Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendas tähtaega 2023. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks ning ootab avaldusi 21. märtsini.

Aasta toidupiirkonna konkurss annab piirkonna esindajatele võimaluse mõelda läbi kohaliku toidukultuuri eripärad ning kavandada kohalikel maitsetel põhinevate ürituste programm terveks aastaks. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et edu võti seisneb põhjalikus ettevalmistuses, mille tulemus on läbimõeldud ja maitseüllatusi pakkuv ürituste programm. „Programmist peab kindlasti selgelt välja paistma kohalike ettevõtjate panus ja kogukonna kaasamine, mis eeldab piisavat aega ettevalmistuste tegemiseks. Seetõttu oleme otsustanud anda piirkondadele sel aastal mõne nädala lisaaega,“ teatas maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna konkursile kandideerimiseks saab avalduse esitada organisatsioon, kes on valmis võtma enda kanda 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kõik konkursile esitatud avaldused vaatab läbi toiduekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud sooviavalduses peab organisatsioon kirjeldama, kuidas ta kavatseb aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid laiemale avalikkusele tutvustada. Koostada tuleb aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega. Plusspunkte tagavad täiesti uued ja omanäolised toiduüritused, mis peetakse nimelt toidupiirkonna aastaks saamise puhul.

Hea näide atraktiivsest üritusest, millest tasub programmi koostamisel inspiratsiooni ammutada, pärineb 2017. aastal toidupiirkonna tiitlit kandnud Peipsimaalt; seal korraldati veebruari alguses TäiskuuÖÖsööming. Ühe õhtu jooksul oli Peipsimaal avatud üle 30 üheõhturestorani, kus menüüs andsid tooni kohalikud maitsed ja auras samovaritee. Üks restoran oli avatud suisa Peipsi järve jääl. „Tegelikult väga lihtne idee, kuidas väljaspool turismihooaega inimesi kohalikke maitseid nautima kutsuda. Just sellised uuenduslikud ja heas mõttes pöörased ideed toovad piirkonda rohkem külastajaid,“ sõnas Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonda valitakse tänavu juba kaheksandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa ja Põhja-Eesti. Maikuu lõpuni kannab toidupiirkonna tiitlit Järvamaa.

Täpsemat teavet kandideerimisest ja eelmistest toidupiirkondadest saab Eesti toidu veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.02.2023

KUTSE infopäevale “FIE varade üleandmine”

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 14. märtsil 2023 algusega kell 10.00 infopäeva teemal “FIE varade üleandmine” Infopäev toimub veebi keskkonnas ZOOM.

Kuigi infopäev on Viljandi ettevõtjatele suunatud siis ootan osalema ka teisest maakondadest huvilisi

Millest räägime:

  • Võrdlen erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
  • Juhendan FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
  • Näitan, kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
  • Kuidas vormistada üleandmine.
  • Lisaks räägin ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast

Lektoriks Olavy Sülla
Infopäevale registreerimiseks vajuta siia 

Infopäev on tasuta ja toetatud EU vahenditest
viitenumber 612020790811

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida.
Kõigile registreerunutele saadetakse hiljemalt eelneval päeval link infopäeval osalemiseks ja Zoomis.

Infopäevale ootame eelkõige FIE´sid, alustavaid ettevõtjaid (noori) ja FIE varasid üle võtva ettevõtte omanike (raamatupidajaid).

Lisainfo telefonil +372 5660 5964 (Olavy Sülla)

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus määrati 95 noortalunikule

2022. aasta 12.-19. oktoobril sai esitada taotlusi põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. PRIA määras 95 noortalunikule toetust kokku 5 690 005 eurot. Maksimaalses ulatuses ehk 60 000 eurot sai toetust 94 noortalunikku.

Taotlusvooru eelarveks oli esialgu eraldatud 4,14 miljonit eurot. Kuna taotlejate huvi toetuse vastu oli prognoositust suurem, suurendati maaeluministri poolt 4. jaanuaril 2023. aastal taotlusvooru eelarvet 1 560 000 euro võrra ja toetuse kogu eelarveks kujunes 5,7 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Sel korral olid äriplaanide hindepunktid kõrgemad kui varasemalt. Rõõm on tõdeda, et näha oli paremat ettevalmistust äriplaani koostamisel. Tõenäoliselt tuli selles osas kasuks, et antud voorus pidid taotlejad läbima kohustusliku ettevõtlusalase infopäeva.“

