutoidu konkurss järjest populaarsemaks ja sel aastal oli võistlustules juba 16 talu. „Tänavu valisime parimat talutoitu juba kolmandat aastat järjest. Iga kord võtab võistlusest osa üha rohkem talutooteid ja talusid ning sellel aastal valisime parimatest parimaid juba kaheksas erinevas kategoorias,“ rõõmustas Kerli Ats. Konkursil osales ka väga palju uudistooteid ja põhjalikult tootearenduse läbinud tooteid. Silma jäid nii värvikirevad marineeritud vutimunad, mustasõstra-piparmündi sorbett kui ka mitu praejuustu.

Parima talutoidu tiitli võitnud Männiku talu lambapiimajogurt köitis žüriiliikmeid oma ootamatu maitsega. „Lambapiimajogurt üllatas meid kõiki väga positiivselt oma meeldivalt pehme tekstuuri ja maheda maitse poolest, tänu millele sobib see suurepäraselt nii soolaste ja magusate roogade kui ka hommikuhelveste juurde,“ selgitas žürii esimees Kaul Nurm. Otsustavaks said ka Männiku talu põhjalik äriplaan ja tulevikuplaanid.

Lisaks parima talutoidu üldvõitjale tunnustati kaheksa alagrupi võitjaid:

Parim valgutoode 2018 – suitsutatud vutimunad (Põhja-Eesti Vutifarm)
Parim jook 2018 – vürtsikas õunajook (Piesta Kuusikaru talu)
Parim juust 2018 – Andre Excellent 18 kuud (Andre juustufarm)
Parim piimatoode 2018 – lambapiimajogurt (Männiku piimalambad)
Parim pagaritoode 2018 – Luuri-Jüri rammupäts (Kaarli talukaup)
Parim tervisetoode 2018 – kooritud kanepiseemned (Tammejuure talu)
Parim maius 2018 – mustasõstra-piparmündi sorbett (Maias Viiking)
Parim lisand 2018 – vürtsikas lihamoos (Rebaseonu.ee)

Parima talutoidu konkursile esitatud tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid toidublogijad, toiduajakirjanikud, kokad, ettevõtjad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja.

Parimat talu on Eestis valitud juba 25 aastat. „Parima talu väljaselgitamiseks külastati nii traditsioonilisi põllumajandustootmisega tegelevaid talusid kui ka nišitootmisi. Hea meel on tõdeda, et maapiirkondade talunikud on ettevõtlikud ja edukad ning suureks eeskujuks ka linnarahvale,“ kommenteeris konkurssi ETKLi tegevjuht Kerli Ats. Vainu talu kerkis esile just oma suure organiseerituse ja innukuse poolest, sest kogu Vainu perekond tegeleb kohaliku põllumajanduse edendamisega.

2018. aasta parima talu konkursi võitjad:

• Parim alternatiivtalu 2018 – Kolotsi talu, Võrumaa
• Parim noortalunik 2018 – Tõrvaaugu Mahe talu, Raplamaa
• Parim tootmistalu 2018 – Remmelgamaa talu, Harjumaa
• Parim talu 2018 – Vainu talu, Raplamaa

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal ja tänavu hinnati kokku 52 toodet. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutootjate tooteid eristab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 2014. aastal loodud spetsiaalne märk „Ehtne talutoit“, mida kasutab nüüdseks ligi 50 tootjat.

Parimat talu valiti sel aasta juba 25. korda. Konkursi eesmärk on tunnustada kõiki väikseid talunikke.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: 5647 5660
E-post:  kerli@taluliit.ee 

 

PRIAl on menetluses 30 245 taotlust, mille esitasid põllumajandustootjad tänavu ligi paarikümmet liiki hektari- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. On mõistetav, et põua mõjude leevendamiseks soovitakse toetused kätte saada võimalikult varakult ja PRIA teeb omalt poolt kõik, et neid ootusi täita.

Samas on selle suve erakorralised ilmastikuolud takistanud  tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

Takistustest palume PRIAle teatada

Paneme põllumehele südamele, et kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt keerulised ilmastikuolud, raske loodusõnnetus, taotleja pikaajaline haigestumine vms), tuleb sellest esimesel võimalusel PRIAle teada anda. Selleks palume saata vabas vormis kirjutatud teatise meiliaadressile info@pria.ee hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta PRIAle teavitus esitada.

