Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Alates 1. detsembrist lõpetab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kaupade kontrollimise Paldiski Lõunasadama piiripunktis ning jätkab tegevust Eestisse või Eesti kaudu meritsi kaubavedude üle üksnes Muuga sadamas.

PTA lõpetab oma tegevuse Paldiski Lõunasadama piiripunktis hoonete valdaja otsuse tõttu hooneid enam mitte sellel eesmärgil kasutada. Kaupade kontrolli toiduohutuse ning looma- ja taimetervise nõuete täitmise üle enamasti kaupade sissevol ELi välistest riikidest hakatakse edaspidi tegema vaid Muuga sadamas.

PTA Muuga sadam on avatud tööpäeviti kella 8st 17ni. Laupäeval ja pühapäeval, sh riiklikel pühadel on sadam suletud.

Täpsema info ja kontaktid Muuga sadama piiripunkti kohta leiad PTA veebilehelt.

Eesti, Läti, Leedu ja Soome maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid kohtuvad Tartus

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
07.11.2022

 

Eesti, Läti, Leedu ja Soome maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid kohtuvad Tartus

7.-8. novembril külastavad Eestit põllu- ja maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid Soomest, Lätist ja Leedust. Kohtumise eesmärk on jagada kogemusi põllumeeste ja maaettevõtjate nõustamisest erinevates riikides ning vahetada mõtteid eesootavate muutuste kohta, mis on seotud  Euroopa Liidu vahendite kasutamise uue reeglistikuga.

Lisaks Tartus toimuvale omavahelisele kohtumisele külastatakse Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Maaelu Edendamise Sihtasutust, mis on alates 2015. aastast korraldanud põllu- ja maamajanduse alast nõustamist Eestis.

“Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamine uute reeglite järgi toob alates järgmisest aastast kaasa terve hulga muudatusi kõigile põllumeestele. Nõuandel on suur roll põllumeeste toetamisel uute, senisest rangemate reeglitega kohanemisel. Ka nõustamine ise on muutustes. Aina tähtsamaks muutuvad digitaalsed tööriistad ja -platvormid, koostöö teadus-arendusasutustega, rahvusvaheline koostöö. Kõigil neil teemadel kolleegidega mõtteid vahetamegi,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Tunnustusena Eesti nõuandesüsteemile toimub lisaks tänasele regionaalsele kohtumisele järgmise aasta märtsis Eestis ka üle-euroopalise nõuandeorganisatsioonide katusorganisatsiooni EUFRAS (European Forum for Agricultural and Rural Advisory Services) konverents ja aastakoosolek, kuhu kogunevad 47 liikmesorganisatsiooni esindajad 28 riigist.

Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2022

 

Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Hispaanias diagnoositi üle pika aja lammaste ja kitsede rõuged. Kokku on tuvastatud 17 haiguspuhangut, haigestunud loomad hukatakse. Haigus võib jõuda Eestisse, kui ei olda piisavalt tähelepanelikud.

Lammaste ja kitsede sissevedu Hispaaniast Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida haigustekitajatega saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanu või inimeste vahendusel, mistõttu on haiguse Eestisse levimise vältimiseks oluline rakendada loomapidamises bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Luisa Leinbergi sõnul pole haigust  Eestis kunagi diagnoositud. „Kuna haigusele puudub ravi ja tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ lisas Leinberg.

„Viimane Eestile lähim haiguspuhang oli oktoobris 2021, kui Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged.“ Haigust esineb peamiselt enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Hispaanias esines haigust viimati 50 aastat tagasi. „Haigus diagnoositi 19. septembril ning praeguseks on tuvastatud kokku 17 haiguspuhangut kahes Hispaania piirkonnas – Andaluusias ja Castilla-La Manchas. Viimati diagnoositi haigus riigis 1968. aastal,“ kirjeldas Leinberg. Kokku on haiguskolletes hukatud 29 604 looma (29 518 lammast ja 86 kitse).

Hetkel on haiguspuhangud lokaalsed, sest Andaluusia ja Castilla-La Mancha ametivõimud on viivitamatult vastu võtnud Euroopa Liidu määrustes sätestatud kontrollimeetmed. Kehtestatud on 3 km raadiuses piirangutsoon ja 10 km raadiuses järelevalvetsoon, samuti kõrvaldatakse korjused töötlemisettevõttes, farm puhastakse ja desinfitseeritakse ning bioturvalisuse- ja järelevalvemeetmeid tugevdatakse.

Lammaste ja kitsede rõuged on eriti nakkav loomataud, mida põhjustav viirus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Haiguse iseloomulikud tunnused on palavik, hingeldamine, loidus, pisaratevool, punased laigud ja nahakahjustused, eelkõige villavabadel aladel. Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti ja olenevad tabandunud loomast (immuunsus, vanus, tõug) ja viiruse virulentsusest. Haiguse karja levides nakatub kuni 90% loomadest kellest sureb iga kümnes nakatunu. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe informeerida veterinaararsti.

