Piimandusühistu E-Piim kutsub tutvuma oma tulevase piimatööstuse projektiga.

Head ühistulise piimatööstuse huvilised!

Piimandusühistu E-Piim kutsub tutvuma oma tulevase piimatööstuse projektiga. Oodatud on kõik ühistulise piimatööstuse huvilised.

Projekti tutvustatakse kolmapäeval 10. jaanuaril 2018 kell 11.00 -14.00 Põltsamaa meiereis.

Projektitutvustusele saad registreerida järgneval lingil – https://goo.gl/forms/Ue5iOjCDVm6Lzlci1

Registreeri ennast osalejaks hiljemalt 5. jaanuaril 2018!

Euroopa Komisjon eraldas Eestile ilmakahjude katteks 1,3 miljonit eurot

​Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.12.2017

Käesoleva aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome selle aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. Pärast liikmesriikidelt küsitud täiendavate andmete analüüsimist on Euroopa Komisjon otsustanud eraldada neljale riigile erakorraliseks toetuseks 15 miljonit eurot, Eesti saab sellest 1,3 miljonit eurot.

„Euroopa Komisjoni otsus on tore jõulukingitus. Tänan kõiki inimesi, kes sellele toetuse saamisele kaasa aitasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eile tutvustas Euroopa Komisjon eelnõud esmakordselt põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel ja hääletus selle üle toimub jaanuaris.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada. „Kuna info Euroopa Komisjonilt vahendite eraldamise kohta on värske, siis hetkel otsust riigieelarvest lisavahendite eraldamise kohta tehtud ei ole,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Erakorralise toetuse eraldamine Euroopa Komisjoni poolt on hea näide koostööst põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja teadlastega, kes abistasid Euroopa Komisjoni jaoks vajalike andmete kogumisel küsitluse läbiviimise ja ekspertarvamusega,“ lisas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides sel aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt jaanuaris toimuvas otsetoetuste komitees.

Teate edastas:
Kertu Kärk
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 6256152
press@agri.ee

 

 

Maaparandussüsteemi investeeringute elluviimise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.12.2017

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile

Investeeringute elluviimiseks ja seda tõendavate kuludokumentide esitamiseks ette nähtud maksimaalset tähtaega pikendatakse seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja kümne kuuni seoses halbade ilmastikuoludega 2017. aastal. „Kavandatava muudatuse tulemusel pikendatakse tegevuste elluviimise tähtaega kümne kuu võrra, et esimese taotlusvooru toetuse saajad saaksid kavandatud tegevused lõpetada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Muudatus rakendub 2015. aastal toimunud esimeses taotlusvoorus toetust saanutele. „Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada vaid neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu,“ ütles Tamm. „See tähendab, et taotlejatel peab olema kavandatud investeeringust tehtud osa, mis moodustab vähemalt 45 protsenti kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest.

2015. aasta esimeses taotlusvoorus rahuldati 31 taotlust kogusummas 5,9 miljonit eurot.  Selle aasta 2017. novembri keskpaiga seisuga, kui toetuste saajatel on kaks kuud aega ettenähtud tegevuste elluviimiseks, on määratud toetusest välja maksmata 1,8 miljonit eurot (30%).

Kokku on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmele 4.3 ette nähtud 43,6 miljonit eurot.

MAK 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

 

Ilmus Põllumehe Teataja jõulukuu number

Ilmunud on selle aasta viimane Põllumehe Teataja!

Loe lähemalt:

–          Persoon: Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht

–          Teraviljakasvatajate probleeme võimendavad mullused mured

–          Käes on metsataimede varumise aeg

–          Mesinikud pole toetusrahale veel ligi pääsenud

–          Toetused: PRIA otse- ja üleminekutoetused ning toetus tootlikkuse parandamiseks

–          Maaülikool töötab koos ettevõtjatega piima omahinna arvutamise metoodika kallal

–          Kuidas mõjutavad järgmisest aastast jõustuvad maksumuudatused FIE-sid?

Head uudistamist ja kohtumiseni juba uuel aastal!

https://issuu.com/meediapilt/docs/pollumehe_teataja_2017_detsember

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib järgmisel aastal rohkem ka e-keskkondades toidu müüjaid

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.12.2017

Alates uuest aastast kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) senisest põhjalikumalt neid kauplejaid, kes müüvad toitu, sealhulgas toidulisandeid veebipoes, sotsiaalmeedias või muul viisil üle interneti.

Toidu müümine interneti kaudu on kiiresti arenev valdkond ning ka enamik suuremaid toidukaupade kette pakuvad juba võimalust neti teel toitu koju tellida. VTA on tuvastanud, et veebipoodides esitatav toidualane teave ei ole sageli piisav ning nõuetekohane. Näiteks puudub teave toidu koostisosade, sealhulgas allergeenide kohta.

