Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2109

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu. Toetuse taotlemise tingimusi oluliselt ei muudeta, kuid täiendatud hindamiskriteeriumid eelistavad senisest enam keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul soovitakse eelistusega vähendada põllumajandustootmisega seotud riske väliskeskkonnale. „Viimaste aastate heitlikud ilmastikutingimused ja taudide leviku võimalikkus on pannud põllumajandustootja rohkem mõtlema nende ohtude maandamisele,“ lisas minister.

Ühe peamise muudatusena ühtlustatakse niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele makstava toetuse määra ülejäänud aiandussektoriga. See tähendab, et edaspidi võivad lisaks puuvilja- ja marjakasvatusettevõtjatele ka köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevad ettevõtjad saada toetust kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, juhul kui toetusega ehitatakse veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks või niisutamiseks vajalikke süsteeme või ostetakse selleks vajalikke seadmeid.

Samuti lisatakse hindamiskriteeriumitesse eelistus toetuse taotlejale, kes on noor ettevõtja ja kellele on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Seitsmenda taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

„Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” eelnõude infosüsteemis.

Oma tarbeks kasutatud seemnest ja sordist tuleb hakata teavitama ning muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2019

Oma tarbeks kasutatud seemnest ja sordist tuleb hakata teavitama ning muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud

1.jaanuaril 2020 jõustub seadusemuudatus, mis kohustab põllumajandustootjaid teavitama riiki oma tarbeks toodetud seemnest ja seemnekartulist ning nende sordist. Lisaks muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud, mis on vajalikud selleks, et ajakohastada ja tõhustada seemnete sertifitseerimise süsteemi.

1.jaanuarist 2020 tekib põllukultuure kasvataval ettevõtjal kohustus esitada Põllumajandusametile seemne ja seemnekartuli kasutamise aasta kohta sama aasta 30. juuniks järgmised andmed: kasvatatava põllukultuuri nimetus ja selle sordi nimi, iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala ning andmed, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või seemnekartulit või hoopis oma ettevõttes kasutamiseks toodetud seemet või seemnekartulit.

„Riigil on vaja teada andmeid, milliseid põllumajanduskultuuride sorte põllumajandustootmises kasutatakse ning milliste sortide järele on nõudlus, et planeerida tegevusi seemnemajanduse ja sordiaretussektori arendamiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Samuti on oluline täita kohustusi, mis me rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga liitudes oleme endale võtnud,“ lisas Suu. 1991. aasta konventsioon lubab kasutada teatud liikide kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemet, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest tuleb tasuda ka oma tarbeks toodetud seemne tasu.

1.aprillil 2019  jõustus uus seemnete sertifitseerimise süsteem, millega anti tootjatele õigus seemnete sertifitseerimistoiminguid ise läbi viia. „Ettevõtjad on uue süsteemi väga hästi vastu võtnud. 2019. aasta seemnepõldude külvipinna 14 928 hektarist tunnustasid 87% tegevusloaga põldtunnustajad,“ lausus Sigmar Suu.

Seemnete sertifitseerimise kulud ületavad praegu mitmekordselt riigi tegelikke kulusid pakutavale teenusele. 1. jaanuarist 2020 jõustuvad sertifitseerimise eest uued riigilõivud, mida peavad tasuma tootjad, kes ei ole taotlenud seemnete sertifitseerimiseks majandustegevusluba. Uute riigilõivude kehtestamine võimaldab riigil jätkuvalt pakkuda kvaliteetset seemnete sertifitseerimise teenust ettevõtjatele, kes sertifitseerimistoiminguid ise läbi ei vii. „Kuigi riigilõivud tõusevad, on tootjatel jätkuvalt võimalik taotleda põldtunnustamise ja proovivõtmise tegevusluba ja seeläbi saada vabastus riigilõivust,” ütles Sigmar Suu.

 

Põllumajandustootja vähese tähtsusega abi ülemmäär suureneb veerandi võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2109

Põllumajandustootja vähese tähtsusega abi ülemmäär suureneb veerandi võrra

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille jõustumisel suureneks Eesti põllumajandustootjate jaoks vähese tähtsusega abi ülemmäär veerandi võrra 25 000 euroni. Tegemist on õigusliku alusega, mida kasutatakse näiteks mesilaspere toetuse maksmisel ning kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja nende ennetuskulude hüvitamisel.

