Talutoit jõululauale

Eestis on üle 2 miljoni hektari metsa, üle 1,2 miljoni hektari põllumaad ja ainult tuhatkond talunikku. Viimaste arv aastalt aastale kahaneb, kuid viimasel kümnendil on antud valdkonnas toimunud kõige enam muutusi, tehes suuri arenguhüppeid. Seda just väikestes peretaludes, mis on oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised. Tänu sellistele usinatele talunikele on meil olemas nii mahetoit, kitse-, lamba- ja lihaveisekasvatus kui ka köögivilja-, marja-, ja ravimtaimede kasvatus ning palju muud taolist.

Kui tööstuslikele tootmistele on tihti omane anonüümne masstoode, siis iga talutoote taga on kindel inimene, kes vastutab ja hoolitseb, et kõik tooted oleksid täpsed sellised, milliseid ta ka ise tarbida tahab. Just isiklik hool, suhtumine  ja armastusega toodete valmistamine on see, mis teeb talutoidu eriliseks. Selline isiklik vastutus pole seotud üksnes sooviga tagada toodete kvaliteeti, vaid hoolitseda ka keskkonna ja loomade heaolu eest. Nii näiteks pääseb valdav osa taludes peetavast piimakarjast karjamaadele värske õhu ja päikese kätte. Selline loomapidamise viis annab eelduse kvaliteetsete ja maitsvate toodete valmistamiseks. Lisaks kuna talupered elavad ise oma põldude keskel, on nad ka kõige enam motiveeritud tootma põllumajandussaadusi ümbritsevat keskkonda säästvalt. Nii hoiavad nad puhtana ka oma kodupiirkonna elukeskkonna. See on ka tihti põhjuseks, miks valdav osa mahetoodetest toodetakse peretaludes.

Järjest suurenev konkurents paneb ka talunikke üha enam mõtlema tootearendustele, otsides aina enam uusi innovaatilisi võimalusi oma toodangu väärindamiseks. Sellised väiketootjad soovivad muuta eestlaste armastatud traditsioonilisi maitseid põnevamaks, et läbi selle pakkuda tarbijatele kvaliteetset kodumaist toodangut, mis on valmistatud meie oma taludes – selline talutoode on tõeline päike sinu toidulaual. Võiks ka öelda, et talutoit on kasvatatud ja valmistatud suure vastutustunde ja südamega, millesse talunikud panustavad oma parimad oskused. Nii võib näiteks kohalike talutoodete seast leida nii „Ehtne talutoit“ märgiga pärjatud itaaliapäraseid burratasid, põnevaid kasemahlajooke kui ka õunstroopi ning veel palju muud.

Sellist südamega valmistatud talutoitu võib pidada meie lihvimata teemandiks, tõeliseks premium tooteks, mis võiks olla meie väikese Eesti visiitkaardiks. Sellised talutootjad ja ehtsad talutooted vajavad märkamist ning suuremat tunnustamist, sest tänu nendele hoiame au sees väikekohti, unustuse hõlma vajuvaid traditsioone ja tõeliseid ehedaid kodumaiseid maitseid.

Aitäh, et täidad oma pere kõhud Eesti talutoiduga!

Maitsekaid jõulupühi!

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

Eesti toidupoliitika labor koostöös Keskkonnaministeeriumiga kutsub osalema seminaril-arutelul „Toidujäätmete ja toidukao vältimine tootmisest tarbimiseni”.

Eesti toidupoliitika labor koostöös Keskkonnaministeeriumiga kutsub osalema seminaril-arutelul „Toidujäätmete ja toidukao vältimine tootmisest tarbimiseni”.

Seminarile on oodatud kõik toidu tarneahela osalised alates esmatootjatest kuni lõpptarbijateni välja. Saa osa toimunud arengutest, tule räägi kaasa toiduraiskamise vältimise teemadel ning mõtleme üheskoos, kuidas minna edasi!

Seminar toimub 23. jaanuaril 2020 algusega kell 10.00 Sotsiaalministeeriumis (ministeeriumite ühishoone, Suur-Ameerika 1, Tallinn).