Esineb ka juhtumeid, kus veebis toidu müügiga tegelevad ettevõtjad ei ole oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit teavitanud. Toidu müügiga tegelemisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit teavitada. Selleks tuleb esitada majandustegevusteade, mida võib teha näiteks siin.

VTA on koostanud abistava juhendi, mille alusel saavad toidu müüjad oma kaugmüügi kanalid ka ise üle vaadata ning nõuetele vastavusse viia, et tarbijad saaksid enne ostu sooritamist toidu kohta vajaliku teabe.

Teate edastas:
Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduamet
pressiesindaja
tel: +372 5343 6656
e-post: martin.altraja@vet.agri.ee

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik. Paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Brüssel, 29. november 2017 

Lihtsamad eeskirjad ja paindlikum lähenemisviis tagavad, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on tulemuslik nii põllumajandustootjate toetamisel kui ka ELi põllumajanduse kestliku arengu edendamisel.

See on peamine sõnum Euroopa Komisjonis täna vastu võetud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, milles kirjeldatakse, kuidas tagada ELi vanima ühise poliitikavaldkonna ajakohasus ka tulevikus.

Juhtalgatusega nähakse liikmesriikidele ette suurem vabadus valida, kuidas ja kuhu investeerida ühise põllumajanduspoliitika raames neile antud toetusraha, et saavutada keskkonna, kliimamuutuse ja kestlikkusega seotud ühised kaugele ulatuvad eesmärgid.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen märkis sellega seoses järgmist: „Oleme tegelenud ühise põllumajanduspoliitikaga alates 1962. aastast. Peame tagama, et see poliitika võimaldab ka edaspidi pakkuda tarbijatele tervislikku ja maitsvat toitu ning toetada maapiirkondades töökohti ja majanduskasvu, kuid lisaks peab ühine põllumajanduspoliitika arenema koos muude poliitikavaldkondadega. Meie ettepanek on oluline samm edasi ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamisel ja lihtsustamisel, võttes arvesse sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemusi. Komisjoni esitatud uue toetusmudeli kohaselt võimaldatakse liikmesriikidele suuremat subsidiaarsust; lneile seatakse ülesandeks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis sisaldab nende kohaldatavaid I ja II samba meetmeid, võimaldab lihtsustada nende meetmete rakendamist ning tagab suurema sidususe ja parema järelevalve tulemuste üle.“

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles omalt poolt: „Täna avaldatud teatisega tagatakse ühise põllumajanduspoliitika selliste uute jesile kerkivate eesmärkide täitmine nagu aruka ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajandussektori toetamine, keskkonnakaitse ja kliimameetmetega seotud vastutuste suurendamine ning maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamine. See muudatus kujutab endast olulist sammu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel. Kui praegune süsteem uue vastu välja vahetatakse, suureneb liikmesriikide ja piirkondade subsidiaarsus tuntavalt.“

Praegune kahesambaline struktuur säilib, kuid ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks on võimalik lihtsamini ja paindlikumalt võtta üksikasjalikke meetmeid. ELi iga liikmesriik koostab eesmärkide täitmiseks oma strateegiakava, mille komisjon seejärel heaks kiidab. Vastavuse asemel pööratakse rohkem tähelepanu edusammude jälgimisele ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite kasutamisele. Kohandatud lähenemisviisi kasutamine tüüplahenduse asemel tagab, et poliitikameetmed ja nende tegelik mõju on kohapealsetele rakendajatele arusaadavamad.

Põllumajandustootjaid toetatakse ka edaspidi otsetoetussüsteemi kaudu. Teatis ei mõjuta ELi tulevaste rahaliste vahendite üle peetavate arutelude tulemusi ega komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. See ei ole ammendav, kuid selles vaadeldakse mõningaid võimalusi, kuidas põllumajandustootjaid õiglasemalt ja sihipärasemalt toetada.

Põllumajandust ja toidutootmist mõjutavad jätkuvalt kliimamuutused ja loodusvaradega seotud piirangud. Tulevane ÜPP peaks sisaldama auahnemaid eesmärke, seda nii seoses ressursitõhususe, keskkonnahoiu kui ka kliimameetmetega.

Muud ettepanekud:

-soodustada tänapäevase tehnoloogia kasutamist, et toetada põllumajandustootjaid kohapeal ja tagada läbipaistvam ja kindlam turg;
– julgustada noori põllumajandustegevusega alustama, koordineerides tegevust liikmesriikide pädevusega sellistes valdkondades nagu maa maksustamine, maakasutuse planeerimine ja oskuste arendamine;
-leida lahendus kodanike muredele, mis on seotud kestliku põllumajandustootmisega, sealhulgas tervise, toitumise, toidu raiskamise ja loomade heaoluga;
– võtta sidusaid meetmeid, mis on kooskõlas üleilmsete meetmetega, eriti sellistes valdkondades nagu kaubandus, ränne ja kestlik areng;
– luua riskijuhtimist käsitlev ELi tasandi platvorm, et aidata põllumajandustootjatel paremini toime tulla kliimamuutustest tingitud ebakindluse, hindade kõikumise ja muude riskidega.