„Riigiabi andmine on üldjuhul seotud konkreetsete eesmärkidega, nagu näiteks abi investeeringuteks, ja samuti abikõlblike kuludega – seetõttu on abi andmisel üsna kindlad piirangud ja reeglid. Lisaks on Euroopa Komisjon liikmesriikidele ette näinud võimaluse toetada ettevõtjaid n-ö lihtsamate reeglite alusel väiksemate abisummadega, mis ei moonuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi. Neid lihtsamaid reegleid nimetataksegi vähese tähtsusega abiks,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

„Eelnõu eesmärk on võimaldada Eesti põllumajandustootjatel kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel ning Eesti riigil maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta,“ lausus Arvo Aller.

Ministri sõnul kasutatakse vähese tähtsusega abi õigusliku alusena abi andmisel erinevates abimeetmetes. Näiteks Keskkonnaamet rakendab seda kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja ennetuskulude hüvitamisel, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet mesilaspere toetuses ja turuarendustoetuses, Töötukassa erinevates tööturumeetmetes, Maaelu Edendamise Sihtasutus soodusintressiga laenude ja tagatiste andmisel. 2018. aastal andis põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi seitse abiandjat 13 erinevast meetmest.

Vähese tähtsusega abi on üks Euroopa Liidu õiguslikke aluseid ettevõtluse toetamiseks. Erinevalt riigiabist ei ole vähese tähtsusega abi puhul Euroopa Liidu määrustes toodud kindlaid eesmärke, milleks tohib abi anda, abikõlblikke kulusid ega protsentuaalseid abimäärasid. Samas on vähese tähtsusega abi piiratud ülemmääradega, milleni tohib ühele ettevõtjale seda abi kolme aasta jooksul anda. Põllumajanduslikus esmatootmises ja kalanduses on lisaks seatud ülempiir ka riigi antava vähese tähtsusega abi summale. Seetõttu kasutatakse vähese tähtsusega abi andmise võimalust tihti meetmetes, kus riigiabi ranged reeglid abi andmist ei võimalda või kus on seda riigiabina administratiivselt liialt keerukas ja kulukas rakendada.

Ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi vaba jääki kontrollida avalikust päringust riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi.

Põllumeestel ja loomapidajatel on PRIAst saadud otsetoetused käes

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
18. detsember 2019

Põllumeestel ja loomapidajatel on PRIAst saadud otsetoetused käes

Saabuvateks jõuludeks on PRIA maksnud ca 14 tuhandele põllupidajale välja hektaripõhised otsetoetused ja üleminekutoetused, ligi tuhat loomapidajat on selleks ajaks kätte saanud piimalehma kasvatamise otsetoetuse. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku üle 148,5 miljoni euro. 

Euroopa Liidu  rahastatavate otsetoetuste eelarve on 10 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal – 144 mln eurot – ning pea kõikide toetuste ühikumäärad on kõrgemad kui 2018. a. Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi rahastab Eesti riik, 4,5 mln euroga.
Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

„Teame, kui oluline on meie taotlejate jaoks kõnealuste toetuste õigeaegne ning sujuv laekumine ja meil on hea meel, et suutsime need ootused järjekordselt täita,“  ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell.

PRIA kodulehel on avaldatud iga meetme toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega 17. detsembri seisuga. (Lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Ühtne pindalatoetus – 92 073 765,47 eurot,  12833 toetusesaajat

Rohestamise toetus – 42 360 765,26 eurot, 12849 toetusesaajat

Noore põllumajandustootja toetus – 1 047 694,12 eurot,  836 toetusesaajat

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 531 062,47 eurot, 197 toetusesaajat

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 5 390 849,09 eurot, 931 toetusesaajat

Väikepõllumajandustootja toetus – 918 872,53 eurot, 1301 toetusesaajat

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4 524 329,03 eurot, 4199 toetusesaajat

Heinaseemne üleminekutoetus – 11 493,76 eurot, 37 toetusesaajat

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

Uus sordiaretusprogramm toob aretusse Eestisse sobilikud vähem levinud kultuurid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2019

Uus sordiaretusprogramm toob aretusse Eestisse sobilikud vähem levinud kultuurid

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas põllumajanduskultuuride sordiaretust suunava programmi aastateks 2020–2030. Järgneva kümne aasta jooksul keskendutakse olulisematele Eestis kasvatatavatele kultuuridele ja ka perspektiivsetele vähem levinud kultuuridele. Peamisteks tegevusteks on Eesti oludesse sobivate sortide aretamine, nende säilitamine ning aretuse täpsuse ja kiiruse suurendamine.

