Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.07.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Nõupidamisel Brüsselis käsitletakse lisaks toidujulgeolekule veel taimekaitset ja ühist põllumajanduspoliitikat.

„Praegu on Euroopa Liidus toiduga kindlustatusega hästi, ent olukord võib muutuda. Tarneahelad liidusiseselt toimivad, ent mõtlema peab ülemaailmse olukorra peale kriisi ajal,“ kommenteeris minister Urmas Kruuse toidujulgeoleku seisu.

Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on ministri sõnul printsiibis tervitatav, ent rakenduspõhimõtted vajavad kohendamist. „Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on oluline, ent välja pakutud lahendused ei arvesta meie hinnangul piisavalt liikmesriikide erisusi ja alternatiivsete taimekaitsevahendite kättesaadavust,“ selgitas minister praeguseid kitsaskohti.

„Ühise Põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud, ootame veel Euroopa Komisjoni lõplikku kinnitust. Loodetavasti saavad kõigil liikmesriikidel strateegiakavad kiirelt kinnitatud – läbi toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamise aitavad strateegiakavad kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,“ avas minister põllumajanduspoliitika mõjude tagamaid.

Muu hulgas plaanitakse kinnitada nõupidamisel EL-i järeldused vesiviljeluse kohta, mis on 2022. a II poolaasta eesistujariigi Tšehhi Vabariigi üks prioriteetsetest teemadest.

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022

 

Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mille raames hakatakse toetama lastele mahetoitu pakkuvaid koole ja lasteaedu.

Mahetoidu pakkujateks loetakse selliseid haridusasutusi, kus kasutatakse toidu valmistamiseks vähemalt 20% ulatuses mahepõllumajandusest tulevat toorainet. Praegu on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 50. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutakse vähemalt 25% lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on mahetoidu pakkujate toetamine vajalik, et lapsed omandaksid juba noores eas head toitumisharjumused. „Haridusasutustes pakutav toit peab olema värske ja tervist toetav. Mahetoidu pakkumine aitab lisaks heade toitumisharjumuste tekkimisele tõsta ka laste teadlikkust mahepõllumajandusest ning keskkonnahoiust laiemalt,“ ütles Kruuse.

„Toetus on kasulik ka kohalikele mahetootjatele, kes saavad seeläbi rohkem võimalusi enda toodangu turustamiseks. Samuti aitab toetus kaasa toidu jätkusuutlikumale tootmisele,“ lisas minister.

2021. aasta seisuga oli Eestis mahetootjaid kokku 2043 ning mahepõllumajandusliku maad 229 400 ha, moodustades kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Keskmisel mahetootjal oli ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Eesti on praegu mahemaa osakaalu poolest Euroopas teisel kohal.

Mahetoidu pakkujatele hakatakse toetust maksma alates septembrist. Toetust hakkavad saama kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning kes on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist.

Riigieelarves on selleks aastaks toetuste jaoks ette nähtud 673 500 eurot mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot koolipidajate, koolide ja köögipersonali koolitamiseks.

Taustainfo

Haridusstatistika andmebaasi  2021/22. õppeaasta andmete põhjal on mahetoidu pakkumise toetuse sihtrühma suurus 223 747 last, kellest 30% (66 979 last) on koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja 70% (156 768 last) on üldhariduskoolide statsionaarse õppe 1.–12. klassi õpilased.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2021. a vaatluse ajal jaekaubanduses müügil 2067 kodumaist mahetoodet. Suurima osakaalu kogu sortimendist moodustasid tera-, kaunvilja- ja õlitooted (19%). Neile järgnesid maitse- ja ravimtaimed ning teed (15%), kartul, köögivili ja neist valmistatud tooted (14%) ning puuviljad, marjad ja neist valmistatud tooted (12%).

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2022

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega tekib keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel võimalus taotleda toetust toodete töötlemiseks või turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks.

Investeeringutoetust saavad taotleda kõik keskmise suurusega või suured ettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on toiduainete või jookide tootmine. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuste pakkumine praeguses keerulises olukorras eriti oluline.

„Nende toetuste abil on võimalik ettevõtjatel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad kulusid vähendada, energiat säästa ning üldist töökorraldust tõhustada. Selle kõigega aitame kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele,“ ütles minister Kruuse.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmiperioodi jooksul. Toetus ühe taotleja kohta on minimaalselt 100 000 eurot ja maksimaalselt kolm miljonit eurot. Toetuse määr on keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ja suurettevõtjatel kuni 20%. Septembris avatava taotlusvooru eelarve on neli miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Mahepõllumajandusettevõtjatele väljastatakse uue kujundusega sertifikaate

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
07.07.2022

 

Alates 2022. aasta algusest väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele uuendatud kujunduse ja turvaelementidega tunnustamise otsuseid ehk sertifikaate.

