Kuu: juuni 2019

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.06.2019

26. juunini saab taotleda põllumajanduskindlustustoetust

Kuni 26. juunini 2019 on võimalik taotleda põllumajanduskindlustustoetust, millega hüvitatakse osaliselt põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on kõige parem riskijuhtimismeede tark põllumees, kes maandab ise oma riske. „Põllumajanduskindlustoetusega oleme põllumeestele riskide maandamise osas appi tulnud, sest üks võimalusi, kuidas põllumajandustootjad saavad tootmisega seotud riske maandada, on saagi, loomade ja taimede kindlustamine,“ ütles minister Järvik.

Toetust on võimalik taotleda tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete tasumiseks. Toetatakse selliste kindlustusmaksete tasumist, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum. Toetusega  hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest.

Taotlusvooru eelarve on üks miljon eurot. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Rohkem infot toetuse taotlemise kohta

 Info põllumajanduse suurandmete temaatikat tutvustavate teabepäevade kohta.

Infopäevad toimuvad:

20. juunil 2019 Tartus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (Tähe 4, ruum 122);
21. juunil 2019 Sakus, Põllumajandusuuringute Keskuses (Teaduse 4/6, suur saal).

Infopäevade eesmärgiks on tutvustada põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi tegevusi ja tulemeid ning arutleda, missugused ootused, lootused või hirmud on seotud tulevikus loodava suurandmete süsteemiga.

Lisaks tutvustatakse rahvusvahelist projekti Euroopa Liidu otse- ja maaelu arengu toetuste ühtse administreerimise ja kontrolli süsteemi uute e-lahenduste arendamiseks (NIVA).

Oodatud on teemast huvitatud osapooled: põllumajandustootjad, teadlased, ametnikud, aga ka tarkvaraarendajad jt.

Päevakava ja registreerimine:https://www.pikk.ee/event/pollumajanduse-suurandmete-temaatikat-tutvustavad-infopaevad/2019-06-20/

Infopäevad korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ-ga.

Osalemine on tasuta. Infopäevad toimuvad „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonnas“ raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.06.2019

Mart Järvik: aitame ettevõtjatel uusi uksi avada

Eile, 13. juunil toimus Maaeluministeeriumis toidusektori ekspordinõukogu, kus anti ülevaade turgude avamise hetkeseisust ning tutvustati Eesti Konjunktuuriinstituudi teostatud uuringut „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on ekspordinõukogu tegevus oluline, et välja selgitada,  millised võimalused on toidusektoril ekspordi vallas, seada ekspordi arendamise prioriteete ning valida välja sobilikud turud, kuhu aidata ettevõtjatel siseneda.

„Ekspordinõukogus on esindatud nii põllumajandus- ja toidusektori kui ka ametiasutuste esindajad. See on väga oluline ja tähtis koostööplatvorm, kus vahetada infot ning koordineerida eri poolte tegevusi.  Maaeluministeerium aitab koos oma allasutustega nõu ja jõuga kaasa, et meie ettevõtjatel oleks võimalik jõuda uutele välisturgudele ning neile oleks tagatud ausad ja õiglased konkurentsitingimused,“ sõnas minister Järvik.

Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist tõi oma ettekandes välja, et Eesti toidusektori ekspordikäive kasvas 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 0,2% ja ületas 2014. aasta taseme 2,6% võrra. Nii piima- kui ka lihasektori olulisimad turud on teised Balti riigid, kala ekspordi jaoks on olulised Soome ja Ukraina.

Josingu sõnul on positiivne, et hea maksevõimega Põhjamaade turgusid on suudetud pärast Venemaa kehtestatud piiranguid hoida ja ärisuhteid edasi arendada ning liikuda edasi kõrgema lisandväärtusega toodete müügile.

Lisaks andis Veterinaar- ja Toiduameti kauplemise ning impordi ja ekspordiosakonna peaspetsialist Marko Breivel kohtumisel ülevaate, milline on Euroopa Liidu väliste turgude avamise hetkeseis, et eksportida sinna piima- ja lihatooteid. 2019. aastal on avatud turg piimatoodete ekspordiks Tuneesiasse, hobuste ja paljundusmaterjali ekspordiks Uruguaisse, juustu ja või ekspordiks Taiwani ning liittoidu (näiteks pitsa ja pelmeenid) ekspordiks Uus-Meremaale.

