Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2019

Ühise põllumajanduspoliitika keskkonnameetmed peavad arvestama liikmesriikide eripäradega

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 15. aprillil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu (EL) põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, mille põhiteemad on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) roheline arhitektuur, turuolukord ning Aafrika maapiirkondade rakkerühma ettepanekud.

Rumeenia eesistumise kolmandal nõukogul arutavad ministrid ÜPP rohelist arhitektuuri, mis on Eesti jaoks üks ÜPP reformi võtmeküsimusi. „Oma tegevusega on põllumees keskkonna eestkõneleja, kellel on keskkonnaeesmärkide saavutamisel oluline roll ning kes on ka ise nende eesmärkide saavutamisest huvitatud. Seetõttu peab ÜPP roheline arhitektuur arvestama liikmesriikide eripäradega ning olema piisavalt paindlik. Leiame, et tingimuslikkus ei peaks kehtima kõigile toetuse saajatele, näiteks väiketootjatele, ja et ökokavade rakendamine peab olema liikmesriikidele vabatahtlik,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Lisaks annab Euroopa Komisjon kohtumisel ülevaate arengutest põllumajandustoodete turgudel ning toimub arutelu 2018. a mais EL-i ja Aafrika Liidu loodud Aafrika maapiirkondade rakkerühma teemal, mille eesmärk on partnerluse tugevdamine toidutootmise ja põllumajanduse valdkonnas.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Madis Pärtel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2019

Karbikasvatused aitavad Läänemerd puhastada

Täna tutvustati Maaeluministeeriumis INTERREG Läänemere piirkonna projekti, mille tulemused näitasid, et merekarpide kasvatamisega on võimalik Läänemere keskkonnaseisundit parandada.

„Merevetikate ja -karpide kasvatamist kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivat vesiviljelust peetakse oluliseks sisendiks keskkonnahoidlikku majandusse. Selle tegevuse perspektiivikus on välja toodud mitmetes Euroopa Liidu keskkonnakaitse valdkonna seadusaktides ja me pöörame säästvale merevesiviljelusele suuremat tähelepanu ka põllumajanduse ja kalanduse arengukavas,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Samuti soovin rõhutada, et kuivõrd peame merevesiviljelust suurte tulevikuvõimalustega valdkonnaks, oleme Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudilt tellinud kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamise,“ lisas Tiidemann.

„Merekarpide ja vetikate kasvatamisega on võimalik merekeskkonnast välja tuua suur hulk toitaineid ning selle kaudu parandada Läänemere keskkonnaseisundit,“ kommenteeris projekti tulemusi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta. „Kuigi karbikasvatus on Läänemere piirkonnas väga uus tegevusharu, siis ette on näidata ka edulugusid nagu Kieli farm Saksamaal ja Sankt Anna karbikasvandus Stockholmi lähistel.“

„Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid Euroopa Liidu sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke- kui ka keskkonnaeesmärke. Sellest tulenevalt on Eestis vaja suurendada investorite usaldustunnet merevetikate ja karbikasvanduse valdkonnas. Samuti tuleb merevesiviljeluse rakendamiseks leida koostoimelisi lahendusi nagu merekarpide kasvatamine kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude maandamiseks,“ selgitas Kotta.

Lisaks näitasid projekti tulemused, et karpide saagikus Läänemere farmides ei erine oluliselt ookeanivee farmide saagikusest ning tootmiskulud ei ületa tulusid. Kohalikud merekarbid on puhtad ega sisalda inimestele ohtlikke mürkaineid. Siiski, kuna karbid kasvavad ookeanis suuremaks kui Läänemeres, siis on tarbekas Eesti merekarpe kasutada peamiselt kala-, looma- või linnusöödana. Eelnevalt töödelduna on võimalus karpe kasutada ka inimtoiduks.

INTERREG Läänemere piirkonna programmi projekti pealkiri on „Toetades Läänemere sinimajanduskasvu – suuremastaapsete jätkusuutlike karbikasvatuste rajamine reostuse eemaldamise eesmärgil (Baltic Blue Growth)“. Algatuse käigus võetakse Läänemere piirkonnas kasutusele uusi mereressursse ning luuakse innovaatilisi mereprodukte. Käesoleval aastal algas INTERREG projekt GRASS, mis keskendub peamiselt merevetikate kultiveerimisele.

