Lääne-Harju vallas lõpetati eriti ohtliku lindude gripi (H5N8) puhangust tingitud piirangud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.05.2021

 

Üle-eestiline lindude sees pidamise nõue jääb kehtima.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Harjumaal asuva A.K.S.S Grupp OÜ lindlas lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses oleva piirangutsooni.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on möödunud 30 päeva haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest. A.K.S.S Grupp OÜ lindlas teostatid desinfitseerimised ja hävitati kõik, mis puutus kokku haigestunud lindudega. Kuna pole tuvastatud haiguse edasisist levikut, siis lõpetati piirangute kehtivus,“ selgitas Sammel.

Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. „Kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnupidajaid kontrolliti ning puudusi ei tuvastatud. Samuti ei esinenud lindudel haigustunnuseid. Seetõttu sai piirangutsooni kitsendused tühistada,“ kirjeldas Sammel.

Endiselt on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse.

Kuna lindude ränne pole veel lõppenud ning jätkuvalt leitakse lindude gripile positiivse diagnoosiga veelinde, siis tuleb endiselt kodulinde hoida sisetingimustes. Põllumajandus- ja Toiuduamet jälgib lindude gripi levikut ning vastavalt olukorrale otsustab üle-eestilise sees pidamise nõude kehtetuks tunnistamise esimesel võimalusel.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Erametsaliit kiidab keskkonnaministrit metsaomanike huvide eest seismise eest

Eesti Erametsaliidu teade
1. mai 2021

 

Sel nädalal avalikustatud riigieelarve strateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste seas oli välja toodud ka toetusmeetme rakendamine väljaspool Natura 2000 alasid asuvates piiraguvööndi erametsades. Eesti Erametsaliit tunnustab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist toetasid.

Seni on piiranguvööndi metsaomanikke koheldud ebavõrdselt – kui maa asub Natura alal, on piirangute eest võimalik küsida hüvitist, kui aga väljaspool Natura võrgustikku, siis omanikule hüvitist ei maksta. Aastate jooksul on Eesti Erametsaliit korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel on nentinud nii keskkonna- kui maaeluministeerium. Ka õiguskantsler on nii 2014. kui ka 2018. aastal asunud seisukohale, et sarnases olukorras maaomanikke tuleb kohelda sarnaselt ning väljaspool Natura võrgustikku olevatele piiranguvööndi omanikele toetuse maksmine on õiguslikult põhjendatud.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tunnustab keskkonnaminister Tõnis Mölderit, kes seisis riigieelarve strateegia koostamisel metsaomanike huvide eest ning tänu kellele on tänane valitsus kokku leppinud piirangute hüvitamises ka väljaspool Natura võrgustiku alasid. „Loodame, et selle hüvitismeetme rakendamise nimel hakatakse ministeeriumis koheselt tööd tegema ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine lõppeb juba järgmisel aastal,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti Erametsaliit on valmis hüvitismeetme väljatöötamises kaasa aitama.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

1.-17. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Pressiteade
30. aprill 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates homsest, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 17. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Mesilaspere toetuse taotluse esitamise eeltingimusena peab mesinik esitama 1.-17. maini põllumajandusloomade registrisse andmed tema peetavate mesilasperede arvu kohta 1. mai 2021. a seisuga. Toetust saab taotleda ainult nende mesilasperede kohta, kelle tegevuskoht on registrisse kantud hiljemalt 1. mail 2021. a.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska tuletab meelde, et kõigepealt tuleb kanda registrisse mesilasperede arv ja pärast seda esitada toetuse saamiseks kindlasti ka mesilaspere toetuse taotlus.

2021. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2021. a.

COVID-19 viiruse leviku ulatusest tulenevalt avatakse PRIA maakondlikud teenindusbürood klientidele 10. mail. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressilhttps://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse. Palume tungivalt leida võimalus esitada taotlus mõne lähedase abiga või anda vajalikud volitused isikule (sugulane, sõber, konsulent jne), keda enda taotlust esitama volitate. Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

„Kuidas taotleda TARU toetust“

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatati Peipsi tindi püük 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse poolt allkirjastatud käskkirjaga, peatatakse tänasest selleks aastaks Peipsi tindi püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Sama käskkirjaga peatati ka tindimõrra kui Peipsi tindi peamise püügivahendi kasutamine Peipsi järvel.