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 17. jaanuaril 2020.

Registreerimine ja täpsem päevakava siin: https://www.agri.ee/et/seminar-arutelu-toidujaatmete-ja-toidukao-valtimine-tootmisest-tarbimiseni-23-jaanuar-2020

Päevakava:  Kutse seminarile! Toidujäätmete ja toidukao vältimine tootmisest tarbimiseni 23 jaanuar 2020

Täiendav teave:
Siret Talve,
siret.talve@agri.ee,
tel 625 6236;

Ahto Tilk,
ahto.tilk@agri.ee,
tel 625 6221.

Õpilaste videokonkursi „Kokkame ise!” võitis Laupa Põhikool

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.12.2019

Õpilaste videokonkursi „Kokkame ise!” võitis Laupa Põhikool

Maaeluministeeriumi ja Eesti Peakokkade Ühenduse korraldatud õpilaste videokonkursile „Kokkame ise!” laekusid võistlustööd 23 koolist. Tööde seast valiti parimaks Laupa Põhikooli video.

„Täname kõiki oma kokkamisvideo teinud lapsi ning tublisid õpetajaid, kes innustasid õpilasi konkursil osalema,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Toiduvalmistamine on oluline oskus kogu eluks, mis lisaks praktilisele kasule võib pakkuda palju rõõmu ja miks mitte ka eneseteostuse võimalust. Soovime projektiga „Peakokad koolis” jätkata ka järgmisel aastal, toomaks veelgi rohkem lapsi toiduvalmistamise juurde.”

Septembris väljakuulutatud konkursi „Kokkame ise!” raames tuli  6.–8. klasside õpilastel valida projekti „Peakokad koolis” materjalidest üks retsept ning teha toidu valmistamisest video. Kokku laekusid tööd 23 koolist, mõnest koolist esitati mitu võistlustööd.

Esikoha sai Laupa Põhikool õpetaja Anneli Paasi juhendamisel valminud video ahjuomleti valmistamisest.

Eesti Peakokkade Ühendus märkis ära ka Parksepa Keskkooli 6. klassi video (õpetaja Karin Peterson), mida saab näha YouTube´is, ja Tallinna Soome Kooli video (õpetaja Tiina Vänt), mis on samuti vaadatav YouTube’is.

2019. aastal alustasid Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus pilootprojektiga „Peakokad koolis”, mille eesmärk on tuua lapsed toiduvalmistamise juurde ning elavdada kodundustunde. Peakokad töötasid välja lihtsad retseptid koos õppevideotega ning külastasid 100 kooli, kus 2348 last said peakoka juhendamisel süüa teha. Kuna koolide arv oli piiratud, ent vahva materjal kodundustundideks saadaval, otsustati korraldada 6.–8. klasside õpilastele videokonkurss.

Konkurss toimus Eesti toidu kuu raames, mis on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”. Maaeluministeerium tähistas Eesti toidu kuud sel aastal viiendat korda, programmis oli ligi 30 sündmust, mida külastas ligikaudu 87 000 huvilist.

Projekti „Peakokad koolis” õppematerjal on üleval Eesti toidu veebilehel: https://www.eestitoit.ee/et/kategooriad/peakokad-koolidesse

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2109

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu. Toetuse taotlemise tingimusi oluliselt ei muudeta, kuid täiendatud hindamiskriteeriumid eelistavad senisest enam keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul soovitakse eelistusega vähendada põllumajandustootmisega seotud riske väliskeskkonnale. „Viimaste aastate heitlikud ilmastikutingimused ja taudide leviku võimalikkus on pannud põllumajandustootja rohkem mõtlema nende ohtude maandamisele,“ lisas minister.

Ühe peamise muudatusena ühtlustatakse niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele makstava toetuse määra ülejäänud aiandussektoriga. See tähendab, et edaspidi võivad lisaks puuvilja- ja marjakasvatusettevõtjatele ka köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevad ettevõtjad saada toetust kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, juhul kui toetusega ehitatakse veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks või niisutamiseks vajalikke süsteeme või ostetakse selleks vajalikke seadmeid.