Projekti koordinaatoriks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, assotsieeruv partner on Maaeluministeerium ja partner Keskkonnaministeerium.

BBG projekt: https://www.submariner-network.eu/projects/balticbluegrowth

GRASS projekt: https://www.submariner-network.eu/projects/grass

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2019

Peagi avaneb Hiina turg ka Eesti kalatoodetele

Täna, 12. aprillil allkirjastas Tarmo Tamm Dubrovnikus lõheliste protokolli Hiina Tolliametiga, mis on järgmine oluline samm Hiina turu avamiseks Eesti kalatoodetele. 2016. a on allkirjastatud ka kilu- ja räimeprotokoll.

„Eesti on nelja aasta jooksul allkirjastanud Hiinaga neli protokolli: kilu-räim, piimatooted, linnuliha ja nüüd ka lõhelised. Eesti toiduohutus ja järelevalve süsteem on kõrgel tasemel ja sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestis külastanud. Lõheliste protokolli allkirjastamine avab meie ettevõtetele võimaluse eksportida Hiina turule lõhe-ja forellitooteid,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm.

Hiina toiduohutuse järelevalve süsteem eeldab tootepõhiste protokollide teemalisi läbirääkimisi ekspordist huvitatud riikidega, mis on mahukas ja aeganõudev protsess. Protokolli ettevalmistus on kestnud umbes pool aastat,  alates sellest, kui Hiina Tolliameti inspektorid külastasid 2018. aasta septembris Eestit ja tutvusid Eesti toiduohutuse ja järelevalve süsteemiga. Pärast ekspordisertifikaatide kooskõlastamist ja vastavalt protokolli tingimustele ettevõtete registreerimist saavad Eesti ettevõtted eksportida Hiina turule ka lõhe-ja forellitooteid.

Minister Tamm lisas: „Järgmisena soovime alustada läbirääkimisi veiselihatoodete osas, mis on Eesti põllumajandussektori jaoks eriti suure potentsiaaliga. Eelkõige pakub huvi nii väärindatud- kui ka mahetoodang.“

Pärast veiselihatooteid on plaanis asuda läbirääkimistele tursa osas. Sellest on huvitatud Eesti kaugpüügisektor, kelle turustuskanalid on väga rahvusvahelised. Lisaks on järjekorras ka maheteravili ning sellest valmistatud toodang. Hiina Tolliamet peab läbirääkimisi ühe tootegrupi kaupa, seetõttu tuleb seada prioriteedid, millise tootega järgmisena tegeletakse.

Fotod kohtumiselt (Valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://flic.kr/s/aHskQqcrmc

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.04.2019

Lihtsustub mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemine

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ määruse muudatuse, mis loob ettevõtjatele paremad ja selgemad tingimused toetuse taotlemiseks. Toetuse peamine eesmärk on suunata ettevõtjaid investeeringute kaudu oma toodangule kõrgemat lisandväärtust andma ja töötlemise efektiivsust tõstma, mis parandaks toodete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on määruse olulisemaid muudatusi on elektroonsele taotlemisele üleminek: „Taotlejate jaoks muutub toetuse taotlemine lihtsamaks, sest väheneb lisadokumentide arv, mida peab koos taotlusega esitama, ja tänu sellele lüheneb ka taotluste menetlemise aeg.“

Teine oluline muudatus on toetatava sihtgrupi laiendamine. Kui varem ei saanud tunnustatud tootjarühm ega tema valitseva mõju all olev ettevõtja selle määruse alusel toetust taotleda, siis edaspidi saavad nimetatud toetust taotleda ka tunnustatud tootjarühm ja tema valitseva mõju all olev ettevõtja.

„Võttes arvesse, et käesolev programmiperiood hakkab lõppema ning tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust ei saa enam taotleda, siis luuakse tunnustatud tootjarühmadele mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse määruse alusel lisavõimalus taotleda toetust põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks,“ kommenteeris Tarmo Tamm.

Toetust saavad taotleda mikro- ja väikeettevõtjad töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks ning seadmete soetamiseks.  Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Kogu meetme eelarve on 25,5 miljonit eurot, kuid 2019.a taotlusvooruks on kavandatud 3, 7 miljonit eurot.

