Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 14547 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 13641 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 000 tonni seemet.

2022. aastal vastasid kõik põldtunnustamiseks esitatud 156 seemnekartuli põldu (223,11 ha) kehtestatud nõuetele. Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 500 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud.

Taimekahjustajate määramiseks võetud mugulaproovidest (kokku 325 mugulaproovi) ei kuulunud ükski seemnekartuli partii viiruse tõttu praakimisele, niisamuti ei tuvastatud ka karantiinseid bakterhaigusi.

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.04.2023

 

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg 

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg, mis tähendab, et taimedele ja taimsetele saadustele tehakse edaspidi ametlikku kontrolli iga päev (kaasa arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel) kella 8st 20ni.

Loomadele ja loomset päritolu saadustele ning kõrgendatud riskiastmega toidule ja söödale ning toiduga kokkupuutuvale materjalile on impordikontroll endiselt avatud ööpäev ringi.

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

 Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

 Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.04.2023

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

 Euroopa Liidus (EL) müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele.Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

 Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.
1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.
2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.
3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.04.2023

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Maaparandajate ja loomaarstide puudus on probleemiks mitmete teenuste osutamisel, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda.

 30. märtsil toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) kliendinõukoja kohtumisel juhtis PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili tähelepanu maaparanduse spetsialistide ja loomaarstide puudusele PTA-s. „Eriti keeruline on ametisse leida maaparandajaid, kes tegeleksid nii loamenetluse kui järelevalvega. Samuti  on puudus loomaarstidest, kes hindaksid toiduohutust suurtes ja väikestes lihatööstustes. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd maaparandajate ja loomaarstide tõsine puudus on nii riigi- kui ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada nende spetsialistide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja TalTech-iga,“ kinnitas Reili.

Kliendinõukoja kohtumise fookuses olid probleemid maaparanduses ning veterinaarjärelevalve väikestes tapamajades. Muude teemade all käsitleti veel PTA ametnike osalemist EL-i töörühmades ning Eesti seisukohtade kujunemist, toidu tagasikutsumist ning bioturvalisust loomade pidamisel.

Kohtumisel räägiti maaparanduse väljakutsetest ja selle valdkonna olulisusest toidujulgeoleku tagamisel. Kohtumisel tõdeti, et maa- ja metsaomanike teadlikkust maaparandussüsteemidest tuleb tõsta. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad olema põllumaade maaparandussüsteemid korras. Iga maaomaniku ülesanne on oma maaparandussüsteeme regulaarselt üle vaadata ja hooldada. Riigi ülesanne on tagada korras eesvoolud, kuhu süsteemidest vesi edasi voolab. Riigi eelarveline võimekus on selleks paraku piiratud ja teha saadakse ainult hädapärane.

Lisaks tõdesime, et loomataudide leviku vältimiseks on hädavajalik selgitada bioturvalisuse reegleid ka lemmikloomapidajatele. Näiteks minisigade pidajad peavad võrdselt kõigi seakasvatajatega täitma bioohutuse nõudeid, kuna Eestis on suur sigade Aafrika katku leviku oht. Ühe teemana tõid kliendinõukoja liikmed välja, et nende soov on riigiesindajatelt saada rohkem infot ja kaasamist EL-i töögruppides arutluse alla olevatest seaduseelnõudest.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2023

 

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Nakatunud rändlindudega suureneb lindude gripi leviku oht kodulindudele veelgi. Seepärast on olukorra jälgimiseks oluline, et kõik lindude pidajad kannaksid oma kodulinnud registrisse.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on paljudes Euroopa riikides tuvastatud metslindude suurenenud suremus. „Peamiselt Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Austrias, Šveitsis ja Itaalias on lindude grippi tuvastatud üle 3000-l metslinnul, enamus neist kuulusid kajaklaste sugukonda. Tegemist on uuritud lindudega, kindlasti on see number aga veelgi suurem,“ lisas Jaarma.

Lindude gripi viiruse ringlemine naerukajakatel ja teistel kajakaliikidel viimastel talvenädalatel ja tulevastel kevad- ja suvekuudel võib suurendada kodulindude nakatumise ohtu, kuna kajakate pesitsuskolooniad levivad peamiselt sisemaale, mis võib kattuda linnukasvatusaladega.

Kõik lindude pidajad peavad oma linnud ja pidamiskoha registreerima PRIA põllumajandusloomade registris. „Registrisse tuleb kanda ka mõne kanaga pidamiskoht. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks,“ selgitas Jaarma.

Selle aasta algusest alates on lindude gripi tõttu Euroopas surnud või hukatud üle 7 miljoni kodulinnu. „Eestis oli puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Eestile lähimad kodulindude puhangud on olnud Rootsis ja Leedus. Rootsis tuvastati gripp 23 600 aretuskanaga farmis ning Leedus pisut üle kolmekümne linnuga väikemajapidamises,“ kirjeldas Jaarma.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja peapiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2023

 

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes „kana“, kui peaks olema „broiler“.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. „Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu „kanafilee“ või „kanakints“, mis aga ei ole korrektsed ja õige on asendada „kana“ „broileri“ nimetusega,“ kirjeldas Alt.

Mõiste „kana“ all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses 543/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. „Broiler“ seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse kõiksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil „kana“ on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.

Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele, ettevõtte poolt väljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi ettevõtetele ettekirjutused. „Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,“ lisas Alt. Antud nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Veesisalduse piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2023

 

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Loom on pereliige, kes vajab hoolt ja tähelepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. Üheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et ühiselt veedetud hetked pakuksid rõõmu ja positiivseid emotsioone võimalikult pikaks ajaks, mõtle, kas oled valmis võtma vastutust looma eluajaks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikapäeva raames kaheksale küsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole pöörduvad:

Mida tähendab otsus võtta lemmikloom?

Lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda kümneks või enamaks aastaks. Tuleb mõelda, kui palju on sul päevas aega lemmikuga tegeleda, mida talle süüa anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu jätta loom, kui soovite minna perega veetma nädalavahetust või pikemale reisile. Väheoluline ei ole ka majanduslik külg –  kulutused eale sobivale söödale ja vajadusel ka ravile.

Mida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?

Kindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne müüki loomaarsti poolt üle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma väljanägemine. Juhul, kui ta on loid ja räsitud, on tegemist ohumärgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks nüansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene võib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.

Millised dokumendid on müüja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?

Lemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt väljastatud dokumentide ja tõutunnistusega (kui tegemist on tõuloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati sõlmida kahepoolne kirjalik ostu-müügi leping.

Kes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?

Enne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest müüjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib läbi viia täiendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe küsimus.

Leidsin lemmiklooma, kes mulle väga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega võrreldes äärmiselt odav. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Kutsika odav hind ei pruugi anda põhjust muretsemiseks. Näiteks võib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on järgi jäänud viimane kutsikas, kellele soovitakse võimalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla tähelepanelik ja uurida põhjalikult müüja tausta.

Kuidas tunda ära ohumärke, et müüja varjab lemmikloomaga seotud infot?

Ohumärgiks on näiteks see, kui müügikuulutuses soovitakse transpordi- või kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis võib viidata võimalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui müüja põikleb küsimustest kõrvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda nägemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks müüja usaldusväärsust.

Kas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?

Marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha vähemalt 12 nädala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elunädalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse nõuetega.

Mida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole kõik korras?

Juhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu või tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).