Samuti lisatakse hindamiskriteeriumitesse eelistus toetuse taotlejale, kes on noor ettevõtja ja kellele on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Seitsmenda taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

„Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” eelnõude infosüsteemis.

Oma tarbeks kasutatud seemnest ja sordist tuleb hakata teavitama ning muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2019

Oma tarbeks kasutatud seemnest ja sordist tuleb hakata teavitama ning muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud

1.jaanuaril 2020 jõustub seadusemuudatus, mis kohustab põllumajandustootjaid teavitama riiki oma tarbeks toodetud seemnest ja seemnekartulist ning nende sordist. Lisaks muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud, mis on vajalikud selleks, et ajakohastada ja tõhustada seemnete sertifitseerimise süsteemi.

1.jaanuarist 2020 tekib põllukultuure kasvataval ettevõtjal kohustus esitada Põllumajandusametile seemne ja seemnekartuli kasutamise aasta kohta sama aasta 30. juuniks järgmised andmed: kasvatatava põllukultuuri nimetus ja selle sordi nimi, iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala ning andmed, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või seemnekartulit või hoopis oma ettevõttes kasutamiseks toodetud seemet või seemnekartulit.

„Riigil on vaja teada andmeid, milliseid põllumajanduskultuuride sorte põllumajandustootmises kasutatakse ning milliste sortide järele on nõudlus, et planeerida tegevusi seemnemajanduse ja sordiaretussektori arendamiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Samuti on oluline täita kohustusi, mis me rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga liitudes oleme endale võtnud,“ lisas Suu. 1991. aasta konventsioon lubab kasutada teatud liikide kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemet, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest tuleb tasuda ka oma tarbeks toodetud seemne tasu.

1.aprillil 2019  jõustus uus seemnete sertifitseerimise süsteem, millega anti tootjatele õigus seemnete sertifitseerimistoiminguid ise läbi viia. „Ettevõtjad on uue süsteemi väga hästi vastu võtnud. 2019. aasta seemnepõldude külvipinna 14 928 hektarist tunnustasid 87% tegevusloaga põldtunnustajad,“ lausus Sigmar Suu.

Seemnete sertifitseerimise kulud ületavad praegu mitmekordselt riigi tegelikke kulusid pakutavale teenusele. 1. jaanuarist 2020 jõustuvad sertifitseerimise eest uued riigilõivud, mida peavad tasuma tootjad, kes ei ole taotlenud seemnete sertifitseerimiseks majandustegevusluba. Uute riigilõivude kehtestamine võimaldab riigil jätkuvalt pakkuda kvaliteetset seemnete sertifitseerimise teenust ettevõtjatele, kes sertifitseerimistoiminguid ise läbi ei vii. „Kuigi riigilõivud tõusevad, on tootjatel jätkuvalt võimalik taotleda põldtunnustamise ja proovivõtmise tegevusluba ja seeläbi saada vabastus riigilõivust,” ütles Sigmar Suu.

 

Põllumajandustootja vähese tähtsusega abi ülemmäär suureneb veerandi võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2109

Põllumajandustootja vähese tähtsusega abi ülemmäär suureneb veerandi võrra

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille jõustumisel suureneks Eesti põllumajandustootjate jaoks vähese tähtsusega abi ülemmäär veerandi võrra 25 000 euroni. Tegemist on õigusliku alusega, mida kasutatakse näiteks mesilaspere toetuse maksmisel ning kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja nende ennetuskulude hüvitamisel.

„Riigiabi andmine on üldjuhul seotud konkreetsete eesmärkidega, nagu näiteks abi investeeringuteks, ja samuti abikõlblike kuludega – seetõttu on abi andmisel üsna kindlad piirangud ja reeglid. Lisaks on Euroopa Komisjon liikmesriikidele ette näinud võimaluse toetada ettevõtjaid n-ö lihtsamate reeglite alusel väiksemate abisummadega, mis ei moonuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi. Neid lihtsamaid reegleid nimetataksegi vähese tähtsusega abiks,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

„Eelnõu eesmärk on võimaldada Eesti põllumajandustootjatel kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel ning Eesti riigil maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta,“ lausus Arvo Aller.