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

Pressiteade
3. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

23.-30. septembrini oli e-PRIAs avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetusetaotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas. Haridusasutustele maksti välja 320 805 eurot.

Toetus on mõeldud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetamiseks. 

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et mahetoidu pakkumise toetus ja sündmuspõhine taotlusvoor on taotlejatelt saanud palju positiivset tagasisidet. „On kiidetud nii taotlemise lihtsust kui ka toetuse vajalikkust. Haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu on suur ning kindlasti võime oodata, et järjest rohkem haridusasutusi antud skeemiga liitub,“ lisab Katrin Märss.

Oktoobri lõpu seisuga on PRIA poolt välja makstud kõik toetused 2022. aasta teise ja kolmanda kvartali eest. Toetust maksti 44 koolieelsele asutusele kokku summas 122 451 eurot ja 58 koolile kokku summas 198 354 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetussummade jagunemine maakondade kaupa:

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2022

 

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

8. novembrist detsembri keskpaigani tutvustatakse järgmisest aastast käivituva uue perioodi ÜPP peamisi eesmärke, sekkumisi ja ajakava 12 kohas üle Eesti.

Tasuta infopäevadel annavad kõigile soovijatele ÜPP strateegiakavast ülevaate maaeluministeeriumist kantsler Marko Gorban ning mitmed osakonnajuhatajad. Ettekandjatele saab kohapeal esitada küsimusi. „Strateegiakava on väga mahukas, peaaegu 700 leheküljeline dokument. Selleks, et pakkuda alternatiivi selle läbitöötamisele ja aidata huvilisi kõigi uue perioodi toetuste mõistmisel, käime üle Eesti dokumenti tutvustamas. Julgustan kõiki huvilisi kohale tulema, see on võimalus saada kogu informatsioon järgmisest aastast avanevatest ÜPP toetusvõimalustest põllumeestele, toiduainesektorile, maaettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

„Oleme ÜPP strateegiakava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning käib siseriiklike õigusaktide ettevalmistamine selleks, et järgmisest aastast uue perioodi toetused käivituksid. Järgmise viie aasta jooksul on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel põllumajandusse ja maaelu arengusse läbi ÜPP kavas suunata enam kui 1,6 miljardit eurot. ÜPP-l on oluline roll, et meie põllumajandus-, toiduainesektori- ja muud maaettevõtted on edukad, keskkond on hoitud ning kohalikud kogukonnad ja maapiirkonnad on elujõulised,“ lisas maaeluminister Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 hõlmab otsetoetusi ning maaelu arengu toetusi. Rohkem infot strateegiakavast, tutvustamise üritustest ja nendele registreerimisest leiab Maaeluministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

Toimumised:

T, 8.11 – Läänemaa, Oru kultuurisaal

K, 9.11 – Raplamaa, Rapla kultuurikeskus

R, 11.11 – Viljandimaa, Viljandi, Sakala keskus

T, 15.11 – Pärnumaa, Pärnu, Strand SPA & Konverentsihotell

K, 16.11 – Lääne-Virumaa, Jäneda, PMK hoone suur saal

R, 18.11 – Jõgevamaa, Jõgeva kultuurikeskus

T, 29.11 – Saaremaa (koht täpsustamisel)

K, 30.11 – Hiiumaa, Kärdla kultuurikeskus

R, 2.12 – Ida-Virumaa, Jõhvi, Tammiku rahvamaja

T, 6.12 – Võrumaa, Võru, kultuurimaja “Kannel”

K, 7.12 – Viljandimaa, Karksi-Nuia kultuurimaja

R, 9.12 – Tartumaa, Elva kultuurimaja

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas teabepäeva hobusepidajatele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2022

Teabepäeval anti ülevaade hobuste märgistamisest, registreerimisest ja veterinaarnõuetest hobuste teise riiki liikumisel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul oli teabepäeva eesmärgiks selgitada hobuste liikumisega seotud nõuete muudatusi seoses loomatervise määrusest loomapidajatele tulenevate kohustustega hobuste märgistamisel ja registreerimisel. „Oluliseks muudatuseks on see, et hobuste parema jälgitavuse tagamiseks tuleb Eestis sündinud hobused märgistada mikrokiibiga, mis sisaldab Eesti riigikoodi. Jälgitavus on oluline seetõttu, et ennetada loomataudide levikut ning taudiolukorras ka tõhusalt reageerida. Lisaks selgitati ka, et hobuse Eestist välja viimisel peab loomaga kaasas olema pass ja veterinaarsertifikaat,“ kirjeldas Jaarma.

Kuna Eestis on üle 13 000 hobuse, siis on väga oluline, et nad oleksid identifitseeritavad ning nende liikumine jälgitav. „Enne kuuendat elukuud peab hobusel olema kiip ja pass. Unikaalseid hobustele paigaldatavaid kiipe väljastab Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS kutsetegevuse loaga veterinaararstile. Passi väljastab hobusele aretusühing,“ kirjeldas Jaarma kiipimise ja passi väljastamise protsessi.