Populaarsemaks tegevusvaldkonnaks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, kus toetus määrati 31 ettevõtjale.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (13), kus noorte seas on populaarseimaks tegevusvaldkonnaks köögiviljakasvatus ja teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus. Järgnesid Võrumaa ja Pärnumaa, kus toetuse saajaid oli vastavalt 12 ja 10.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Maakond Toetusesaajate arv Rahuldatud toetuse summa (eurot)
HARJUMAA 7 420 000
HIIUMAA 0 0
IDA-VIRUMAA 2 120 000
JÕGEVAMAA 6 360 000
JÄRVAMAA 9 540 000
LÄÄNEMAA 6 360 000
LÄÄNE-VIRUMAA 4 240 000
PÕLVAMAA 7 410 005
PÄRNUMAA 10 600 000
RAPLAMAA 4 240 000
SAAREMAA 6 360 000
TARTUMAA 13 780 000
VALGAMAA 2 120 000
VILJANDIMAA 7 420 000
VÕRUMAA 12 720 000
Kokku: 95 5 690 005

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Infot toetusesaajate kohta leiab PRIA kodulehelt.

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Eile kohtus esimest korda maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine seirekomisjon. Istungil tutvustati maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatusettepanekuid ja arutati uue Leader-toetuse valikukriteeriume.

Järgneval kolmel aastal kasutame põllumajanduse ja maaelu arendamisel paralleelselt kahe programmiperioodi vahendeid, selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. Maaelu arengukava ligi 1,3 miljardi euro suurusest kogueelarvest on toetusi määratud 90% ulatuses ning toetusi välja makstud ligikaudu 80% ulatuses. „Kuigi vahendite kasutamine läheb plaanipäraselt, siis näeme, et mitmetes investeeringumeetmetes võiks investeeringute elluviimine olla tulemuslikum. Kutsume ettevõtjaid määratud toetustesse suhtuma vastutustundlikult ning kui ettevõttel täna puudub võimekus investeeringu elluviimiseks, siis võiks sellest PRIAt teavitada, kes saab vahendid suunata järgnevates taotlusvoorudes sektori arendamiseks. Sellega tagame, et perioodi lõpus ei lähe vahendid meie sektori arendamiseks kaotsi,“ rõhutas maaeluminister. Maaelu arengukavas on sel eesmärgil olulisemate muudatustena kavas jagada raha toetuste vahel ümber ning tõsta toetuse maksimumsummat põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuses. „Lisaraha saavad põllumajandustootmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, samuti noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, nõustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade toetus,“ täpsustas Urmas Kruuse.

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatustest olulisemad seisnevad mitme investeeringutoetuste rakendustingimuste lihtsustamises. „Strateegiakava kiitis Euroopa Komisjon heaks eelmise aasta novembris ja selle esimesed toetused avanevad märtsis. Teeme strateegiakavas mitmeid muudatusi, et toetused vastaksid paremini kujunenud majandusolukorrale, näiteks muudetakse abikõlblikuks kasutatud seadmete ostmine ning investeeringud energia varustuskindluse tagamiseks,“ selgitas kantsler Marko Gorban.

Seirekomisjoni üks ülesandeid on ka strateegiakava toetuste ehk sekkumiste raames toetatavate projektide väljavalimise metoodika ja hindamiskriteeriumite kohta oma arvamuse avaldamine. Sellest tulenevalt arutati seirekomisjonis, millised peaksid olema uute kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Uue strateegiakava maaelu arengusse suunatud rahast ligemale 10% antakse kohalike tegevusrühmade kaudu ja nende koostatud kohaliku arengu strateegiate alusel. Kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusvoor on plaanis avada juunis.

Uus 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ning esitada oma arvamus nende muutmise kohta.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.02.2023

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Foto: Raul Mee

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Marko Gorban andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle kolm kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et hoolimata sellest, et viimased aastad on meile koroonakriisi ja Ukraina sõja taustal kive teele veeretanud on hea tõdeda, et meil on hea inimesed, kes sellest hoolimata oma tegevusega jätkanud. „Tuleb tunnustama neid inimesi, kes panustavad meie maaelusse ja viivad Eestit oma töökusega edasi ning hoiavad kokku,“ rääkis minister. „Teenetemärkide andmine on vähim, mida saame anda neile tublidele inimestele,“ lisas ta.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

Aktusel tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus parimaid karjakasvatajaid. 2022. aasta parim piimakarjakasvataja on Leo Hansen ja parim lihaveisekarjakasvataja Airi Külvet.

