Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.06.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab oktoobrini ning hõlmab nii visuaalseid vaatlusi kui ka proovivõtmisi laboratoorseks analüüsiks. Eestis ei ole viljapuu-bakterpõletik levinud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisid tema leviku peatamiseks puuduvad ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

„Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Birger Ilau, lisades, et haigus võib levida ka näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levikutee kaugemale, uutesse piirkondadesse, on inimtegevuse tulemusel, istikute ja taimede viimine ühest kohast teise.

„Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks,“ jätkab Ilau, lisades, et sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud. Viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võetakse proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ räägib Ilau.

Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. „Veenduge alati õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes, et taimedel oleks küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“,“ rõhutab ta. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Peaspetsialisti sõnul sarnaneb viljapuu-bakterpõletiku kahjustus tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. „Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole,“ jätkab Ilau.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aasta suvel, nakatunud istikud hävitati ning 2020. aastal korraldati kahjustaja leiukohtade läheduses seire, mille käigus viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud. Lisaks tavapärasele iga-aastasele seirele, jätkatakse seirega 2019. aasta leiukohtade läheduses ka sel aastal.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Soovitused lugemiseks