Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2020

Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust

Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring kinnitas, et Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust.

Enamikus uuritud kaubagruppidest moodustas kodumaise toidukauba osakaal üle poole käibest, sh seitsmes tootegrupis üle 80 protsendi. „Vorstide, suitsuliha, piima ja leivatoodegrupis, seal kus sortiment on kõige suurem, oli käive koguni üle 90 protsendi,“ tõi positiivse tõdemusena välja uuringut tutvustanud Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.

Möödunud, 2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon varasemaga võrreldes 14 tootegrupis: piim, suitsuvorstid, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.

„Eesti tarbija eelistused näitavad, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. „Ministeeriumis oleme üheks oma tegevuse prioriteediks seadnud teadlike tarbijate kasvatamise ning toidukultuuri au sees hoidmise. Selle üks väljundeid on traditsiooniks saanud toidupiirkonna valimine,“ lisas Aller, kes andis ühtlasi teada, et aasta 2020 on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

 Toidupiirkonna ametliku tiitli annab mai alguses Läänemaale üle Vana-Võromaa, kes üllatas meid põnevate maitsetega eelmisel aastal.

Vaata lisaks:

Uuring „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2019. aastal“
Ettekanne „Eesti toit 2020“ (Kerli Nõges, Maaeluministeerium)

Valitsus kiitis heaks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.01.2020

Valitsus kiitis heaks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valitsus kiitis neljapäeval heaks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) aastani 2030, mille visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ja maal hea elada.

„Peame oluliseks, et Eesti toit oleks hinnatud, toiduohutus igati tagatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maakogukonnad püsiks elujõulised,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Arengukava koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse konkurentsivõime kasvule ning maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule. Kõrge toiduohutuse tase ja usaldusväärsus on meie toiduekspordi alus. Seni puudus Eestil valdkonna terviklikku arengut juhtiv arengustrateegia.“

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele. „Põllumajandus, toiduainesektor, kalandus ja maapiirkonnad saavad endale sellega suunanäitaja järgmiseks 10 aastaks,“ lisas minister.Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Kahe aasta pikkuse protsessi vältel olid arengukava koostamisel esindatud ligi 140 organisatsiooni.

Enne arengukava lõplikku kinnitamist saadetakse visioonidokument ettepanekute tegemiseks Riigikogule.

Arengukava tervikteksti eelnõu (seisuga 29. jaanuar 2020) on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel www.agri.ee/et/poka-2030.

Sinise diislikütuse ostuõiguse annab lähitulevikus loodav register

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.01.2020

Sinise diislikütuse ostuõiguse annab lähitulevikus loodav register

Valitsuskabinet otsustas neljapäeval, et eriotstarbelise ehk nn sinise diislikütuseväärkasutamise vähendamiseks on vaja piirata ostjate ringi ostuõigusega isikute registri loomise abil.

„Eriotstarbelist diislikütust võib kasutada põllumajanduses ja kalanduses, kuid tegelikkuses kasutatakse sinist diislikütust ka muudel tegevusaladel, kus aktsiisisoodustust ette nähtud ei ole,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Maaeluministeerium tegi ettepaneku väärkasutuse vähendamiseks piirata ostjate ringi. Selleks on kavas luua õigustatud isikute register, kust kütusemüüjad saavad ostuhetkel kontrollida, kas isikul on õigus eriotstarbelist diislikütust osta. Lisaks kaasneb muudatustega halduskoormuse vähenemine ning maksu- ja menetluskulude kokkuhoid.“

Ministri sõnul aitaks muudatus väärkasutust ennetada, sest tagantjärele on raske kontrollida ja tõendada, kas kütust kasutati sihipäraselt. Uue skeemi korral säiliks ka tulevikus põllumehe jaoks aktsiisisoodustuse saamine ostuhetkel. „Oleme kavandatavatest muudatustest rääkinud nii põllumajandussektori kui ka kütusemüüjate esindajatega. Põllumeestele saan öelda, et kütuselimiite uues skeemis ei kehtestata,“ lausus Arvo Aller.