Levinud kultuuride kõrval tulevad aretusse vähem levinud kultuuridest talispelta, sojauba ja karusmari, uuesti hakatakse töötama põldoa ja -herne aretusega.

„Uues programmis pööratakse enam tähelepanu ka sordiaretajate järelkasvu tagamisele ja pädevuste tõstmisele. Programmis suuname osa ressursse aretajate koolitamisele, et hoida ja arendada nende teadmisi ja oskusi, ning kraadiõppurite kaasamisele. Sordiaretuses on siiani suureks probleemiks aretajate järelkasvu nappus. Püüame seda lahendada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Perioodi 2020–2030 sordiaretusprogrammis pannakse senisest suuremat rõhku kliimamuutustega kohanemisele ja põllumajanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamisele. Kõikide kultuuride aretamisel on läbivateks põhimõteteks nende sobivus keskkonnahoidlikumaks tootmiseks, sh mahetootmiseks, kohanemine muutuvate kliimatingimustega, kaasa arvatud taimekahjustajakindlus, külma- ja põuakindlus, ning turunõudlusele vastamine.

Programmi peamised täitjad on põllumajanduskultuuride aretamisega tegelevad teadusasutused – Eesti Maaülikoolis tegeletakse puuvilja- ja marjakultuuride sordi- ja säilitusaretusega, Eesti Taimekasvatuse Instituudis tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade sordi- ja säilitusaretusega.

Maaeluminister Brüsselis: Soome eesistumisel toimus EL-i ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel edasiminek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.12.2019

Maaeluminister Brüsselis: Soome eesistumisel toimus EL-i ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistel edasiminek

Maaeluministri Arvo Alleri hinnangul oli Soome eesistujariigina Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimistel edukas, luues hea aluse lahtiseks jäänud küsimuste edasiseks aruteluks.

„Täname Soomet suurepärase töö eest ÜPP reformipaketi läbirääkimiste edasiminekul. Leiame, et eesistuja koostatud põhjalik eduraport kajastab hästi viimase poolaasta arutelude tulemusi,“ ütles maaeluminister Arvo Aller esmaspäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil.

Ministri sõnul on edasised arutelud lahtiste küsimuste üle vajalikud ning Soome koostatud ÜPP reformipaketi muudatusettepanekute konsolideeritud tekstid on heaks aluseks edasisteks läbirääkimisteks.

Maaeluministri sõnul on Eesti jaoks võtmeküsimusteks otsetoetuste tase ja maaelu arengu vahendite maht. Minister rõhutas, et otsetoetuste tasemed Euroopa Liidus peavad olema võrdsemad ning maaelu arengusse suunatud vahendid ei tohiks väheneda.

Minister tõi muu hulgas välja, et liikmesriikidele peab olema ÜPP eesmärkide täitmiseks tagatud paindlikkus võtta arvesse piirkondlikke vajadusi. „Näiteks soovime, et happeliste põllumajandusmuldade lupjamist, mis on mullas süsiniku sidumise kaudu kliimaeesmärke täitev keskkonnameede, oleks võimalik rahastada ÜPP I ja II samba vahenditest,“ lisas Arvo Aller.

Lisatud foto nõukogu istungilt. Pildil maaeluminister Arvo Aller (vasakul) koos Poola põllumajandusministri Jan Krzysztof Ardanowski ja Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsiga. Foto autor on Maaeluministeerium.

Meeldetuletus – taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.12.2019

Meeldetuletus – taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

Alates 14. detsembrist 2019 muutub Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et kolmandatest riikidest (ELi mittekuuluvatest riikidest) ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, värskeid puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid. Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Selgitava videoga saab tutvuda siin: https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=1014&sub3=1020

Alates 14.12.2019 täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed sh puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud. Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada sissetoodavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse ELi impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.