„Meie toidusektori ettevõtjad ekspordivad täna enam kui sajale sihtturule. Eksport saab alguse ohutust toidust ja usaldusväärsest järelevalvesüsteemist. Turgude arv ja lisanduvad turud annavad tunnistust, et meie toit on hinnatud ka välisturgudel ning selle kvaliteedi ja ohutuse tagamisel tehakse head tööd,“ kommenteeris ülevaadet Mart Järvik.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2019

Kukk Porthos alustab Eesti ringreisi

Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust suunamudija kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.

„Möödas on ajad, mil influencer’id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga. Oma ringreisil kogetust annab ta operatiivselt teada sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol @kukkporthos,“ sõnas Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe.

Kukk Porthos startis eile, 10. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. „Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks,“ lisas Lillemäe.

Kukk Porthose kodu asub Ranna Rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

12.06.2019

2018. aastal maksti maaelu arengukava toetusi 148 miljoni euro eest

2018. aastal on Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK) toetusi makstud 148 miljoni euro eest ja kokku on alates 2014. aastast kuni 2019. aasta aprillini toetusi välja makstud 533 miljoni euro eest, selgus eile, 11. juunil Maaeluministeeriumis toimunud  MAK-i seirekomisjoni 15. istungil. 

Perioodil 2014-aprill 2019 määrati toetuseid 757 miljoni euro eest ja sellest on välja makstud 533 miljonit eurot.

„Tänaseks on üle poole 992 miljoni suurusest arengukava eelarvest välja makstud,“ sõnas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Maaelu arengukava toetusi on võimalik kasutada kuni aastani 2023. Huvi MAK-i meetmete vastu on olnud suur ja senise rakendamise põhjal suudame kõik Eestile ettenähtud vahendid põllumajandus- ja toidusektori arendamise, keskkonnahoiu ja maapiirkonna elujõulisuse suurendamise eesmärgil ära kasutada,“ sõnas ta.

2019. aasta alguses toimus MAK toetuste mõju hindamine, mille tulemused näitavad, et toetustel on oluline mõju põllumajanduslike majapidamiste  toodangu ja lisandväärtuse suurenemisele ja tulemuslikkusele. Samuti mõjutavad MAK-i keskkonnatoetustega  hõlmatud alad positiivselt elurikkust ning mulla ja veekvaliteeti.

Kohtumisel tutvustati ka MAK-i teavitustegevusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust MAK-i toetuste ja maaelu kohta. 2018. aasta suurim üritus oli avatud talude päev, kus maaelu ja põllumajandusega käis tutvumas 163 000 inimest. Samuti anti seirekomisjonile eraldi ülevaade MAK-i nõustamisteenuse rakendamise hetkeseisust, mille korraldamisega perioodil 2014-2020  tegeleb Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.MAK 2014-2020 seirekomisjoni on kaasatud põllumajandus-, toidusektori-, keskkonna- ning maaettevõtluse ja kogukondade esindusorganisatsioonid. Seirekomisjon saab kokku vähemalt korra aastas, et vaadata üle arengukava elluviimise tulemused ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda veebilehelt https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/seirekomisjon

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

07.06.2019

Setomaa arengusse panustatakse rohkem kui 225 000 eurot

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, millega toetatakse projekte, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna arengule ja piirkonna turundamisele.

„Setomaa arenguprogrammis saab paljuski kaasa rääkida kohalik kogukond, sest programmi rakendatakse altpoolt tuleva algatuse põhimõttel. Nii koosneb  programminõukogu suures osas piirkonna esindajatest, kes on kõige paremini kursis kohalike oludega,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Tegevuskava raames määrati toetust 23 projektile 225 714 euro väärtuses ja eraldati 30 000 eurot programmi „Noored Setomaale“ elluviimiseks.

Toetatud projektide hulgas on näiteks noortele suunatud projekt „Majandusõpetus ja õpilasfirmade tegevus Setomaa koolides 2019/2020. õa“, mis aitab koostöös kohalike ettevõtjatega arendada Setomaa koolinoorte ettevõtlikkust. Samuti leidsid toetamist Ostrova Festivali korraldamine ja järgmisel aastal toimuv muusika- ja matkafestival Seto Folk 2020.  Lisaks toetatakse MTÜ Seto Käsitüü Kogu tegevusi, et aidata kaasa käsitööga seotud ettevõtluse arengule Setomaal ning MTÜ Seto Küük tegevusi, et tõsta veelgi Seto toidu mainet ja aidata toiduvaldkonna ettevõtjatel saavutada edu Setomaast kaugematel turgudel.