Komisjon esitab asjakohased seadusandlikud ettepanekud teatises kirjeldatud eesmärkide jõustamiseks enne 2018. aasta suve pärast mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut.

Taust

2. veebruaril 2017 algatas Euroopa Komisjon arutelu Euroopa tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üle, et selgitada välja, kuidas kehtivaid poliitikameetmeid lihtsustada ja ajakohastada. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul sai Euroopa Komisjon üle 320 000 vastuse, neist enamiku eraisikutelt. Konsultatsiooni käigus selgus, et enamik vastanutest soovib säilitada tugeva ühise põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu tasandil, kuid see peaks olema lihtsam ja paindlikum. Samuti soovitati pöörata rohkem tähelepanu peamistele probleemidele, milleks on põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme tagamine, keskkonnakaitse ja toimetulek kliimamuutustega.

Lisateave

Teatis (eesti keeles) – future_of_food_and_farming_communication_et

Lihatootmisel on Eestis perspektiivi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.12.2017

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tegi eile Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja peetud lihafoorumil ja tänasel konverentsil „Veiseliha tootmine ja areng Eestis“ ettekande, kus andis ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias ning veiselihasektori olukorrast.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles ülevaadet andes, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. „Eestlane on lihausku ning tarbimise kasv peaks loomakasvatussektorile andma signaali, et nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas,“ lisas ta.

Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud, jõudes käesolevaks aastaks 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb tänaseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.

Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid vähema kui 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. „Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Gorban.

„Ent liha kokkuostu- ja jaehindade vahel on veel mitmekordsed erinevused. Toorme hinnast sõltuvusest vabanemiseks peavad meie tootjad senisest enam tegema väärtusahelas koostööd ja mõtlema rohkem ka ühise töötlemise ja turustamise peale,“ märkis asekantsler.

2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. „Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud,“ tõdes Gorban.

Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. „Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada,“ hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.

 

Teate edastas
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

 

Põllumajandussektori 2017. aasta majandustulemused näitavad loomakasvatussektori taastumist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.12.2017

Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostööl valmis põllumajandussektori 2017. aasta majandustulemuste esialgne hinnang, mille kohaselt on põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus ligikaudu 913 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga, kui toodangu väärtus oli viimase viie aasta madalaim, on põllumajanduse majandusharu toodang kasvule pööranud

Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul näitab kogutoodangu väärtus loomakasvatussektori taastumist pärast kriisi piima- ja sealihasektoris eelnevatel aastatel. „Viimased aastad on nii looma- kui ka taimekasvatussektori näitel näidanud, et sektori valmisolekut kriisideks tuleb parandada ja selles on ka põllumehel endal oluline roll,“ sõnas ta.

Eksperthinnangute ning esialgse statistika alusel soodustas tänavune ilmastik suure saagi kasvamist, kuid liigsed sajud ja keskmisest madalamad temperatuurid ei võimaldanud viljade õigeaegset valmimist. Hilisemaks lükkunud koristusaeg jäi lühemaks ja oli sademeterohke.

„Kuigi ligikaudu kümnendik põllukultuuride kasvupinnast jäi koristamata, hindame taimekasvatuse kogutoodangu väärtust võrreldes 2016. aastaga ligikaudu viiendiku võrra kõrgemaks. Toodangu väärtuse suurenemist toetas ka väike hinnatõus,“ sõnas Kristel Maidre.

Loomakasvatussektoris on loomade arvu langus peatunud. Peamiselt toorpiima 38% hinnatõusu arvelt suureneb loomakasvatustoodangu väärtus võrreldes 2016. aastaga esialgse hinnangu järgi 28%.

Riigi ja Euroopa Liidu toetus (v.a investeeringutoetused) sektorile tõuseb 15% ehk 217 miljoni euroni, millest 24 miljonit eurot kajastub kogutoodangu väärtuses kui tootmisega seotud toetus.

Esialgse hinnangu kohaselt suureneb toodangu väärtus enam kui kulud, mistõttu lisandväärtust toodetakse ligikaudu 1,7 korda rohkem kui eelneval aastal.  Lisaks on vähenenud toetuste osakaal sissetulekutes peamiselt loomakasvatussaaduste hinnatõusu tulemusel.

EUROSTAT avaldab Euroopa Liidu liikmesriikide vastavad andmed 15. detsembril 2017.

Lisainfo: www.stat.ee ja http://ec.europa.eu/eurostat/web/agriculture/data/database.

 

Teate edastas:
Triin Heinaste
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 6256 108
press@agri.ee