Avatud talude päeval osaleb tänavu ligi 280 talu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.05.2022

 

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 23. ja 24. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 279 talu ja ettevõtet.

„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ning ka südamed avada 279 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Rasked ajad pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi kõigile huvilistele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval osalevate talude nimekirja vaadates on valik päris mitmekesine, aga eks iga külastaja saab juulikuus oma marsruudi ise koostada, sõltuvalt sellest, mis talle rohkem huvi pakub.“

Ministri sõnul leidub tänavu eelmistele aastatele sarnaselt avastamist igale maitsele: saab näha erinevaid loomi ja linde ning põllumajandustootmise n-ö köögipoolt. Kindlasti on põnev näha ka seda, kuidas tootmine toimub ehk seda, kuidas kodumaine toit meie lauale jõuab ning kui palju tööd tuleb selleks teha. Talud on meie toidujulgeoleku tagajad.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 61, mida on kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. 52 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Sel aastal on üllatanud talude rohkusega Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud talusid. Sel aastal paistab silma, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea maal on elada ja mida kõike seal saab ette võtta. Üha rohkem saab avatud talude päeva kirjeldada kui mitmekesist ja põnevat.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne üritust ka talude programmid. Facebookis on avaldatud üritus „Üle-eestiline avatud talude päev 2022“, kus jagatakse samuti infot toimuvast. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas võib avada oma talu ka juba laupäeval, 23. juulil ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.

  1. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Taludele on toeks ka kohalikud Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kartulit kasvatatakse taas Tartu kesklinnas ja rohkem kui 80 lasteaias üle Eesti

PRESSITEADE
18.05.2022

 

Käesoleval aastal möödub 80. aastat eestlaste seas armastatud kartulisordi ‘Jõgeva kollane’ aretamisest. Selle raames pöörame rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele  ja kodumaisele toidule.

Olulise sündmuse väärikaks tähistamiseks kasvatab Eesti Taimekasvatuse Instituut sel aastal taas kartulit Tartu kesklinnas koos Tartu Peetri kooliga ja on kaasanud enam kui 80 lasteaeda.

Neljapäeval, 19.05.2022 kell 12:00, panevad Tartu Peetri kooli 3. klassi õpilased Tartu kesklinnas Kaubamaja ja Vanemuise vahelises pargis maha kartulit ‘Jõgeva kollane’ ja rajavad kaunvilja peenrad. Nõu annab ETKI kaunviljade teadur Lea Narits.

Kaubamaja ja Vanemuise vahelisse parki rajatakse kokku 50 ruutmeetrile peenrad, kuhu ühele peenrale pannakse maha kartulit ‘Jõgeva kollane’ ning teise erinevaid kaunvilju. Tegevus toimub koostöös Tartu 2024 Elurikkuse projektiga eesmärgiga tuua maakeskkonda linnainimesele lähemale ja pöörata rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele ja kodumaisele toidule. Kartuli maha paneku ja kaunviljade külvamist teostavad Tartu Peetri kooli 3. klassi õpilased.

Reedel, 20.05.2022 kell 9:00, panevad lapsed Tartu lasteaias Lotte koos maaeluminister Urmas Kruuse ja Tartu linnapea Urmas Klaasiga mugulad mulda. Kell 12:00 paneb haridusminister Liina Kersna kartulit koos lastega maha Valga lasteaias Kaseke.

Tartu Lotte ja Valga Kasekese lasteaedade lapsed panevad reedel kartulit maha üle-eestilise projekti raames.

  • Projektis osaleb kokku 86 lasteaeda üle Eesti. Lasteaedu osaleb nii maalt kui linnast, nii mandrilt kui saartelt.
  • Igasse osalevasse lasteaeda saadetakse kasvatuskomplekt kartuli kasvatamiseks, mis koosneb kasvatuskastist, mullast, väetisest, seemnekartulist ‘Tiina’ ja juhendist (koostanud kartuli teadur Terje Tähtjärv).
  • Projekt kestab maist septembrini. 16.-20. mai jõuavad kasvatuskomplektid lasteaedadesse. Lasteaiad otsustavad ise kartuli maha paneku aja, aga kartulid pannakse maha enne mai lõppu. Suve jooksul saavad lapsed jälgida kartuli kasvamist ja õitsemist ning seda väetada ja hooldada. Septembris võetakse kartul üles ning lapsed saavad enda  kasvatatud kartulit süüa.