Sarnaselt praegusele jätkub kütuse värvimine, et oleks võimalik tuvastada väärkasutamist.

Taust

Eestis on müügil paralleelselt tavapärane diislikütus ja ka eriotstarbeline diislikütus.

Eriotstarbeline diislikütus on värvainega erimärgistatud (nn sinine diislikütus) ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohaselt on seda lubatud kasutada vaid kindlal otstarbel ‒ põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Samuti tohib seda kasutada kutselisel kalapüügil sisevetes.

Eriotstarbelisele diislikütusele kehtib soodsam aktsiisimäär ‒ kui diislikütuse tavaaktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kohta, siis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 133 eurot 1000 liitri kohta. Seega on aktsiisisoodustus 1000 liitri kohta 360 eurot (1 liitri kohta 36 senti).

Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel lubati 2018. aastal tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust. Aktsiisisoodustus saadakse ostmise hetkel ning ostukogus ei ole piiratud. Ostuhetkel ostja tuvastatakse kütusemüüja poolt ning ostuandmed esitatakse EMTA-le.

EMTA hinnangul esineb kütuse väärkasutust. Väärkasutuse riskiga isikutele müüdi 2018 hinnanguliselt kokku ligi 13,2 miljonit liitrit kütust, mis teeb väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse rahaliseks mahuks 4,7 miljonit eurot.

 

Täna kuulutati ametlikult alanuks Eesti esimese kindlustusühistu ÜKS osakapitali kogumise periood

30. jaanuaril kuulutati ametlikult alanuks Eesti esimese kindlustusühistu ÜKS osakapitali kogumise periood

2. detsembril allkirjastati Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutamisleping, millega loodi taasiseseisvunud Eesti esimene kindlustusteenuseid pakkuv ühistu. Kindlustusühistu üheks asutajaliikmeks on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Kindlustusühistu peamiseks eesmärgiks on pakkuda sobivaid kindlustusteenuseid oma liikmetele.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab üle-Eesti talupidajaid. Meie liikmeteks on pereettevõtjad, kes elavad ja töötavad maapiirkondades ning seisavad selle eest, et Eesti maapiirkonnad oleksid jätkusuutlikud. Meie liikmed vajavad riskide maandamiseks sobivaid kindlustusmeetmeid ning läbi kindlustusühistu saab Eestimaa Talupidajate Keskliit aktiivselt kaasa rääkida sobivate meetmete loomisele.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib koostöös edendada vajalike teenuste kättesaadavust, et maandada ja juhtida riske maapiirkondades asuvates pereettevõtetes.”

Mis kasu saavad põllumehed ühistuga liitumisest?

Omanikuboonus

Alates esimesest sõlmitud kindlustuspoliisist rakendub liikmetele kindlustusmaksetele omanikuboonus. Konkurentsivõimelisi makseid pakub kindlustusühistu kõikidele klientidele, aga liikmete kindlustusmaksed jäävad püsivalt omanikuboonuse võrra soodsamaks. Mida rohkem kindlustusteenuseid liige ostab, seda suurem on ka tema omanikuboonus.

Omanikutulu ehk dividendid 

Omanikutulu suurus sõltub peamiselt kahest tegurist: kindlustusühistu osakapitali panustamisest ja makstud kindlustusmaksetest. Mida rohkem on tasutud kindlustusmakseid ja panustatud osakapitali, seda suuremad on dividendid ja ka vastupidi.
Esimesed kolm aastat kindlustusühistu dividende ei maksa. Eesmärk on neljandast aastast dividende maksma hakata.

Unikaalne võimalus kaasa rääkida 

Kindlustusettevõtte arendustegevuses uute ideedega, anda tagasisidet ning pöörata Eestimaa kindlustusturu näoga kliendi poole.

Vaata lähemalt Eesti Kindlustusühistu ÜKS kodulehelt aadressil www.eky.ee

Muutuvad piimalehmadele makstavate tootmiskohustustega seotud otsetoetuste tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.01.2020

Muutuvad piimalehmadele makstavate tootmiskohustustega seotud otsetoetuste tingimused

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning sellega seoses muudetakse ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse määrust.

