Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

 Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitad MEM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid leiad PTA kodulehelt.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtjaPTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne/vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali ettevalmistamise ja turule viimisega tegelemise korral tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Euroopa Liidus ja mujal kiirelt leviva ohtliku tomativiiruse Tomato brown rugose fruit virus tõttu soovitame võimalusel kasutada tomati- ja paprikaseemneid, mille päritolumaa on Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid. Vältida tasub riskiriikidest, nagu Hiina, Iisrael, India jt, pärit seemnete kasutamist.

Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) nakkus võib halvimal juhul hävitada kogu saagi, viiruse tuvastamise korral rakendatakse ametlikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse.

Euroopa Liidus (EL) on alates 2019. aastast kehtestatud meetmed ToBRFV liitu sissetoomise ja siin levimise takistamiseks (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Kuigi ametlike meetmete järgi  peavad EL-i imporditud tomatiseemned olema ToBRFV suhtes kontrollitud ja viirusevabad, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest pärit seemnete kasutamist. Põhilised riskiriigid on Hiina ja Iisrael, kuid EL-i impordil on kinni peetud ka ToBRFV-ga nakatunud tomatiseemneid ja -taimi, mille päritolumaa on India, Türgi, Peruu, Tšiili, Tai, Vietnam, Jordaania, Tansaania, Keenia ja Guatemala.

Seemnete päritoluriigi info on leitav seemnepakil olevalt taimepassilt punkti D alt (vt foto). Kuna väikepakkidele pole kohustust taimepassi infot märkida, tuleks taimepassi puudumisel seemnete päritolu täpsustada kauba müüjal. EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tohib seemneid tuua (ka tellida) ainult juhul, kui seemnetega on kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Kolm soovitust tomatiseemne ostjale:

  1. Ära võta tomatitaimede kasvatamiseks seemneid poest ostetud tomativilja seest, seemned võivad kanda viiruseid.
  2. Osta seeme seemnemüügiga tegelevast poest.
  3. Jälgi, et seeme oleks originaalpakis, mis on suletud ja märgistatud.

Tomato brown rugose fruit virus on Euroopa Liidus levinud alates 2018. aastast. Viirus hakkas levima 2014.–2015. aastal Iisraelis ja Jordaanias ning on nüüdseks levinud üle maailma väga paljudes riikides. Enamik liikmesriike on viirust praeguseks oma territooriumil tuvastanud. Tegemist on viirusega, mis võib tomati ja paprika taimedel põhjustada tõsiseid haigustunnuseid ning halvemal juhul hävitada kogu saagi.

ToBRFV on ohtlik just seetõttu, et võib väga kiirelt levida taimelt taimele ning nakatada terve kasvuhoone või tootmiskoha. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laialt kasvatatavad tomatisordid ei ole viirusele resistentsed.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb ToBRFV seiret alates 2020. aastast ning ka Eestis on viirust kahel korral tuvastatud: esimest korda 2021. aastal ühes tootmiskohas ning 2022. aastal kolmes tomati viljade ja taimede tootmiskasvuhoones. Kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed: nakatunud taimed hävitati ning kasvuhoone ja taimedega kokku puutunud seadmed desinfitseeriti. ToBRFV seired on kõikides EL-i liikmesriikides kohustuslikud ning seiretega jätkatakse ka 2023. aastal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2023 

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi REST turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude ning orasheina ja teiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks kartulil ja maisil.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi ROXY EC turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada lühiealiste kaheiduleheliste ja lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks hernel, kartulil, köömnel, põldoal, talinisul, taliodral, talirukkil ja tritikalel.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Seoses oliiviõlide eestikeelsete müüginimetuste muutumisega soovitame ettevõtjatel üle vaadata oliiviõlide märgistused ning viima vajalikud muudatused sisse nii toodete pakenditel, esitlemisel kui ka e-poodides. Vajadusel on Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud valmis selgitama kehtivaid nõudeid ja jagama infot õigusaktide kohta.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud uute oliiviõli turustusstandardite määruse kohaselt on oliiviõlide eestikeelsed müüginimetused muutunud ning kasutada on lubatud ainult nimetust väärisoliiviõli.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Ave Raie sõnul tuleb ettevõtjatel toodete pakenditel sildid ümber vahetada mõistliku ajaperioodi jooksul. „Ka kaupluste riiulitel ja e-poodides ning mis tahes teiste toodete koostisosade loetelus peab nüüd kasutama „ekstra-väärisoliiviõli“ või „väärisoliiviõli“ nimetust,“ lisab Raie.