 

Miks? – Projekti eesmärk on, et lapsed saavad käed mulda pista ja oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie toidulaual niivõrd sageli esinev köögivili nagu kartul. Tänasel päeval tuleb enamusel toit otse poest, ei pruugita endale teadvustada, milline on taime kasvuprotsess ning kui palju aega ning vaeva võtab niivõrd tavalise toidu saamine. Koostöös lasteaedadega saame näidata lastele protsessi algusest lõpuni, et lapsed saaksid kogeda kodumaise toidu ja ise kasvatamise rõõme. Tegemist on igati vahva ja inimesi puudutava väljakutsega, lisaks ‘Jõgeva kollase’ sünnipäevale on teema oluline ka rohepöörde ja toidu julgeoleku vaatest.

Kontaktisik:

Kai Aet Salvan
projektijuht
Tel. +372 525 1458
e-mail: kai.salvan@etki.ee

Maaeluminister paneb lastega kartuleid maha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab 20. mail Tartu lasteaeda Lotte ja pistab koos lastega mugulad mulda, et lapsed näeksid, kuidas toit kasvab. 

„Paljudel tänapäeva lastel pole enam maavanaemasid, kelle juures suvel aiatööd harjutada või loomi toita. Toit ei tule poest, vaid selle taga on põllumeeste ja toiduainetööstuste suur töö. Usun, et lastel on põnev ise käed mullaseks teha ja oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie toidulaual niivõrd tavaline köögivili nagu kartul,“ lisas minister.

Tänavu möödub 80 aastat eestlaste seas armastatud kartulisordi „Jõgeva kollane“ aretamisest. Juubeliaasta raames pöörab Maaeluministeerium koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele, kodumaisele toidule ja sellele, mida igaüks saab ise teha, et tagada toidujulgeolek.

Olulise sündmuse väärikaks tähistamiseks kasvatatakse sel aastal Tartu kesklinnas kartulit ja jagatakse 86 lasteaiale üle Eesti kasvatuskastid koos mugulatega. Maist septembrini kestva aktsiooni käigus saavad lapsed kartulid maha panna, neid kasta, väetada ja hooldada ning lõpuks koos ära süüa. Tänu sellele saavad lapsed oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie armastatud köögivili ning kogeda rõõmu ise toidu kasvatamisest.

Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2001 mesinikku 

Pressiteade
17. mai 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Eile, 16. mail lõppes mesilaspere toetuse (TARU) taotluste vastuvõtt. Kokku esitas taotluse 2001 mesinikku 39 558 mesilaspere kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on hea meel näha, et taotluse esitajate arv on ka sel aastal kasvanud. „Võrreldes eelmise aastaga on taotlejate arv 43 mesiniku võrra suurem ja taotletud mesilasperede arv suurenes 1496 mesilaspere võrra,“ lisab Taska.

Kõige rohkem taotlejaid oli Harjumaal (252 mesinikku), aga kõige suurem mesilasperede arv, kellele TARU toetust taotleti, oli Tartumaal (5196 mesilasperet). Vaata maakondade kaardilt, mitu mesinikku 2022. aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele toetust taotleti:

Võrdlust eelmise kahe aasta taotlemisega saab vaadata PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (kerides lehekülje lõppu).

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Saarde valla koerad ja kassid said kaitsva marutaudivastase vaktsiini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2022

 

15. mail vaktsineeriti Pärnumaal Saarde vallas kokku 81 koera ja kassi marutaudi vastu.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian sõnas, et huvi vaktsineerimise vastu oli suur. „Inimesed mäletasid, et ka varasemalt on loomaarstid käinud külades vaktsineerimas ning lootsid, et järgmisel aastal tullakse taas. Kaitsva vaktsiinisüsti said 48 koera ja 33 kassi,“ lisas Kristian.

Lemmikloomade vaktsineerimist teostasid kutsetegevusloaga veterinaararstid ning kasutatud vaktsiini ja selle süstimise kulud kandis Põllumajandus- ja Toiduamet. „Saarde vallavalisus oli ametile oluliseks partneriks inimeste teavitamisel, see oli kindlasti üheks eelduseks, miks nii palju lemmikuid said vaktsineeritud,“ jagas Kristian kiidusõnu.

Kuigi oleme marutaudivaba riik, piirneb Eesti idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seega on oluline, et koerad ja kassid nii mujal Eestis kui antud piirkonnas oleksid selle haiguse vastu vaktsineeritud.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigestumisel lõpeb looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine on kohustuslik ja vajalik, selleks, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Kruuse: lisaeelarve vastuvõtmisega ei tohi viivitada 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2022

 

Järgmisel nädalal toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine, kus ühe teemana käsitletakse põllumajandusturgude olukorda.