„Viimaste aastate areng Eesti piimatootmises näitab, et seitsme aastaga on Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus piimalehmi pidavate tootjate arv vähenenud ligemale poole võrra ning jätkuvalt on languses ka piimalehmade arv,“ lausus  maaeluminister Arvo Aller. „Eesmärk on peatada saartel piimalehmapidajate arvu vähenemine ning seetõttu makstakse neis piirkondades piimalehma kasvatamise otsetoetust.“

2020. aastal rakendatakse piimalehma kasvatamise kahele otsetoetusele põhimõttelisi muudatusi, mis on tingitud 2019. aastal Euroopa Komisjoni tehtud piimalehma kasvatamise otsetoetuse auditi tulemustest.

Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu puudusele piimalehmade asendamisel ja piimalehmade märkimisel toetuse taotlusel. Sellest tulenevalt rakendatakse 2020. aastal mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul niinimetatud taotluseta süsteemi, mille põhilised tingimused on järgmised.

  • Toetusi võivad taotleda taotlejad, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatavad taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 8. maini piimalehma.
  • Toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 8. maini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel ühtegi piimalehma.
  • Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamisel võtab PRIA aluseks taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu ajavahemikul 2. märtsist 8. maini igal päeval.

Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu 2.⎼21. märtsini. Täpsemad tingimused on sätestatud toetuste määrustes. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis: “Piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Kihnus ja Ruhnus

Infopäev “FIE varade üleandmine” 3. märtsil Raplas

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 3. märtsil 2020.a. algusega kell 10.00 Rapla Keskraamatukogus (aadress: Lasteaia 5, Rapla linn)  infopäeva teemal ” FIE varade üleandmine”

Millest räägitakse :

  • Võrdleme erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
  • Juhendame FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
  • Näitame , kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
  • Kuidas vormistada üleandmine.
  • Lisaks räägime ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast.

Lektoriks Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juht Olavy Sülla

Infopäev on tasuta ja toetatud Eroopa Liidu vahenditest
Viitenumber 612019790651

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida .
Registreerimiseks vajuta siia

Lisainfo telefonil +372  5660 5964 (Olavy Sülla)

Ministrite kohtumisel arutati roheleppe ja ÜPP üleminekumäärusega seonduvaid küsimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.01.2020

Ministrite kohtumisel arutati roheleppe ja ÜPP üleminekumäärusega seonduvaid küsimusi

Maaeluminister Arvo Aller osales 27. jaanuaril Brüsselis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus arutati Euroopa roheleppe ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumääruse küsimusi ning tutvustati Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia tööplaani alanud eesistumise ajaks.

„Eesti toetab Euroopa Komisjoni tutvustatud ambitsioonikat lähenemist kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele,“ kinnitas maaeluminister Arvo Aller, lisades samas, et lõplikud seisukohad kujundatakse pärast detailsemate plaanide selgumist.  „Näiteks on komisjon lubanud kevadel välja tulla strateegilise dokumendiga, mis kirjeldab konkreetseid samme roheleppe rakendamiseks põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnas.“

Ühise põllumajanduspoliitika võimalused roheleppega seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on Alleri sõnul suuremad kui seni, aga selleks tuleb tagada ka poliitika rakendamiseks piisav rahastus ja reeglite ühesugune täitmine. „Näiteks põllumajanduse keskkonnamõju vähendamise ning bio- ja ringmajanduse lahenduste rakendamise eelduseks on väga suured investeeringud ehk kulud tootjatele,“ osundas maaeluminister.

Arvo Aller tõi välja põllumajanduse panuse kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisesse. See avaldub kõige nähtavamalt muldade orgaanilise süsiniku varusid suurendavate meetmete kaudu, näiteks happeliste põllumuldade lupjamisel.

