Stokker on Baltikumi juhtiv professionaalsete tööriistade ja masinate müügi- ja teenindusettevõte

Soodustused Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetele:

• -10% on kogu tootevalik
• -13% õlid-määrdeained, tööriistad

Külasta ka kindlasti Stokkeri veebilehte: https://www.stokker.ee/

Liidu liige saab ennast kliendiks registreerida teenindusleti juures näidates Lambakaarti ja lisades, et on Eestimaa Talupidajate Keskliidu liige ning temale hakkavad automaatselt soodustused kehtima.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
28.05.2018

 

Avatud toidutööstusi külastas nädala jooksul pea 900 inimest

21.–27. maini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstusi 894 inimest. Enim külastajaid võttis vastu Chocolala, kelle juures käis šokolaaditootmist uudistamas 125 inimest.

Rohkelt külalisi võtsid vastu ka Esko Talu (88 külastajat), Leibur (76),  Kalev (73) ja Balsnack (66). Kohtade arv oli väga piiratud Balbiinos,  Saku Õlletehases, Santa Marias, Salvestis,  Lõuna Pagarites, UVIC-is, Rakvere Lihatööstuses, Saaremaa Piimatööstuses ja Saue Productionis ning kõik mainitud võisid uhkust tunda pea 100-protsendilise täituvuse üle.

„Avatud toiduainetööstuste nädal kannab üht väga olulist väärtust – see on usaldus. Toidutööstused usaldavad inimesi, lubades neid oma tootmisse, ja teisalt näevad tarbijad oma silmaga, kuidas meie igapäevane toit tööstustes valmib. Nii kasvabki usaldus kodumaiste toodete vastu. Aitäh toiduainetööstustele, et pakkusite inimestele võimaluse oma tootmistesse kiigata ja uusi teadmisi omandada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku võõrustasid külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Luke meierei, Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe Peenviinavabrik, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku Õlletehas, Salvest, Santa Maria, Saue Production, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC. Maakondadest olid esindatud Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Võrumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Saaremaa.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.05.2018

 

Tamm Leedus: meie eesmärk on toota säästlikumalt, efektiivsemalt ja tagada majanduslik heaolu

 

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 25. mail Leedus XIII Hiina ning Kesk- ja Ida–Euroopa riikide põllumajanduskaubanduse ja majanduskoostöö (16+1) foorumil.

„Põllumajandusele avaldatakse suurt survet suurendada ressursitõhusust ja vähendada selle mõju keskkonnale,“ ütles maaeluminister Tamm foorumil. „Minu arvates loob 16+1 koostöö võimalused ühendada meie jõud ja teadmised, et leida lahendusi ühistele probleemidele põllumajandussektoris.“

Kohtumisel arutasid Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide põllumajandusministrid innovatsiooni-, teadus- ja arendusalast koostööd põllumajanduses.

„Hiljuti avaldas OECD raporti Eesti innovatsioonist, põllumajanduse tootlikkusest ja kestlikkusest. See annab meile hea ülevaate, kus me peame enam pingutama, kuid samuti aimu, millistes küsimustes saaksime teha teiste riikidega paremat koostööd,“ lisas Tamm. „Näiteks rakendusteadusel on Hiinas väga tugev osakaal, seega Eesti võiks teha selles vallas Hiinaga rohkem koostööd.“

Osalenud ministrid kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, milles rõhutatakse vajadust parandada 16+1 initsiatiivi teadusalast koostööd ning kogemuste vahetamist, samuti vajadust suurendada investeeringuid põllumajandussektorisse. Eesmärgiks on saavutada majanduskasv, sealhulgas tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus. Samuti tuuakse esile, et tuleb rohkem pingutada riikidevahelise kaubanduse edendamiseks.

Taust

• Hiina Rahvavabariigi ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahelise poliitilise ja majandusliku koostöö arendamine on üks 16+1 initsiatiivi peamisi eesmärke. See kehtib ka põllumajandussektori puhul, kus fookuses on põllumajanduslike toiduainete kaubanduse edasine arendamine ning mahtude kasvatamine, koostöö suurendamine teadus- ja arendustegevuse vallas ning põllumajandus- ja toidutöötlemissektorite kestlikuks arenguks vajalike heade tavade vahetamine.

