Võitlus koroonaviiruse ja selle erinevate tüvedega, valitsusevahetus aasta alguses ning hiljutised presidendivalimised on hoidnud meie meeli pinevil. Põllumajandustootjad on alati huviga jälginud kõiki riigis toimuvaid olulisi muutusi, kuna need mõjutavad meid nii otseselt kui ka kaudselt.
Kuigi praegu on põllumajandustootjaid esindavate organisatsioonide põhifookus suunatud nii ÜPP strateegiakava ettevalmistustele kui ka 14. juulil Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi suunistele, peame kindlasti tähele panema ka 17. oktoobril toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi. Me peame nendel valimistel oma hääle maksimaalselt kuuldavaks tegema.
Eesti suuremad erakonnad asetavad oma kommunikatsioonistrateegias suurt rõhku pealinnale, mis on teatud mõttes arusaadav. Siiski on põllumajandustootjate jaoks tähtsad kohalikud valimised maapiirkondades, kuna valimistulemustest sõltub ka kohalike kogukondade ja maaettevõtluse arengu soodustamine.
Hea meel on tõdeda, et nii mõnedki põllumajandustootjad on juba aktiivselt kaasatud kohaliku omavalitsuse töösse ja tänu neile on need kohalikud omavalitsused aktiivsemalt kaasatud kohaliku toidu tootmisega seotud probleemide lahendamisse. Hea meel on ka selle üle, et paljud põllumehed kandideerivad seekordsetel valimistel. Oluline on, et põllumajandustootjate roll kohalike omavalitsuste juhtimises kasvaks, sest sageli sõltub põllumajandustootmise ja laiemalt ka maaettevõtluse edukus just kohalike probleemide lahendamisest.
Kohalike omavalitsuste valimistel on oma nimekirjad üles seadnud nii erakonnad kui ka kohalikud valimisliidud. Kohalik poliitika on otseselt seotud inimeste igapäevamurede lahendamisega. Tihti üritatakse leida lahendusi isiklike kanalite kaudu, mille tulemusena võib väheneda erakondade roll ning kohalikel valimistel valitakse inimesi, keda peetakse pädevaks probleemide lahendamisel.
KOV toidutootmise arendajana
Probleemipõhine lähenemine on vajalik, aga selle kõrval võiksid uued valitud omavalitsustegelased senisest enam panustada ka põllumajandustootmise jätkusuutlikkusse. Siinkohal on olulised kohalikud algatused, mis aitavad näiteks edendada toidukultuuri ja väärtustavad piirkondlikku toidutootmist.
Piirkondlikud strateegiakavad peavad toetama ÜPP-s seatud eesmärke. Kohalikud omavalitsused saavad oluliselt panustada näiteks noortalunike tegevuse alustamisse ja jätkamisse, pakkudes neile olulisi tugiteenuseid alates info jagamisest kuni igapäevaste olmeteenuste kättesaadavuse tagamiseni.
Selleks, et noor kvalifitseeritud põllumajandustöötaja tuleks maapiirkonda tööle ja elama, vajab ta head infrastruktuuri, lastele lähedal asuvat lasteaeda ja kooli jne. Neis valdkondades saavad omavalitsused panustada maapiirkondade elujõulisuse arendamisse. Ka omavalitsuste planeerimistegevus peaks olema kohaliku toidu tootmist soosiv, mitte takistav.
Rohepööre jõuab ka maale
Tahame seda või mitte – rohepööre peab jõudma ka maapiirkondadesse ning seda innovatsiooni ja nutikate külade abil. Selleks on võimalik arendada kogukondade ühistegevust, millest võidavad ka kohalikud elanikud. Kohalike ettevõtjate ja elanike kaasamine omavalitsuse tasandil on oluline. Olles ise maapiirkonnas põllumajandustootja, tunnen vajadust olla rohkem kaasatud kohalike otsuste langetamisse, mis minu tegevusvaldkonda puudutavad.
Hea valija! Minnes 17. oktoobril valimiskasti juurde, ära tee otsust pelgalt kõige säravama ja valjuhäälsema reklaamikampaania järgi. Ära lase end eksitada populistlikel loosungitel, vaid mõtle kohalikul tasandil, tulevikku vaadates, ja vali neid, kel on jätkusuutlik nägemus tulevikust ning kes on võimelised oma mõtted ja visioonid ellu viima.
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tegevjuht
Allikas: Põllumehe Teataja