Teatises palume kirjeldada põldude ja loomade kaupa, millist nõuet ei saa täita ning mis on põhjuseks. PRIA tegeleb teatistega juhtumipõhiselt, hinnates, kas nõude täitmist takistab vääramatu jõud või erandlik asjaolu, ning kontrollib vajadusel olukorda kohapeal. Tulemusest antakse kindlasti  teada ka taotlejale. Teatiste esitamine on vajalik selleks, et PRIA saaks vääramatu jõu või erandlike olukordade mõjusid kontrollide puhul ja toetuste maksmisel arvestada.

Kõikide toetustega seotud nõuete kohta on põhjalik info üleval PRIA kodulehel www.pria.ee iga toetuse tutvustuse juures. Küsimuste korral saab abi otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Ennetähtaegsest toetuse maksmisest

Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ei saa taotlejale kogu toetussummat määrata ja maksta enne, kui on lõppenud nii kohapealsed kui administratiivsed kontrollid. Tänavu on ainuüksi PRIA kohapealse kontrolli valimis 1205 taotlejat ning kohapealne kontroll tuleb teha vähemalt 272 410 hektaril.

PRIAs on põhjalikult kaalutud kõiki võimalusi toetuste tavapärasest varasemaks väljamaksmiseks nii, et see ei tooks kaasa selliseid puudujääke taotluste menetlemisel, mille tagajärjeks võib tulevikus olla Eestile trahvide määramine.

Kaaludes kõiki võimalusi, teeb PRIA tänavu väljamaksed järgmiselt:

Pressiteade
17.08.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Silo ja heina müümisel tuleb Veterinaar- ja Toiduametile esitada majandustegevusteade

Seoses silo ja heina hinnatõusuga ning müügiga välisturgudele tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et taimse sööda esmatootmisest, mille alla kuulub ka heina kasvatamine ning sileerimine, on sööda tootmise ja turustamisega tegeleval isikul kohustus oma tegevusest teavitada. Enne tegevuse alustamist tuleb esitada teade majandustegevuse alustamise kohta, millega teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest.

Majandustegevusteate saab VTA-le esitada füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda käitlemisega. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Veterinaar- ja Toiduametile on võimalik majandustegevusteadet esitada läbi Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Lisaks saab teadet esitada digitaalallkirjastatult e-posti teel VTA söötade büroole, posti teel VTA asukohajärgsele veterinaarkeskusele ning notari kaudu.

Majandustegevusteate esitamiseks ning tegevusloa taotlemiseks on koostatud ühtne vorm, mis on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1260.

Vastavalt söödaseadusele teostavad Eestis sööda kontrolli Veterinaar- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet. Sööda käitlemist reguleeriva söödaseadusega saab tutvuda VTA kodulehel https://vet.agri.ee/?op=body&id=398.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.08.2018

Maaelukomisjoni istungil tutvustati põuakahjude leevendamiseks võetud meetmeid

Täna, 14. augustil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis Riigikogu maaelukomisjoni väljasõiduistung, kus olid kõne all põua mõju põllumajandussektorile ja olukorra leevendamiseks kasutusele võetud meetmed.

„Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra on olnud väga vajalik samm põllumeeste aitamiseks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust. Eile, 13. augustil kinnitas MES ka väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele suunatud käibekapitalilaenu tingimused,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Käibekapitalilaenu eesmärk on põllumajandustootjate ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest  tingitud olukorra leevendamine ning sihtgrupp põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Laenusumma maksimaalne suurus on 100 000 eurot ning intressimäär minimaalselt 4%. Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda MES-i veebilehel www.mes.ee.

„Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised eelkõige paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine. MES-il on võimekus alustada laenude andmist esimesel võimalusel pärast raha eraldamist,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. See on oluline, et põllumeestel oleks võimalik oma finantskohustusi õigeaegselt täita,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Lisaks oleme riskide maandamiseks ette näinud mitmeid pikaajalisi meetmeid, nagu näiteks erinevad investeeringumeetmed, mille raames toetatakse muuhulgas investeeringuid niisutusse, ning põllumajanduskindlustustoetus,“ lisas maaeluminister Tamm.

Maaeluministeeriumist osalesid maaelukomisjoni istungil maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.