Lisateavet Setomaa arenguprogrammi saabRiigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt ja Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2019

Täna on toiduohutuse päev

Täna, 7. juunil toimuval ülemaailmsel toiduohutuse päeval, on õige aeg tuletada meelde, et ohutu toit peab olema nii tarbijate, järelevalve, käitlejate kui toidutootjate ühine soov ning jagatud vastutus. Toiduga seonduvad ohud võivad sageli olla silmale nähtamatud.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev ütles, et tegelikult saab toidust tulenevate riskide vähendamiseks iga inimene ise palju ära teha. „Kahtlemata on üheks olulisemaks märksõnaks kodune hügieen. Seetõttu on oluline enne söögi valmistamist pesta käsi ning köögiriistu, samuti jälgida toidu säilitamisel ja valmistamisel vajalikku temperatuuri,“ lausus Minjajev.

Kindlasti tasub muust toidust eraldi hoida toores looma- ja linnuliha ning mereannid. Nende mahlad võivad sisaldada ohtlikke mikroorganisme, mis võivad toidu säilimise või valmistamise ajal kanduda teistele toiduainetele. Toorest ning valmistoitu peaks säilitama eraldi nõudes, samuti on toore toidu käitlemisel mõistlik kasutada eraldi nuga ning lõikelauda.

Oluline on ka toidu kuumutamine, seda ka teistkordsel toidu valmistamisel – õige kuumutamine hävitab peaaegu kõik ohtlikud mikroorganismid. Eriti oluline on põhjalikult kuumutada looma- ja linnuliha, mune ning mereande. Kindlasti on oluline säilitada toitu ohutul temperatuuril – valmistatud toitu ei ole soovitav toatemperatuuril hoida kauem kui 2 tundi. Valmistatud toitu, mis on kiiresti riknev, tasub jahutada alla 5 kraadi. Samuti peaks valmistatud toitu hoidma serveerimisel üle 60 kraadi kuumana – seda kõike ikka selleks, et peatada ohtlike mikroorganismide kasv. Liiga kaua ei tasu toitu säilitada isegi külmkapis. Kõige turvalisem on kasutada puhast või töödeldud vett ja ohutut ning värsket toorainet. Tarvitada ei tohiks säilimisaega ületanud toitu ning väga oluline on pesta nii puu- kui juurvilju, eriti kui süüa neid toorelt.

Vaata ka: https://www.who.int/foodsafety/publications/consumer/5keys_estonian.pdf

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
06.06.2019

Põllumajandusamet: Avalikus kohas tuleb taimekaitsevahendeid kasutada suure ettevaatlikkusega

Saabunud on haljastuse ja heakorratööde hooaeg ning Põllumajandusamet tuletab meelde taimekaitsevahendite kasutamise nõuded.

„Avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses tuleb umbrohu tõrjumiseks eelistada niitmist, trimmerdamist ja rohimist,“ ütleb Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Taimekaitsetöid võib teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega,“ lisab Raudsepp.

Kui taimekaitsevahendi kasutamine on hädavajalik, peab hoolega järgima kasutusjuhendit ja silmas pidama kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.

Taimekaitsetöid ei tohi teha kõrvalise inimese juuresolekul. Kui tootele on märgitud tööooteaeg, tuleb paigaldada avalikku kohta või korterelamu vahetusse lähedusse enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussilt. Sildil peab olema teave taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Tööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitsevahendit ei tohi pritsida, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C. Mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks on keelatud pritsida õitsvaid taimi, sealhulgas ka õitsvat umbrohtu. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada veekaitsevööndi piirangutest.

„Euroopa Komisjon võttis eelmisel aastal vastu rakendusmääruse, mille alusel võib glüfosaati kasutada veel vähemalt 5 aastat, aga seati täiendavad kasutuspiirangud,“ ütleb Maris Raudsepp. „Erilist tähelepanu pööratakse elanike kaitsele.“

Glüfosaadi kasutusele seati piirangud ka Eestis ja glüfosaati sisaldavate umbrohutõrjevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses on keelatud. Täiendati infolehti teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.

Põllumajandusamet soovitab igal kohalikul omavalitsusel üle vaadata lepingud teehooldus- või haljastusettevõtetega, et veenduda, kas teenusepakkuja teostab töid vastavalt kohaliku omavalitsuse ootustele. Igal aastal saadab Põllumajandusamet märgukirja kõikide omavalitsuste juhtidele ohutusnõuete järgimise olulisusest, palvega edastada see ka neile, kes tegelevad haldusalas haljastustöödega ja kasutavad seejuures taimekaitsevahendeid.