Eelnõus tehakse vajalikud muudatused tulenevalt elektroonsele taotlemisele ja menetlemisele üleminekust: mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlusi võetakse edaspidi vastu üksnes Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti  e-teenuse keskkonna kaudu. Meetme 2019. a taotlusvoor toimub ajavahemikus 29.05.‒5.06.2019.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.04.2019

Rohumaade vanuse pikendamisega leevendatakse põuast tingitud söödapuudust

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas muudatuste paketi, mille kohaselt pikendatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse toetusõigusliku lühiajalise rohumaa vanust. Muudatuse abil on võimalik leevendada eelmise aasta põuast tingitud söödapuudust.

„Määruse muudatus võimaldab  jätta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetusega hõlmatud lühiajalised rohumaad üles kündmata ning kasutada neid alasid loomade karjatamiseks või sööda varumiseks, et leevendada nii 2018. aasta põuast tingitud söödapuudust,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

2018. aasta erandlikest ilmastikuoludest tingitud pikk põuaperiood pärssis rohumaade rajamist ja kahjustas olemasolevaid rohumaid ning vähendas rohusööda koguseid ja kvaliteeti, mis kokkuvõttes tegi loomapidajatel sööda varumise raskeks. Olukorra leevendamiseks võib 2019. aastal taotleda keskkonnasõbraliku majandamise toetust ka kuni viie aasta vanuse rohumaa kohta ja mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust  kuni nelja aasta vanuse rohumaa kohta. Tavaolukorras saab toetust taotleda vastavalt nelja ja kolme aasta vanuste lühiajaliste rohumaade kohta. Lühiajaliste rohumaade vanust pikendatakse vaid nendel lühiajalistel rohumaadel, millel oli eelmisel aastal toetuse kohustus ja millele 2019. aastal tuleks rajada muu toetusõiguslik põllumajanduskultuur kui heintaimed.

Toetuste taotlusperiood on 2-21. mai 2019. Taotlusi saab esitada e-PRIA portaalis ööpäevaringselt alates 2.maist. Toetusi makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eelarvest, mida rahastab Euroopa Liit ja Eesti riik.

Põldude ja poollooduslike koosluste alade joonistamine

Anname teada, et alates 5. aprillist on vanas e-PRIAs võimalik 2019. a pindalatoetuste taotluse jaoks “Minu põllud” ja “Minu niidud” teenustes põlde ja poollooduslikele kooslustele (PLK) alasid joonistada.

e-PRIAsse sisse logides jõuate PRIA iseteeninduskeskkonda. Vana e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb ülemiselt siniselt menüürealt valida „Vana e-PRIA“ ning vajutada nupule „Sisene vanasse e-PRIAsse“.

Varasemalt teenust kasutanud, aga sel aastal esimest korda teenusesse sisenevatele klientidele laaditakse alla PRIA või Keskkonnaameti poolt kindlakstehtud andmed kliendi põldude ja alade kohta. Need võivad olla kohapealses või administratiivses kontrollis, satelliitpiltide või ortofotode alusel kontrollitud põllud ja PLK alad. Kui kontrolle pole läbi viidud, siis on kindlakstehtud andmeteks eelmisel aastal taotleja poolt joonistatud põllud või alad. Seejärel saab joonistada oma põllud/PLK alad, mida soovitakse lisada 2019. a pindalatoetuste taotlusele. Esimest korda teenust kasutavad kliendid saavad kohe peale teenusesse sisenemist hakata joonistama oma põlde/PLK alasid.

Taotlust ei saa praegu veel eeltäita, põllud saab lisada taotlusele ning taotluse ära esitada alates 2. maist. PLK alad saab Keskkonnametile kooskõlastamiseks saata alates 2. maist. Pärast kooskõlastuse saamist on võimalik alad lisada PLK taotlusele ja taotlus ära esitada.

Juhime põldude/PLK alade joonistamisel tähelepanu sellele, et piirid, maakasutus ja kultuur vastaksid tegelikule olukorrale 2019. aastal ja et nende maade osas oleks olemas kehtiv maakasutusõigus.

Juhul kui võrreldes e-PRIAs näha olevate põllumassiivide piiridega on võetud kasutusse uusi maid ja need on heas põllumajanduslikus seisukorras, siis palume esitada ettepanek põllumassiivide piiride muutmiseks, kasutades vana e-PRIA teenust „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“.

www.pria.ee

Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi. Metsasektoris töötab üle 30 00 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist.