2022. aasta algul rakendus Euroopa Liidus (EL) uus mahepõllumajanduse määrus*, millega muutus ka ettevõtjale väljaantava sertifikaadi kujundus ning sellel kajastuv informatsioon, lisandusid turvaelemendid.

Uut tüüpi sertifikaat on võrreldes varasemaga märksa üldisem dokument, mille olemasolu kinnitab, et ettevõtja tegevusalad (tootmine, ettevalmistamine, turustamine/turule viimine, ladustamine, import, eksport) on kooskõlas mahepõllumajanduse määrusega. PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Pille Edovaldi sõnul on sertifikaadi esimeses osas toodud andmed ettevõtja, järelevalveasutuse ja -koodi, tegevusalade, tootekategooriate ja tootmismeetodite kohta. Samuti on sertifikaadil selle väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg. Sertifikaadi teise osa täitmine on liikmesriikide järelevalveasutustele vabatahtlik, kuid võimaldab vajaduse korral lisada täpsemat informatsiooni näiteks ettevõttes toodetavate toodete, nende koguste, ettevõtja erinevate tegevuskohtade või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta. Eestis tunnustatud ettevõtjate puhul on täpsem informatsioon leitav mahepõllumajanduse registrist.

Sertifikaadi päisesse lisandus QR-kood, mille nutiseadmega skaneerimisel on võimalik kontrollida sertifikaadi tõesust ja kehtivust. Sertifikaadi väljastamisel lisatakse sellele ka võltsimisvastane vesimärk ning kinnitatakse järelevalveasutuse digitempliga.

Mahepõllumajanduse sertifikaat antakse välja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemisTRACES (Trade Control and Expert System). „Kuigi TRACES-ese kaudu muutub sertifikaatide väljastamine liikmesriikidele kohustuslikuks alles 2023. aastal, kasutab PTA koos teiste Põhja- ja Baltimaade järelevalveasutustega süsteemi võimalusi juba käesolevast aastast,“ vahendas Edovald ja lisas, et TRACES-es väljaantud mahesertifikaadid on kõigile soovijaile igas liikmesriigi keeles nähtavad, kättesaadavad ja väljaprinditavad. Seoses Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti liitmisega väljastatakse nüüdsest tunnustatud ettevõtjale üks terviklik kõiki tegevusalasid kajastav sertifikaat. 7. juuli seisuga on uue kujundusega sertifikaadi saanud Eestis 58 mahepõllumajandusettevõtjat.

Euroopa Liidus mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtjate ja neile väljastatud sertifikaatide avalik andmebaas (List of Organic operators in the EU) on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt. Eestis tunnustatud mahepõllumajandusettevõtjad ning nende tegevuse täpsemad andmed leiabmahepõllumajanduse registrist.

*Mahepõllumajanduse määrus nr 2018/848

Mahesertifikaat

Peagi selgub aasta parim metsamajandaja

Eesti Erametsaliit
5. juuli 2022

 

Üle-eestilist ringsõitu alustas metsamajandajate konkursi hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on 12 kandidaadi seast välja selgitada tänavune parim metsamajandaja.

Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldataval metsamajandajate konkursil osaleb sel aastal 12 metsaomanikku üle Eesti. Neid kõiki külastab neljaliikmeline hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on tutvuda metsaomanike tegevuse ja põhimõtetega oma metsa majandamisel.

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Rakvere Metsaühistu juht ning metsakonsulent Meelis Matkamäe, SA Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ja metsakonsulent Veljo Kütt, 2021. aasta parima metsamajandaja tiitli omanik Gunnar Lepasaar ning Luua Metsanduskooli metsanduse õpetaja Dimitri Randoja.

  1. aasta parima metsamajandaja tiitlile kandideerivad:

Andrus Niit Valgamaalt

Eve Reose Raplamaalt

Ilmar Josua Lääne-Virumaalt

Ivo Valter Jõgevamaalt

Kalju Pukk Võrumaalt

Kalmer Rattik Tartumaalt

Ly Kokla Hiiumaalt

Mart Kase Valgamaalt

Mihkel Pavelson Valgamaalt

Raivo Roosi Viljandimaalt

Rene Verlin Pärnumaalt

Siim Tamm ja Gerly Trolla Võrumaalt

Eesti Erametsaliidu poolt ellu kutsutud metsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 29. korda. Koos Erametsakeskusega korraldatava konkursiga soovitakse tutvustada Eesti erametsade ja nende majandajate mitmekesisust ning tunnustada metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 27. augustil Jõhvis toimuval kogu pere metsapäeval.

Fotol komisjoni liikmed Meelis Matkamäe, Gunnar Lepasaar, Dimitri Randoja ja Veljo Kütt.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus määrati 69 taotlejale 

Pressiteade
4. juuli 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

13.-21. aprillil võttis PRIA vastu väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetusetaotlusi. Toetus määrati 69 ettevõttele summas 974 231 eurot.  