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRSSITEADE
06.06.2019

Konkurss „Parim talutoit“ tuleb taas

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba neljandat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kohalikku talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Parimad talutoidud selguvad kaheksas erinevas kategoorias. Üldvõitja kuulutatakse välja 13. juulil Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis toimuval XXVIII üle-eestilisel talupäeval.

„Kõik Eesti talunikud vajavad tunnustamist, mis innustaks neid tegelema üha rohkem toodete arendamisega, muutudes seeläbi veelgi konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul turul kui ka välismaal,“ ütleb ETKLi juhatuse liige Kerli Ats. Aasta-aastalt on konkurss muutunud populaarsemaks ka talunike seas, mida kinnitab üha suurenev osalejate arv. „Kindlasti motiveerib talunikke võistlusest osa võtma ka konkursi peaauhind, milleks on turundustugi võidutootele,“ lisab Ats.

Eelmise aasta võitja, Männiku piimalammaste talu perenaise Kaisa Tähe sõnul tuli konkursi võit neile üsnagi ootamatult. „Selline tunnustus oli meie jaoks suur au ja andis hoogu juurde nii võidutootele kui ka meie taluettevõttele,“ kinnitab perenaine.

2019. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas erinevas kategoorias:

• Parim piimatoode
• Parim juust
• Parim pagaritoode
• Parim lihatoode
• Parim maius
• Parim tervisetoode
• Parim jook
• Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib konkursi peaauhinna*.

11 liikmest koosnev hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 19. juunil Tallinnas Balti jaama turu demoköögis. Samal päeval kuulutatakse välja ka kõikide kategooriate võitjad. 2019. aasta parim talutoit avalikustatakse 13. juulil Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis toimuval XXVIII üle-eestilisel talupäeval. Hindamiskomisjoni kuuluvad toidublogijad, tunnustatud kokad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine on rahvusvaheliselt tunnustatud tippkokk Angelica Udeküll restoranist Wicca. Lisaks toimub talulaat ja kogu päeva juhib Erki Sarapuu.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin.

* Peaauhind

Konkursi „Parim talutoit 2019“ üldvõitja auhinnaks on 1500 € väärtuses turundustugi võidutootele. Selle sisu lepitakse kokku vastavalt võitja soovidele.

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu märgikampaaniast „Ehtne talutoit“, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ning mitmekesisust. Parimat talutoitu valitakse neljandat aastat järjest: eelmisel, 2018. aastal sai selle tiitli Männiku lambapiimajogurt. 2017. aasta parim talutoit oli Andre Juustufarmi juust GRAND OLD, 2016. aastal võttis võidu Paljumäe talu mahekeefir.

Lisainformatsioon:
Kerli Ats
ETKLi juhatuse liige
E-post: kerli@taluliit.ee

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.06.2019

Ettevõte Ösel Harvest OÜ on ametlikult taudivaba

Saaremal asuv kalakasvandus Ösel Harvest OÜ sai ametliku taudivabaduse veeloomataudide suhtes.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise töövõiduga. „Tegemist on juba teise kalakasvatusega Eestis, kes pärast aastatepikkust rangete bioohutusnõuete järgimist on jõudnud taudivaba staatuseni.“

Taudivabadus tuleneb teatud tingimustele vastamisest, näiteks antud kalakasvatuse puhul on läbi viidud suunatud seire. „See tähendab seda, et VTA on mitme aasta jooksul läbi viinud süsteemse proovivõtu eriti ohtlike kalataudide suhtes nagu näiteks kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN), mis on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus,“ selgitas Kalda taudivabaduse saamise protsessi.

VTA järelevalveametnikud on võtnud kalakasvandusest proove veeloomataudide suhtes ning kõikide proovide uurimistulemused on osutunud negatiivseteks. „Taudivabadus annab ettevõttele paremad võimalused oma toodangu eksportimiseks välisturule ning ka kindlustunde tootmise osas, sest puudub suurem oht kalade tervisele ja sellest tulenevatele võimalikele kadudele,“ selgitas Kalda taudivabaduse tähtsust.

Kalakasvatus Ösel Harvest OÜ asub Saaremaa mandri osas. Antud vikerforelli kasvandus kuulub Eesti suuremate kalakasvanduste hulka, kus kasutatakse suletud veekasutusega süsteemi ehk puurveekaevu vett korduvkasutatakse. Antud kasvanduses pole kalataude diagnoositud.

Eestis on ametlikult taudivabaks tunnustatud ka Äntu farm Lääne-Virumaal, kus kasvatatakse vikerforelli, paaliat ning tuura.