Ministri sõnul kasutatakse vähese tähtsusega abi õigusliku alusena abi andmisel erinevates abimeetmetes. Näiteks Keskkonnaamet rakendab seda kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja ennetuskulude hüvitamisel, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet mesilaspere toetuses ja turuarendustoetuses, Töötukassa erinevates tööturumeetmetes, Maaelu Edendamise Sihtasutus soodusintressiga laenude ja tagatiste andmisel. 2018. aastal andis põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi seitse abiandjat 13 erinevast meetmest.

Vähese tähtsusega abi on üks Euroopa Liidu õiguslikke aluseid ettevõtluse toetamiseks. Erinevalt riigiabist ei ole vähese tähtsusega abi puhul Euroopa Liidu määrustes toodud kindlaid eesmärke, milleks tohib abi anda, abikõlblikke kulusid ega protsentuaalseid abimäärasid. Samas on vähese tähtsusega abi piiratud ülemmääradega, milleni tohib ühele ettevõtjale seda abi kolme aasta jooksul anda. Põllumajanduslikus esmatootmises ja kalanduses on lisaks seatud ülempiir ka riigi antava vähese tähtsusega abi summale. Seetõttu kasutatakse vähese tähtsusega abi andmise võimalust tihti meetmetes, kus riigiabi ranged reeglid abi andmist ei võimalda või kus on seda riigiabina administratiivselt liialt keerukas ja kulukas rakendada.

Ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi vaba jääki kontrollida avalikust päringust riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi.

Põllumeestel ja loomapidajatel on PRIAst saadud otsetoetused käes

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
18. detsember 2019

Põllumeestel ja loomapidajatel on PRIAst saadud otsetoetused käes

Saabuvateks jõuludeks on PRIA maksnud ca 14 tuhandele põllupidajale välja hektaripõhised otsetoetused ja üleminekutoetused, ligi tuhat loomapidajat on selleks ajaks kätte saanud piimalehma kasvatamise otsetoetuse. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku üle 148,5 miljoni euro. 

Euroopa Liidu  rahastatavate otsetoetuste eelarve on 10 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal – 144 mln eurot – ning pea kõikide toetuste ühikumäärad on kõrgemad kui 2018. a. Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi rahastab Eesti riik, 4,5 mln euroga.
Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

„Teame, kui oluline on meie taotlejate jaoks kõnealuste toetuste õigeaegne ning sujuv laekumine ja meil on hea meel, et suutsime need ootused järjekordselt täita,“  ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell.

PRIA kodulehel on avaldatud iga meetme toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega 17. detsembri seisuga. (Lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Ühtne pindalatoetus – 92 073 765,47 eurot,  12833 toetusesaajat

Rohestamise toetus – 42 360 765,26 eurot, 12849 toetusesaajat

Noore põllumajandustootja toetus – 1 047 694,12 eurot,  836 toetusesaajat

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 531 062,47 eurot, 197 toetusesaajat

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 5 390 849,09 eurot, 931 toetusesaajat

Väikepõllumajandustootja toetus – 918 872,53 eurot, 1301 toetusesaajat

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4 524 329,03 eurot, 4199 toetusesaajat

Heinaseemne üleminekutoetus – 11 493,76 eurot, 37 toetusesaajat

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

Uus sordiaretusprogramm toob aretusse Eestisse sobilikud vähem levinud kultuurid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2019

Uus sordiaretusprogramm toob aretusse Eestisse sobilikud vähem levinud kultuurid

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas põllumajanduskultuuride sordiaretust suunava programmi aastateks 2020–2030. Järgneva kümne aasta jooksul keskendutakse olulisematele Eestis kasvatatavatele kultuuridele ja ka perspektiivsetele vähem levinud kultuuridele. Peamisteks tegevusteks on Eesti oludesse sobivate sortide aretamine, nende säilitamine ning aretuse täpsuse ja kiiruse suurendamine.