Lähem info:
Ülle Metsman
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
Põllumajandusamet
tel 525 6224
ulle.metsman@pma.agri.ee

Toiduhügieeni uuring: pooled tarbijatest kontrollivad alati toidu säilimisaega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.12.2019

Toiduhügieeni uuring: pooled tarbijatest kontrollivad alati toidu säilimisaega

Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega, selgus Maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.

„Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu,“ ütles uuringut kommenteerides Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel ja mõistmisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus pakendil.

Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati ning pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. „Kõlblik kuni“ märkega toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke „parim enne“ tähendust.

Üldiselt on tarbijate teadlikus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta (nt kätepesu ja ristsaastumise vallas), et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad käte pesijad.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.

Uuringuga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel. Tutvu ka toiduohutuse põhitõdedega.

Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tegi Maaeluministeeriumi tellimusel RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuringut rahastati programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ eelarvest.

Varasemad tarbijauuringud (2006 ja 2014) hõlmasid toidu märgistamise teemasid.

Noortaluniku toetust saavad 105 noort ettevõtjat 4 miljoni euro ulatuses

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. detsember 2019

Noortaluniku toetust saavad 105 noort ettevõtjat 4 miljoni euro ulatuses

PRIA määras 105 põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale kokku 4 178 122 eurot noortaluniku toetust. 101 noortalunikku said toetust maksimaalses ulatuses ehk 40 000€.

Augustis toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil neljas ja toetuste jaoks oli eelarves 5 mln eurot. Kokku laekus 149 noortaluniku toetus-soove 5,9 mln euro ulatuses. Kuivõrd soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse põhjal.

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, milleks määrati toetust 27 ettevõtjat. Veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks määrati toetust 15 ettevõtjat ning köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuseks 23 ettevõtjat.  12 noortalunikku said toetust mesindusega tegelemiseks. 13 ettevõtjat said toetust  lamba- ja kitsekasvatuseks. Vähem oli neid, kes said toetust linnukasvatuseks, piimakarja pidamiseks, segapõllumajandusega tegelemiseks või taimede paljundamiseks.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Raplamaalt (13), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ning veislastekasvatus. Järgnevad Viljandimaa (12), Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa (igas maakonnas 10 noort maaettevõtjat).

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on kolmes varasemas taotlusvoorus PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 miljonit eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. „Loodame, et noored maaettevõtjad saavad oma äriplaanid vastavalt nõuetele ellu viia ning kõik vajalikud investeeringud ära teha“ lisas Võsu.

Toetuste rahuldamise otsuse tegemise järel maksab PRIA klientidele välja esimese osa (75%) määratud toetusest. Teise osa saavad kliendid kätte siis, kui on täitnud esimese osa saamisega seotud kohustused.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Toetus aitab noortel tegevust alustada ning ühtlasi suureneb maal kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arv.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest. Kokku on noortaluniku toetuse maksmiseks planeeritud käesoleval programmperioodil 22,1 miljonit eurot.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on peagi leitav PRIA kodulehelt.

Taotlusi 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile saab esitada veel kaks päeva

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.12.2019

Taotlusi 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile saab esitada veel kaks päeva

Maaeluministeeriumi välja kuulutatud konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“ tähtaeg on 12. detsembril, mis tähendab, et kandideerimistaotlusi saab esitada veel kahe päeva jooksul.

Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks, mis aitab tutvustada eri piirkondade toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismimajandust.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada neljapäevani,  12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Pidulik tiitel ja rändkahvel antakse üle ning 2020. aasta Eesti toidupiirkonda tutvustatakse tuleva aasta mai esimesel nädalavahetusel.

Taust

  • Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Varem on tiitlit kandnud Hiiu-, Peipsi-, Pärnu- ja Vana-Võromaa.
  • Praegu kestab Vana-Võromaa maitsete aasta. Täpsem kava: https://umamekk.ee/toidupiirkond-2019-uritused/.
  • Eesti toidu piirkonna valimine on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.