Kui varem oli eesti keeles kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka PTA järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel –, siis nüüd tõlgitakse nimetus „extra-virgin olive oil“ edaspidi „ekstra-väärisoliiviõliks“ ja „virgin olive oil“„väärisoliiviõliks“. Seda nimetust peab kasutama ka oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel. Nimetatud nõuete täitmise järele valvab PTA.

Viidatud artikli leiab täies mahus Maaeluministeeriumi uudiste rubriigist.

Täpsemat lisainfot oliiviõli märgistuse kohta leiad PTA kodulehelt.

 

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022

 

Eestis tehakse alkoholiregistrisse aastas keskmiselt 10 000 kannet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

 

Alkoholiregistrisse tuleb kanda kogu info Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta, vastavat infot kasutatakse ka järelevalve teostamiseks. Kui andmed on puudulikud, võltsitud või fiktiivsed, pole võimalik tooteid registrisse kanda.

PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha sõnul esitatakse Eestis alkoholiregistrisse kandmiseks keskmiselt 10 000 alkohoolset jooki aastas. „Hetkeseisuga on alkoholiregistris kokku 57 379 kannet. Konkurentsitult tuuakse Eestisse enim veine,“ kirjeldas Eha.

Eha sõnul tehti viimane registrisse kande tegemisest keeldumise otsus 2016. aastal. „Üldiselt võivad keeldumise põhjusteks olla taotleja aktsiisilao mittekehtiv tegevusluba; alkoholi on tootnud Eestis tegutsev ettevõtja, kellel puudub toidu käitlemise tegevusluba või ei ole ettevõte esitanud majandustegevusteadet toidu käitlemise kohta,“ toob Eha näiteid võimalike keeldumise põhjuste kohta, kuid lisab, et Põllumajandus- ja Toiduametis ei ole selliseid keeldumise põhjuseid ette tulnud.

Kuigi ametlikke keeldumise otsuseid ei ole peale 2016. aastat tehtud, esineb siiski väga sageli mittevastavusi nõuetekohasele toodete märgistusele. „Enne registrisse kandmise otsuse tegemist suhtlevad registri töötajad taotleja esindajaga ning enne registrisse kandmist märgistused üldjuhul parandatakse,“ selgitab Eha.

„Tooted peavad vastama õigusaktides sätestatud definitsioonidele ja teatavad nõuded kehtivad ka alkohoolsete jookide pakendite märgistustele,“ rõhutab Eha ja lisab, et ühe kohustusliku elemendina tuleb märgistusel kindlasti esitada toote seaduslik nimetus. Eha sõnul esineb väga palju probleeme just puuvilja- ja marjaveinide seadusliku nimetuse märkimisega ja tõi näitena esile, et vahel proovitakse nimetada tooteid kaitstud nimetuste sõna osaga, näiteks „…secco“ (viide Itaalia kaitstud päritolunimetusele Prosecco) või „champa…“ (viide Prantsusmaa kaitstud päritolunimetusele Champagne). Viidatakse ka et toode on nt „Gini maitseline“, kuigi gini ei sisalda. Sellist tarbijat eksitavat infot ei tohi toodete sildistamisel kasutada,“ ütles Eha.

9.–15. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine ennetada haiguse võimalikku levikut. „Marutaud on väga levinud meie naaberriigis Venemaal. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

  1. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses – kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.