Levinud kultuuride kõrval tulevad aretusse vähem levinud kultuuridest talispelta, sojauba ja karusmari, uuesti hakatakse töötama põldoa ja -herne aretusega.

„Uues programmis pööratakse enam tähelepanu ka sordiaretajate järelkasvu tagamisele ja pädevuste tõstmisele. Programmis suuname osa ressursse aretajate koolitamisele, et hoida ja arendada nende teadmisi ja oskusi, ning kraadiõppurite kaasamisele. Sordiaretuses on siiani suureks probleemiks aretajate järelkasvu nappus. Püüame seda lahendada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Perioodi 2020–2030 sordiaretusprogrammis pannakse senisest suuremat rõhku kliimamuutustega kohanemisele ja põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamisele. Kõikide kultuuride aretamisel on läbivateks põhimõteteks nende sobivus keskkonnahoidlikumaks tootmiseks, sh mahetootmiseks, kohanemine muutuvate kliimatingimustega, kaasa arvatud taimekahjustajakindlus, külma- ja põuakindlus, ning turunõudlusele vastamine.

Programmi peamised täitjad on põllumajanduskultuuride aretamisega tegelevad teadusasutused – Eesti Maaülikoolis tegeletakse puuvilja- ja marjakultuuride sordi- ja säilitusaretusega, Eesti Taimekasvatuse Instituudis tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade sordi- ja säilitusaretusega.

Maaeluminister Brüsselis: Soome eesistumisel toimus EL-i ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel edasiminek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.12.2019

Maaeluminister Brüsselis: Soome eesistumisel toimus EL-i ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel edasiminek

Maaeluministri Arvo Alleri hinnangul oli Soome eesistujariigina Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimistel edukas, luues hea aluse lahtiseks jäänud küsimuste edasiseks aruteluks.

Täname Soomet suurepärase töö eest ÜPP reformipaketi läbirääkimiste edasiminekul. Leiame, et eesistuja koostatud põhjalik eduraport kajastab hästi viimase poolaasta arutelude tulemusi,“ ütles maaeluminister Arvo Aller esmaspäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil.

Ministri sõnul on edasised arutelud lahtiste küsimuste üle vajalikud ning Soome koostatud ÜPP reformipaketi muudatusettepanekute konsolideeritud tekstid on heaks aluseks edasisteks läbirääkimisteks.

Maaeluministri sõnul on Eesti jaoks võtmeküsimusteks otsetoetuste tase ja maaelu arengu vahendite maht. Minister rõhutas, et otsetoetuste tasemed Euroopa Liidus peavad olema võrdsemad ning maaelu arengusse suunatud vahendid ei tohiks väheneda.

Minister tõi muu hulgas välja, et liikmesriikidele peab olema ÜPP eesmärkide täitmiseks tagatud paindlikkus võtta arvesse piirkondlikke vajadusi. „Näiteks soovime, et happeliste põllumajandusmuldade lupjamist, mis on mullas süsiniku sidumise kaudu kliimaeesmärke täitev keskkonnameede, oleks võimalik rahastada ÜPP I ja II samba vahenditest,“ lisas Arvo Aller.

Lisatud foto nõukogu istungilt. Pildil maaeluminister Arvo Aller (vasakul) koos Poola põllumajandusministri Jan Krzysztof Ardanowski ja Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsiga. Foto autor on Maaeluministeerium.

Meeldetuletus – taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.12.2019

Meeldetuletus – taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

Alates 14. detsembrist 2019 muutub Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et kolmandatest riikidest (ELi mittekuuluvatest riikidest) ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, värskeid puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid. Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Selgitava videoga saab tutvuda siin: https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=1014&sub3=1020

Alates 14.12.2019 täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed sh puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud. Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada sissetoodavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse ELi impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.

Lähem info:
Ülle Metsman
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
Põllumajandusamet
tel 525 6224
ulle.metsman@pma.agri.ee