Kohtumisel osaleva maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse häirinud põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete (energia, väetised) ülemaailmseid turge. „Kuigi Euroopa Liidus otsest toidupuudust pole, on tootmisele kõige suurema mõjuga sisendihindade tõus ning söödaimpordi ja väetiste impordi tõrge, millest tulenevalt hinnad kasvavad,” märkis minister.

Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekutega käesoleva kriisiga toimetulekuks, millest olulisimad on kriisireservi rakendamine ja ajutise riigiabi raamistiku loomine. Põllumajandussektorit toetatakse Euroopa Liidu poolt 500 miljoni euro ulatuses, millest Eestile eraldatakse 2,5 miljonit eurot. Eesti riik panustab omalt poolt veel 9 miljoni euroga.

„Me ei saa viivitada lisaeelarve vastuvõtmisega. Et saada Euroopa Liidu kaasrahastatavat toetust kasutada, peame kogu toetussumma välja maksma 30. septembriks. Mida hiljem võtab Riigikogu lisaeelarve vastu, seda suuremas ohus on põllumeestele mõeldud toetused,” rõhutas Kruuse.

“Maaeluministeerium omalt poolt teeb kõik selleks, et toetusraha tähtaegselt põllumeesteni jõuaks ja seeläbi sisendite hindade survet põllumeeste sissetulekutele vähendada,“ lisas minister.

Maaeluminister on käesolevaks nädalaks kokku kutsunud sektori esindusorganisatsioonide esindajatest koosneva Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungi, kus on kavas tutvustada erakorralise toetuse sektorite vahelist jaotusettepanekut ning arutada toetustingimuste üle.

Järvamaa maitsete aasta üllatab pokteilidega

14. mail kuulutati pidulikult välja Järvamaa maitsete aasta. Uue algatusena plaanitakse korraldada põnevate piimakokteilide ehk pokteilide retseptide väljamõtlemise ja valmistamise võistlus.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas avamisel, et piim on kahtlemata Järvamaa valge kuld, mille kaudu piirkonda laiemale avalikkusele tutvustada: „Jääme põnevusega ootama uusi piimast alguse saavaid ja piimaga seotuid maitseid, eriti pokteile.“ Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – kahvel. „Hoidke seda uhkusega! Edukat koostööd maitsete aasta läbiviimisel!“  lisas minister Kruuse.

„Toidupiirkonnaks valimine innustab Järvamaa toidutootjaid ja -kohti kohalikule toorainele rohkem tähelepanu pöörama ja tootearenduseks mõtteid pakkuma,” ütles toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. „Ning mõistagi avaneb maitsete aasta maakonnale võimalus end toidu kaudu reisisihina väljapaistvamaks muuta.” Tunnusfraasiga „Piimajõed ja pudrumäed” soovitakse rõhutada, et toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine.

Aasta jooksul on plaanis üle maakonna mitmesuguseid toiduga seotud ettevõtmisi, nt A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saab pärimustoidu näitust „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ uudistades heita pilgu sajanditetagusesse kirjanduslikku toidukultuuri ja kesksuvel, 14. juulil peetakse Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis lehmale pühendatud piimapäeva.

2022. aasta toidupiirkonna projekti Järvamaal viivad ellu maakondlik arenduskeskus SA Järvamaa koostöös kahe Järva maakonnas tegutseva Leader-tegevusrühmaga – Järva Arengu Partnerid ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Toidupiirkonna ettevõtmisi kajastatakse veebilehel www.jarvamaakohaliktoit.ee ja sotsiaalmeedias.

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti.

Ürituse fotogalerii (fotograaf Helje Mets)

Mesilaspere toetuse taotlusi saab esitada veel 16. maini

Tänaseks on mesilaspere toetuse taotluse PRIAle esitanud 1461 mesinikku 25 320 mesilaspere kohta. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu 16. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, pidi põllumajandusloomade registris olema registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitas registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a.

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Jooksvalt on mesilaspere toetuse taotluste esitamise statistika näha PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel. Toetuse täpsete tingimuste kohta saab lugeda toetuse lehelt. Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

9.–15. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine ennetada haiguse võimalikku levikut. „Marutaud on väga levinud meie naaberriigis Venemaal. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

  1. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses – kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seemne oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.
Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. Taimekahjustajate määramiseks analüüsitakse mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemnetootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.
Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.
„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp.
Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.
Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.