Teenetemärkide saajad 2023

Kuldne teenetemärk

  • Eve Külmallik
  • Ilme Tupits
  • Imbi Nurmoja

Hõbedane teenetemärk

  • Aire Pentjärv
  • Ants-Hannes Viira
  • Dina Ellermann
  • Eda Ernes
  • Eve Valdvee
  • Henn Raidmaa
  • Jane Mättik
  • Kaja Piirfeldt
  • Larissa Saks
  • Peeter Lääne
  • Rando Undrus
  • Tarvo Järve
  • Tõnu Posti
  • Virge Harzia
  • Vladimir Sapožnin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2023

Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.02.2023

 

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib seemnetootjate tähelepanu võimalusele printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett. See hoiab kokku ettevõtja aega ning võimaldab printimiseks sobiva aja ise valida.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul väljastab PTA ettevõtjale elektroonilised etiketid kätte samal päeval koos sertifitseerimise otsusega. „Ühelt pool tähendab see ajavõitu, mis on eriti oluline kiirel külviajal, ja teiselt poolt vabadust valida printimiseks sobiv aeg,“ räägib Puusepp. „Kui seeme läheb kohe puhtimisse ja ümberpakendimisse, tuleb printida PTA puhise infoga varustatud etiketid, esialgseid etikette printima ei pea,“ lisab ta.

Seemne etikette võib printida tootja, kellel on olemas etiketi välja trükkimiseks sobiv printer, vastavat värvi etiketipõhjad ja printimise eest vastutav isik. Etiketid väljastab PTA menetlussüsteemi kaudu PDF-failina. Ettevõtte välja trükitud etiketid kinnitab pakendile tegevusloaga proovivõtja või viimase puudumisel PTA ametnik. „Ettevõtja on kohustatud pidama arvestust prinditud etikettide üle,“ sõnab Puusepp, lisades, et praegu kasutavad iseprintimise võimalust ligi sajast seemnepakendajast vaid kuus. „Need ettevõtted on suure mahuga seemnetootjad, mistõttu moodustavad nende prinditud etiketid neljandiku kõikidest etikettidest.“

Kui tavaliselt on seemne etiketid trükkinud sertifitseerimise asutus PTA, siis alates 2014. aastast võib seda teha ka seemne pakendaja. PTA sertifitseerib igal aastas üle tuhande seemnepartii ning väljastab igale seemnepakendile sertifitseerimist tõendava dokumendi – seemne etiketi. Aasta jooksul väljastab amet ligi sada tuhat etiketti. Seemnete sertifitseerimise käigus kontrollitakse paljundatava sordi sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteedi- ja taimetervisenõuetele vastavust. Sertifitseeritud seemnepakendid plommitakse ning märgistatakse etiketiga, millele on kantud seemnepartii andmed.

Leia rohkem infot seemnete sertifitseerimise kohta PTA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis piirilt tagasi ligi 25 tonni apelsine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis piirilt tagasi ligi 25 tonni apelsine

Muuga piiripunktis peeti kinni Egiptusest saabunud apelsinid. Tsitruselistest tuvastati Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendite jääke.

Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul tuvastati saastunud apelsinid tavapärase kontrolli käigus. „Piiril kontrollitakse kõiki kõrgendatud riskiga mitteloomseid tooteid, sh kontrollitakse dokumente. Lisaks võetakse teatud sagedusega proove,“ kirjeldas Pihlakas.

„Eelmisel nädalal tuvastati Egiptusest pärit Navel apelsinidest kolme Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendi jäägi (tsüflutriin, ometoaat ja dimetoaat) piirnormi ületus. Apelsinid saadetakse piiripunktist tagasi lähteriiki,“ lisas Pihlakas.

Pihlaka sõnul tuvastati eelmisel aastal mittevastavus kahel mitteloomsel tootel. „Riisi (512 kg) puhul ei vastanud dokumendid nõuetele ning toiduga kokkupuutumiseks mõeldud bambusplasti tooted (20 kg) pole Euroopa Liidus lubatud. Tooted pärinesid Hiinast ning need hävitati.“

Amet võtab endiselt proove, et tuvastada taimekaitsevahendite jääke toidus. Sedasi on võimalik tuvastada võimalik ohtlik toode ning see müügilt kõrvaldada või juba piiripunktis tagasi saata.