Juhul kui hobune müüakse või temaga minnakse näiteks võistlustele välismaale, peab loomaga kaasas olema sertifikaat. Viimase väljastab loomale Põllumajandus- ja Toiduamet.

Teabepäeval esitatuga on võimalik tutvuda siin.

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2022

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viirust Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul polnud Põlvamaal SAKi viirust leitud ligi neli aastat. „Augustis tuvastati esimene SAKi viirusega metssiga Põlvamaal. Suvine leid ei jäänud aga viimaseks, sest oktoobrikuus on viirus tuvastatud kolmel kütitud ja ühel surnuna leitud metsseal,“ kirjeldas Prommik.

Prommiku sõnul näitavad need leiud, et viirus ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. „Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Samuti on oluline, et seakasvatajad oleksid bioturvalisuse meetmeid rakendades järjekindlad ning ei jätaks kasutamata ühtegi võimalust taudi oma loomadest eemal hoidmiseks.“

Kokku on PTA sellel aastal SAKi tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.

Prommik juhib tähelepanu, et olukord pole parem ka meie lõunanaabritel. „Alates augustist on Eestiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smiltene ja Gulbene piirkondadest SAKi viirus tuvastatud neljal metsseal,“ lisas Prommik.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

Pressiteade
25. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

19. oktoobril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 177 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 10 miljoni euro.

 

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Käesoleval aastal on toetuse maksimaalne suurus 60 000 eurot. Eelarves on toetuseks ette nähtud 4,14 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss nendib, et huvi noortalunike toetuse vastu on suur. Taotluseid esitati 177, kuid potentsiaalseid taotlejaid, kes osalesid toetuse taotlemiseks mõeldud kohustuslikel infopäevadel, oli üle 400. „See näitab, et noored tunnevad põllumajandusega tegelemise vastu suurt huvi,“ ütleb Märss.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (24), Võrumaalt (18) ja Pärnumaalt (17). Populaarsed tegevusvaldkonnad on köögi-, puuvilja- ja teraviljakasvatus, loomakasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
25.10.2022
Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasi laekunud 4 miljonit eurot on ettevõtjatel võimalik uuesti laenurahana kasutada. Ettevõtjad saavad taas taotleda laenu muu hulgas taastuvate energiaallikate kasutamise hõlbustamiseks, milleks on ette nähtud MAKi meede 6.4 (5C). Meetmesse on suunatud tagasilaekunud vahenditest 1 miljon eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tagasilaekunud raha uuesti teenistusse andmine ainumõeldav otsus. „Meie ettevõtjad vajavad praegu toetamist ning taoliste meetmetega saame me seda neile ka pakkuda. Fondi tagasilaekunud raha uuesti välja laenamine annab tunnistust, et ka varasemad otsused on olnud tõhusad,“ ütles minister Kruuse.

„Kiirelt tõusvate energiahindade keskkonnas on paljud väikeettevõtted küsimuse ees, kuidas ettevõttele vajalik energia ise toota. MAKi meede 6.4 (5C) on mõeldud just selleks, et mõte saaks investeeringuks tehtud,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Jätkuvalt saavad ettevõtjad laenu taotleda ka teistest MESi pakutavatest MAK 2014-2020 meetmetest. Lisainfo ja taotlusvormid laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist.
Rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamiseks, keskkonnahoiu ning ressursitõhususe ja kestva ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2022

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Täna toimub Luksemburgis põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutelu peamine fookus on põllumajandusturgude olukorral ja kaubandusküsimustel.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, Venemaa agressioonil Ukraina vastu on märkimisväärne mõju nii tootjatele kui tarbijatele. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemad tootmiskulud ja põhjustavad toiduainete hinnatõusu,“ toob välja Kruuse. Ta leiab, et erakorraline kohandamistoetus oli vajalik, et aidata ettevõtetel suurenenud energiakuludega toime tulla. „Riigiabi ajutise kriisiraamistikutingimused on hetkel ülevaatamisel, toetame raamistiku pikendamist ja piirmäärade suurendamist,“ mis võimaldaks Kruuse hinnangul põllumehi täiendavalt toetada.

Kruuse on seisukohal, et toidutootmine on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. “Prognooside kohaselt ei ole lähiajal näha energiahindade langust, mistõttu oleme mures meie põllumajandusettevõtete ja toiduainesektori konkurentsivõime pärast,“ arvab minister. Maaeluminister Urmas Kruuse  näeb, et pikas perspektiivis on oluline püsivate lahenduste leidmine inimeste ja ettevõtete toimetuleku tagamiseks.“ Tuleb säilitada aus konkurents siseturul, vältida eelkõige ekspordipiiranguid ning tagada vabakaubandus ja jätkusuutlik kaubanduspoliitika,“ leiab Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.