„Peipsi tindi püük tuli peatada, sest kogu aastaks lubatud saak on praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister Kruuse. Peipsi tindi lubatud aastasaagiks oli kokku 170 tonni. Viimastel päevadel püüti tinti keskmiselt 25 tonni päevas ning lubatud aastasaagi jääki arvestades, mida on veel vaid 17 tonni, tähendaks püügi jätkumine kasvõi üheks päevaks suure tõenäosusega kvoodi ületust.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati Peipsi tindi lubatud aastasaak.

 

Toidutootjate ja toidutööstuste hea koostöö loob paremat homset

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse tõi tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil “Tagasi normaalsusesse” oma ettekandes välja vajaduse saavutada parem tasakaal toidu tootmise ja tarbimise vahel.

„Täna tegeleme aktiivselt Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegiaga „Talust taldrikule“, mis pöörab tähelepanu sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisel tarbijatele, kliimale ja keskkonnale. Edu aluseks selle strateegia elluviimisel on hea koostöö põllumeeste ja toidutööstuste vahel, innovatsioon nii toidu tootmise kui töötlemise etapis ning panustamine uuringutesse ja seireprogrammidesse, mis aitavad tagada toidu kvaliteeti ja ohutust,“ tõi välja maaeluminister.

„Eestis võime uhkusega tõdeda, et meil on toidutootmiseks vajalikku väärtuslikku põllumaad inimese kohta ligi kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on eelduseks toiduga isevarustuse tagamiseks. Toiduga isevarustatuse olulisus ei vaja enam üle rääkimist, see on keerulistel aegadel saanud selgeks. Sama selge peaks olema väärtusliku põllumaa kaitse tähtsus,“ sõnas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on üheks lahendamist vajavaks küsimuseks toidu raiskamise vähendamine. „Suurusjärgus kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, kas toidukao või toidujäätmete tõttu. See on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda nii arengumaades, kus suurem toidukadu tekib saagikoristusel ja toidutöötlemise protsessis, kui ka arenenud riikides, kus 40 protsenti toidujäätmeid tekib jaemüügi ja tarbija tasandil,“ tõdes Urmas Kruuse.

Toidukadude vähendamise kõrval seisame silmitsi vajadusega toota toitu järjest suurenevale maailma rahvastikule, püüdes samal ajal tekitada võimalikult väikese jalajälje keskkonnale.

„Ministeeriumi vaates pingutame selle nimel, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada,“ lõpetas minister.

LEADER-lähenemise laiendamine toob kohalikele kogukondadele kaasa uued toetusvõimalused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2021

 

Kohalikku elu edendava ELi algatusprogrammi LEADER lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„EL maaelu poliitika üht edulugudest, enam kui 20 aastase ajalooga LEADER lähenemise positiivseid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba käesoleval perioodil laiendati selle rakendamise võimalusi muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„LEADER lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osapoolte koostöös.

 

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest Liaison entre actions de développement de l’economie rurale, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897 taotlust ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875 projektitaotlust.

Maaeluministeerium hakkab hindama eri poliitikasuundade mõju maapiirkonnale

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis tänasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

Avatud talude registreerumine pikeneb 10. maini 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium pikendab seitsmendale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil.

 „Avatud talude päeva registreerimise tähtaja pikendamine on iga-aastane nähtus – osa talupidajaid ja maaettevõtjaid vajab veidi enam kaalumisaega. Sel aastal on talude registreerimine avatud talude päeval osalemiseks olnud tagasihoidlikum, mis on ka mõistetav, kuna olukord on jätkuvalt ebakindel ning teadmatus suviste ürituste osas siiski veel püsib. Eks iga talu peab ise otsustama, kas ollakse valmis osalema,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun ikkagi üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on hea võimalus oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks.“

Praeguseks on talusid avatud talude päeval osalemiseks registreerunud kõikidest Eesti piirkondadest, samas ettevaatlikumad ollakse seni veel Lääne-, Saare-, Jõgeva- ja Järvamaal.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on seniste registreerunute seas märgata, et uusi tulijaid on umbes samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel ehk kolmandiku jagu.

„Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedasid, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi avatud taludesse on püsinud jätkuvalt suur.“

Avatud talude päeval esmakordselt osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata läbi veebiseminarid või vähemalt sirvida läbi ettekanded, mille lingid on leitavad avatud talude veebilehelt.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020.aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

INFO TALUNIKELE: Haned põldudel

Olukord põldudel on halb – hanede kahjud sellel aastal eriti suured.