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et selle aasta taotlusvoorus muudeti taotlemise nõudeid, mis võimaldas taotleda toetust põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtuse alusel. Muudatus andis võimaluse tulla taotlema ka neil, kelle müügitulu pole varasemalt nõuetele vastanud.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil. Käesoleva vooru eelarve on 3 miljonit eurot.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse luuakse ühendlabor

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.07.2022

 

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse hakatakse looma ühendlaborit. Alates tänasest, 1. juulist viiakse Põllumajandusuuringute Keskusest (PMK) taimekaitsevahendite jääkide ja mükotoksiinide määramise laboriteenus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) koosseisu.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on laborite konsolideerimine osa toimuvast riigireformist. „Me liidame laborid, et laboriteenuse, seadmete ja kinnisvara kasutuse ning ka investeeringute planeerimise kvaliteeti tõsta. Suurim probleem seni on olnud teenuste dubleerimine riigi erinevate laborite ja tegevuskohtade vahel – laborite konsolideerimisega saame seda lahendada,” sõnas minister.

Järgmise aasta 1. jaanuarist liituvad VTLiga Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ja Tallinna laborid (välja arvatud nakkushaiguste uuringud ja füüsikalised mõõtmised).

Ühendlabori tegevuse peamine eesmärk on pädevate asutuste riikliku tellimuse täitmine, sealhulgas riskihindamine. Lisaks riiklikule tööle jätkub erasektori klientide teenindamine neis valdkondades, kus eralaborid teenust ei paku.

Suurim teenuse maht tuleb toidutarneahela valdkonna teenindamisest tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti tellimusest ja selle sektori teenindamisest. Väiksemas mahus jäädakse teenindama Terviseametit vee-, keskkonna- ja tooteohutuse valdkondades.

PMK laboriteenuste valdkonnaks jääb seemnete, taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorsete analüüside tegemine, riikliku referentlaboratooriumi ja volitatud laboratooriumi ülesannete täitmine.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba üheksandat korda teraviljakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
01. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus annab üheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate hulgast. Sel aastal valitakse taas  parim teraviljakasvataja. Konkursi eesmärk on tunnustada põllumehi, kellel on head saagid ja kõrge tootmiskultuur.

„MESi üheks eesmärgiks on maaelu maine kujundamine. Aunimetuse väljastamisega tunnustame igal aastal ühte taimekasvatajat, tänades sellega teda tehtud töö eest. Läbi meediakajastuse jõuavad edulood ka ühiskonda, julgustades noori valima põllumehe vastutusrikast ja huvitavat elukutset. See omakorda tagab Eesti riigi toiduga varustamise jätkusuutlikkuse,“ rääkis MESi juhatuse liigeMeelis Annus .

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 15. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.06.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus 24. korda.

„Teie viite edasi Eesti maa- ja mereelu arengut. Head tulemused laovad tugeva vundamendi, millele ehitada tulevik. Eesti vajab noori ja teotahtelisi inimesi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõne alguses.

„Teadlikud ja targad valikud põllumajanduses on väga olulised, sest iga väiksemgi eksimus võib anda tunda tootmistulemustes. Teadmised on heas mõttes justkui relv, millega võidelda, et tagada rikkalikud saagid ja kestlik tootmine. Teie aitate katta tulevikus meie inimeste toidulaua ning tagada toiduga kindlustatuse, arvestades seejuures hea keskkonnaseisundi, kestva mullaressursi ning elurikkusega,“ jätkas minister.

Lõpetuseks tänas minister kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid, lisaks soovis kõigile jätkuvat õppimistahet ja edu kõrgete sihtide seadmisel.

Oma tänu ja motivatsioonisõnad andis parimatele lõpetajatele edasi ka Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor Andre Veskioja.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Ministri tänukirja pälvisid alljärgnevad lõpetajad.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

·         Kristel Madisson

·         Tanel Lillemäe

Luua Metsanduskool

·         Mirko Põder

·         Karl Piksar

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

·         Tom Adamson

·         Telina Tamm

Räpina Aianduskool

·         Pilleriin Pärn

·         Katre Nool

Eesti Maaülikool

·         Siim Nõmmiste

·         Laura-Laurelia Põlgast

·         Max Kurg

·         Tõnu Kastepõld

·         Marie Tulik

·         Anette Matto

Tallinna Tehnikaülikool

·         Hanna-Reti Tõnisson

·         Irma Kuusk

·         Märten Maurer

·         Fred Kristjan Liivamägi

Tartu Ülikool

·         Geili Pütsepp

·         Jürgen Karvak

·         Lea Lopp

·         Carolin Kuuskmäe

Fotod tänasest üritusest: https://www.dropbox.com/sh/6h1aycq9sqx9bk6/AABaAOdGaSJhxOzxgHXb_k9Ha?dl=0