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusamet

PRESSITEADE

25.05.2018

 

VTA ja PMA keskenduvad sel suvel puu- ja köögiviljade päritolu kontrollimisele

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kontrollib koostöös Põllumajandusametiga (PMA) sel suvel suurendatud tähelepanuga müügikohtades puu- ja köögiviljade päritolu, hügieeninõuete täitmist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust.

Värske puu- ja köögivilja müüja peab teadma, et toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures. Tuleb jälgida, et müüdavad puu- ja köögiviljad oleksid, terved, puhtad, taimekahjuriteta ning ilma võõra lõhna ja maitseta. Tarbimiseks kõlbmatute, mädanenud või riknenud toodete müümine on keelatud.

Lisaks peab müüja tagama isikliku hügieeni ning tal peab olema võimalus käte, müügileti ja töövahendite puhastamiseks. Kindlasti peab müüja olema terve, ta ei tohi põdeda viirus- ja nakkushaigusi.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili.

Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

 

Tamm: Toidukaod ja toiduraiskamine on meie kõigi ühine väljakutse

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 24. mail Leedus rahvusvahelisel põllumajandusmessil Agrobalt 2018, mille raames toimus Euroopa Liidu toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektori  Jose Graziano Da Silva osalusel kõrgetasemeline foorum toidukadude ja toiduraiskamise teemal.

„Euroopa Komisjoni andmetel raisatakse Euroopa Liidus ligikaudu 175 kg toitu inimese kohta aastas ja veidi üle poole raisatud toidust tekib kodustes majapidamistes. Usun, et me kõik saame kaasa aidata leidmaks lahendusi, kuidas toidukao ja toiduraiskamise probleemi paremini käsitleda ja leida toimivaid lahendusi,“ ütles maaeluminister Tamm oma kõnes. „Efektiivne tootmine ja toiduga kindlustamine on oluline teema kogu maailmas. Minu arvates tuleks toiduainete kvaliteedistandardite väljatöötamisel paremini hinnata, kuidas nad avaldavad mõju toidukadudele ja toidu raiskamisele tulevikus. Samuti peaksime vältima õiguslike tõkete loomist, et võimalikult palju toidust oleks kasutatud inimtoiduks.“

Foorumil tõdeti, et tegemist on kompleksse teemaga, mis avaldab negatiivset mõju nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka keskkonnaga seonduvalt. Välja tuleb töötada ühtne lähenemine, millel oleks tarneahelat läbiv mõju. Parandada tuleb toidutootmissüsteemide jätkusuutlikkust, et paremini kokku tuua nõudlus ja pakkumine. Oluline on koguda adekvaatseid andmed ja ülevaadet toidukadudest ja -raiskamisest, et kavandada vajalikud meetmed, seadmata põllumeestele lisanõudeid ja -kohustusi.

Ühiselt jõuti järeldusele, et toidukadude ja -raiskamise teema on oluline ja üleilmse säästva arengu kava seisukohast tuleb vähendada ebaotstarbekat survet loodusressurssidele (sh keskkond, maa ja vesi), luua majanduslikke hüvesid põllumeestele, ettevõtetele ja majapidamistele ning tagada, et rohkem inimesi saab toidetud. Suuremat tähelepanu pööratakse innovatsiooni edendamisele põllumajanduses, mis aitaks kaasa nii kasvatamise, tootmise kui ka säilitamise etapis toidukadude vähendamisele.