„Oluline on tõsta tarbija teadlikkust – see võiks ÜPP raamistikus saada rohkem tähelepanu,“ märkis Arvo Aller.  „Selleks tuleks laiendada ÜPPst kasusaajate ringi, mis praegu piirdub tootjatega.“  Senisest enam tuleb kõigis valdkondades panustada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

Teise tähtsa küsimusena oli kõne all ühise põllumajanduspoliitika üleminekumäärus, mille puhul Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPPle peaks piirduma ühe aastaga. „Meie huvides ei ole üleminekuperioodi pikemaks venitada, sest Eesti on huvitatud uue perioodi toetuste kiiremast rakendamisest,“ selgitas Arvo Aller.

Üleminekumäärus on vajalik, kuna läbirääkimiste senine seis näitab, et ÜPP strateegiakavade rakendamine 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole realistlik.

Ministrite nõukogus vahetati veel mõtteid meesegude märgistamise ja loomade heaolu vabatahtliku märgistamise küsimustes ning kuulati ära komisjoni teavitus sigade Aafrika katku kohta. „Eesti on suutnud selle ränga taudi kontrolli alla saada. Selle kinnituseks andis  Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon Eestile kodusigade osas sigade Aafrika katkust vaba maa staatuse,“ jagas minister Arvo Aller oma heameelt. Viimane Aafrika katku juhtum kodusigadel registreeriti Eestis septembris 2017.

Euroopa Komisjoni otsusel tuleb põllumajandusettevõttelt tagasi küsida EL-i konkurentsireeglitele mittevastav abi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2020

Euroopa Komisjoni otsusel tuleb põllumajandusettevõttelt tagasi küsida EL-i konkurentsireeglitele mittevastav abi

Euroopa Komisjon tegi 24. jaanuaril ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse, et AS-ile Tartu Agro on antud ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Komisjoni otsusega kohustatakse Eestit abi andmine lõpetama ning nõudma abisumma abi saajalt tagasi.

Euroopa Komisjon uuris, kas riik on rentinud AS-ile Tartu Agro maad turutingimustel. Ministeerium on olnud seisukohal, et rendihind kujunes enampakkumise tulemusena ja on vastanud turutingimustele. Komisjoni täna pärastlõunal avaldatud pressiteatest nähtub, et komisjoni hinnangul ei vasta rendihind turutingimustele. Komisjoni otsuse tulemusena on riik kohustatud abi tagasi nõudma ja abi andmise lõpetama.

„Kuna Euroopa Komisjoni otsus on äsja tehtud ja sellega ei ole võimalik olnud põhjalikult tutvuda, siis hetkel ei ole kahjuks võimalik täpsemaid selgitusi anda. Analüüsime otsust ning seejärel selguvad järgmised sammud abi lõpetamise ja tagasinõudmise kohta. Teavitame kõigist järgmistest sammudest ka avalikkust,“ lausus Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Taust

  1. 2000. a suvel kuulutas Põllumajandusministeerium välja eelläbirääkimistega pakkumise, et anda rendile riigi omandisse jäetud Tartu maakonnas Tähtvere vallas asuvad põllumaad üldpindalaga 3089,17 hektarit.
  2. Pakkumiste tulemusena sõlmiti 16. novembril 2000 ministeeriumi ja AS-i Tartu Agro vahel rendileping eelnimetatud põllumaade kohta 25 aastaks.
  3. 1. maist 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu, sai Eesti ELi siseturu osaks ja tekkis kohustus hakata järgima Euroopa Liidu konkurentsireegleid.
  4. Rendilepingut on rendiperioodi jooksul mitmel korral kaasajastatud, sh tõstetud on ka renditasu suurust.
  5. 2014. a suvel sai Euroopa Komisjon kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Eesti Maaeluministeerium andis ettevõtjale AS Tartu Agro, andes rendile põllumajandusmaa turuhinnast väidetavalt madalama hinnaga.
  6. Euroopa Komisjon hakkas seejärel juhtumit uurima ning alustas 2017. a ametlikku uurimismenetlust.
  7. Eesti on alates 2014. aastast esitanud komisjonile omapoolset teavet, olles seisukohal, et ebaseaduslikku riigiabi antud ei ole.
  8. 24. jaanuaril 2020 tegi Euroopa Komisjon ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse. Otsuse sisu, üksikasjad ja edasised tegevused Eestile hetkel teada ei ole.