Metsamees Karl Lister on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle. “Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister. “Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks,” lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.

Metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul teeb väga suur osa metsaomanikest kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustused on kõige väiksemad. “Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista,“ näitlikustas Ehrpais.

Mikk Link lisab, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Eesti Erametsaliit teeb täna omapoolse pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit.

Täna kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini. Eesti oleks ainus riik siin regioonis, kus taoline totaalne, ka erametsades rakendatav piirang kehtiks. Lisaks on Eesti Euroopas esirinnas piirangutega metsa osakaalu poolest, kus raietööde teostamine on kas täiesti keelatud või rangete piirangutega.

Ühispöördumine Keskkonnaministeeriumile: Seisukoht raierahu kehtestamise osas

Lisainfo:
Mikk Link, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
mikk.link@erametsaliit.ee
+372 5345 3698

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2019

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode sai Euroopas lõplikult registreeritud

27. märtsil jõudis lõpule Eesti esimese ja seni ainukese geograafilise tähise „Estonian vodka” pikk registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS

„Eesti esimese geograafilise tähise registreerimine on suur tunnustus Eesti toidusektorile, mis loob head eeldused Eesti geograafilise tähisega toote ekspordiedule,“ ütles Tarmo Tamm.

„Euroopa Liit panustab eelkõige just kolmandate riikide turgudel olulisel määral geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste teavitustöösse, mistõttu on Euroopa Liidu geograafiline tähis kindel kvaliteedimärk erinevate sihtturgude tarbijate seas. Seega kutsun Eesti toidusektori ettevõtjaid üles taotlema ühiselt Euroopa Liidu kvaliteedimärke piirkonna toidupärandiga seotud toodetele või Eesti traditsioonilistele toodetele,“ lisas maaeluminister Tamm.

„Geograafiline tähis ei ole kaubamärk, vaid lähtub konkreetse geograafilise piirkonna ajaloolisest eripärast toote valmistamisel. Ajalooliselt on Eesti alkoholitööstuse sisuks olnud kohalikust toorainest piirituse põletamine ja sellest viina tegemine, mitte välismaalt ostetud alkoholi pudelitesse villimine,” selgitas Estonian Spirit OÜ juhtSven Ivanov.

Euroopa Liidu otsus aitab Ivanovi hinnangul kaasa ka uute kohalike piiritusetööstuste tekkimisele, mis loovad maapiirkondadesse uusi töökohti.  „Nüüd on olemas reaalne vajadus ja ka kindlus rekonstrueerida ning arendada olemasolevaid  piiritusevabrikuid. Vastasel juhul ei saa välistada kohaliku piiritusetööstuse hääbumist,” lisas Ivanov.

EL-i geograafiliste tähiste süsteem on loodud kaitsmaks tootjate huve algupäraste toodete ebaõiglase konkurentsi eest ning lihtsustamaks tarbijate ostuotsuste tegemist. Kvaliteedimärkide süsteem väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid. Kaitstud geograafilise tähis annab tarbijale infot, millisest piirkonnast ehk riigist tarbitava toote põhitooraine pärineb.

Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi  kasutada väljendeid „Vodka from Estonia“, „Vodka made in Estonia“ vms.

Lisaks registreeritud geograafilisele tähisele „Estonian vodka“, on Euroopa Komisjonis menetluses veel üks Eesti esitatud kaitstud geograafilise tähise taotlus. 21. novembril 2018. aastal edastas Maaeluministeerium Euroopa Komisjonile taotluse „Vana-Võromaa sõir / Setomaa sõir“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimiseks. Registreerimistaotluse esitas Maaeluministeeriumile Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna sõira-tootjate laiendatud huvirühm, kuhu kuuluvad Nopri Talumeierei OÜ, Metsavenna Turismitalu OÜ, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, Taarka Tarõ OÜ ja Toomemäe OÜ.

7. märtsil kohtusid Taluliidu esindajad PRIA esindajatega.  Kohtumise ettevalmistamisel kogus Taluliit oma liikmetel küsimusi, mida sooviti PRIA-lt küsida.

Järgnevalt lingilt leiate kokkuvõtte küsimustest ja vastustest: ETKL küsimused ja ettepanekud PRIA vastused