Osalejad leppisid kokku, et säästva arengu eesmärkide saavutamiseks tehakse aktiivselt koostööd ning võetakse eesmärgiks vähendada 2030. aastaks poole võrra toidukadusid tarbija tasemel ja vähendada kadusid tootmis- ja pakkumisahelas, sealhulgas saagikoristuse etapis.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt

Euroopa Komisjon plaanib keelustada dikvaati sisaldavad taimekaitsevahendid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) tõi oma aruandes välja, et toimeaine dikvaat ei ole inimese tervisele ohutu, ja tegi ettepaneku selle keelustamiseks. Hääletus dikvaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine dikvaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada dikvaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Tugineme otsuste tegemisel teaduspõhisusele ning kindlasti ei saa me teha järeleandmisi ei inimeste ega lindude-loomade tervise arvelt.“

EFSA aruandest selgub, et isegi kui arvestada kõiki võimalikke riskide maandamise võimalusi, pole võimalik välistada kõrget terviseriski, mis avaldub nii kasutajatele, kõrvalseisjatele kui ka elanikele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dikvaadi kasutamisel tekib risk ka lindude tervisele.

„Koristuseelseks umbrohtude närvutamiseks ja saagi ühtlase valmimise tagamiseks on Eestis praegu võimalik keemilise lahendusena kasutada üksnes dikvaadil põhinevaid desikante,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Nende kasutamine on viimastel aastatel suurenenud, jäädes Eesti teraviljapõldudest siiski vaid u 10% piiridesse. Eelkõige on vaja desikante kasutada umbrohtunud põldudel, kus saagi koristus on raskendatud ja koristamise tootlikkus madalam. Seega esmane alternatiiv nende kastutamisele on õigete agrotehniliste lahenduste rakendamine ning integreeritud taimekaitse järgimine.“

Taust

Dikvaat on umbrohutõrjevahend ning desikant, mida praegu on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks ning taimede koristuseelseks närvutamiseks. Desikantide kasutamise vajadus seisneb eelkõige taimede koristuseelses töötlemises selleks, et vähendada koristatava saagi niiskusesisaldust. Hetkel on Eestis turule lubatud neli desikanti sisaldavat toodet ning seejuures põhinevad need kõik ka toimeainel dikvaat.

Head liikmed ja koostööpartnerid!

Anname teile teada, et alates 15. maist asub Eestimaa Talupidajate Keskliit uuel aadressil. Taluliidu uus aadress on Üksnurmee tee 8, Saku, 75501 Harju maakond.

 

 

 

PRESSITEADE

Veterinaar- ja Toiduamet

21.05.2018

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine Venemaaga piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

„Selleks, et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht Enel Niin.

Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsöötade külvamiseks kuus päeva. Kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole küll ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks.

Enel Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril on endiselt märkimisväärne, nakkus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning mitu riiki Euroopas on seeläbi taasnakatunud. „Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine,“ lisas Enel Niin.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ning viimasel ajal on nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala naaberriigis suurenenud, pole oht Eesti jaoks kadunud. Veterinaar- ja Toiduamet viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2018 aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin

Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht

tel. 50 99 836

e-post  enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
17.05.2018

Riigikogu võttis vastu uue maaparandusseaduse

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu maaparandusseaduse, millega uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Seadusega lahendatakse peamiselt praktikas tekkinud kitsaskohti.

„Seaduse uuendamise eesmärk oli luua ilmnenud vajadusi arvestav uuendatud ja kogu ehitamise valdkonda reguleeriva ehitusseadustikuga kooskõlas olev maaparandusseadus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Arvestades Eesti geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku, on maaparandus möödapääsmatu. Kuna maaparandussüsteemid paiknevad 1,35 miljonil hektaril, on süsteemide kokkupuude muudes eluvaldkondades toimuvate tegevustega paratamatult väga suur,“ lisas Tamm. „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.“

Olulisemad muudatused maaparandusseaduses:

• maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutuse suurendamine;
• maaparandushoiu tõhustamine;
• maaparandusühistute regulatsiooni täpsustamine;
• maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike regulatsioonide kehtestamine.

Eestis on maaparandussüsteemid praegu 640 000 hektaril põllumajandus- ja 720 000 hektaril metsamaal. Sellelt maalt tagab liigvee äravoolu 24 700 kilomeetrit eesvoole. Umbes 10 protsenti maaparandussüsteemide pindalast hoiavad korras ligi 200 maaparandusühistut.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal.

Maaparandusseaduse eelnõu Riigikogu kodulehel