Kui algselt oli lubatud sel aastal heidutusjahti korraldada viies maakonnas (heidutusjahi avaldusi said teha Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaa, samuti Lääne- ja Ida-Virumaa põllumehed), siis Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Heidutusjaht on tänaseks peatatud. Põllumees on jäetud üksi, kuna pole võimalik kaasata jahimehi heidutamisele.

Käesolevaga oleme koondanud talunikele info, mis aitab neil lihtsamalt leida Keskkonnaameti kontakte ja vorme kahjust teavitamiseks või heidutusseadmete soetamisel kompensatsiooni taotlemiseks.

Info on alljärgnev:

Talunikel palume võimalusel fikseerida olukord – lindudest, kahjudest jm – tehes pilte. See on oluline ka põhjusel, et näidata erinevatele ametkondadele olukorra tõsidust. Sellest tulenevalt palume võimalusel pilte jagada ka Taluliiduga aadressil info@taluliit.ee

Kindlasti teavita Keskkonnaametit, kui teil on tekkinud kahju! Mõistame, et see võib olla ajakulukas, kuid see on oluline! Oluline on, et Keskkonnaametil oleks adekvaatne info, et tulevikus teha selle teema osas otsuseid.

Kahjust teatamise info:

  • kahjust teavitamine – linnukahjude ilmnemisel saata linnukahjude kohta teadeinfo@keskkonnaamet.ee või helistada E-N kell 9-16 ja R kell 9-14.30 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999; muul ajal saab kahjust teatada ka riigiinfo telefonil 1247
  • Keskkonnaameti ekspert teeb kohapeal sellele järgnevalt kokkuleppel kahjusaajaga kahjude hindamise akti ning saadab akti kahjusaajale
  • Peale akti saamist on kahjusaajal õigus 12 kuu vältel esitada Keskkonnaametile kahjude hüvitamise taotlus koos saagikuse õiendiga. Kahju suurust saame arvutada alles saagikoristuse järgselt, seepärast palume esitada kahju hüvitamise taotlus sügisel koos saagikuse õiendiga (taotluses täidetud lahter). Kahjutaotluse vorm:  Rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede tekitatud kahju puhul (DOC). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

 

Kahjude ennetamine – Soeta laserid, kahurid või muud seadmed, mis aitavad linde põldudelt peletada –Kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.

Ennetustöö hüvitamise vorm – Ennetustöö hüvitamiseks (14.59 KB, DOCX). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

Lisainformatsioon ja õigusaktid:

Vaata lisaks: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/loomakahjud

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi osas jätkuvad aktiivsed arutelud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul oli peateemaks ülevaate andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste hetkeseisust.

„Juba mitmendat kohtumist järjest peetavad intensiivsed läbirääkimised ÜPP reformipaketi teemadel toimuvad eesmärgiga jõuda kokkulepeteni veel Portugali eesistumise ajal,“ vahendas nõukogul osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.  „Meie siht on, et liikmesriikidele jäetaks nende erinevaid vajadusi arvestades piisav paindlikkus ise otsustada, milliseid sekkumisi kohtadel rakendada,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Ministri hinnangul on läbirääkimiste tulemusteni jõudmiseks võtmetähtsusega kokkulepete saavutamine otsetoetuste täpsema suunamise ning ÜPP rohelise arhitektuuri osas. ÜPP reformipakett tervikuna eeldab veel mitmeid kompromisse liikmesriikide poolt.  Järgmine, supertriloogiks nimetatud kohtumine Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja ministrite nõukogu vahel on Portugali kui eesistujariigi info kohaselt kavandatud mai lõppu.

Lisaks ÜPP reformiprojektile tutvustati põllumajandus- ja kalandusnõukogus osalenutelepõllumajandusturgude olukorda, põllumajanduskaubandusega kaasnevaid küsimusi, anti ülevaade loomade heaolu strateegiast ning arutati mune sisaldavate toitude märgistamisega seotud küsimusi.

Põllumajandusturgudest rääkides tõi Euroopa Komisjon positiivsena esile põllumajandussektori kohanemissuutlikkuse COVID-19 olukorraga, mida kinnitavad paranemismärgid põllumajandusturgudel. „Murekohti erinevates liikmesriikides muidugi on. Meie jaoks on jätkuvalt probleemiks piimandus-, sealiha-, linnukasvatus- ja maheteravilja sektorite olukord, mistõttu peab hoolikalt erinevate sektorite käekäiku jälgima“, sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eesti poolt osalesid kohtumisel lisaks maaeluminister Urmas Kruusele ka Maaeluministeeriumi juhtkonna ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna esindajad.