Eesti kodusead said sigade Aafrika katku vaba staatuse

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
23.01.2020

Eesti kodusead said sigade Aafrika katku vaba staatuse

Maailma Loomatervise organisatsioon (OIE) andis Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse. See tähendab, et Eestis on suudetud haigus farmidest eemal hoida.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnas, et tegemist on suure tunnustusega. „Kuna Eestis pole kahe aasta jooksul SAKi kodusigadel tuvastatud, siis õnnestus deklareerida SAK vabadus kodusigadel. SAK vaba maa staatus tõstab usaldust ka kaubanduspartnerite silmis ning Belgia näitel võib öelda, et tänu SAKi vaba maa staatuse saavutamisele õnnestus ettevõtetel pääseda oma toodanguga mitmele välisturule,“ selgitas Kalda saavutuse olulisust.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sigade Aafrika katku vastu võitlemisel ning katku seafarmidest eemal hoidmisel ära tehtud suur töö, mida saab ka rahaliselt mõõta. „Kuigi seakatku leide esineb senini metssigadel, on kodusigadest puutumatus hea koostöö tulemus,“ selgitas Korts.

Sigade Aafrika katku vaba staatuse saavutamisele on suure panuse andnud Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Maaülikool, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

SAK vaba maa staatus on OIE poolt antud veel Kanadale, Tsehhile, Belgiale, Kasahstanile ja Mehhikole.

Maailma Loomatervise organisatsioon ehk OIE loodi 1924. aastal võitlemaks loomahaigustega üle maailma. Tegemist on organisatsiooniga, mis vastutab loomade tervise ja heaolu eest kogu maailmas. Organisatsiooniga on ühinenud 182 riiki üle maailma, sealhulgas ka Eesti (1992). OIE ülesandeks on koondada loomahaiguste leviku info erinevates riikides ning töötada välja loomahaiguste ohjamisega seonduvad juhiseid.

Avatud talude päev toimub tänavu 19. juulil

Avatud talude päev toimub tänavu 19. juulil

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 19. juulil, kuid nagu mullugi võtab osa talusid külalisi vastu ka päev varem.

 „Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane. Arvata võib, et suur huvi erinevat tüüpi talude tegemiste vastu püsib ka tänavu, kui nad juulikuu teises pooles taas üheks-kaheks päevaks külastajatele oma väravad avavad,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti toit ning kui mitmekesine on siinne talutoomine. Hinnakem seda tegevust vääriliselt, sest see on oluline meie kõigi jaoks.“

„Järgmise avatud talude päeva toimumisaja kohta hakkavad esimesed küsimused saabuma juba siis, kui eelmine talupäev vaevalt lõppeda on jõudnud – eks seegi kinnitab sündmuse olulisust ka talupidajatele endile, “ ütles Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Seni on avatud taludest olnud igal aastal ligemale kolmandik uued tulijad, mis on kahtlemata märk maaelu elujõulisusest ning samas aitab hoida külastaja jaoks avatud talude päeva taluvaliku mitmekesise ja värskena.“

Avatud talude päev pakub lisaks talude külastamisele ja igapäevase taluelu tundmaõppimisele hea võimaluse luua kontakti kohalike väiketootjatega, teha tehinguid taimemüüjatega, uudistada põllumajandusmasinaid ja loomi ning vajadusel saada vajalikke näpunäiteid esimeste katsetuste tegemiseks põllumajanduse või aianduse vallas. Igal talul on oma programm, millega näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude põhipäev on pühapäev, 19. juuli, mil on avatud kõik osalevad talud. Taludel on võimalus olla avatud ka laupäeval, millest ürituse infomaterjalides edaspidi täpsemalt teada antakse. Näiteks eelmisel aastal olid rohkem kui pooled talud avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab veebruari alguses ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub märtsi lõpus ja aprilli alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2019. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 195 000 korral, mis on 35 000 külastuse võrra enam kui 2018. aastal. Kokku avas oma uksed 311 talu.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.