Rubriik: PRIA

Seisukoht: köögiviljasektor vajab tuge, mitte lisabürokraatiat

Alates 1. juulist 2026 jõustub uus kord, mis määratleb mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piiri. Põllukultuuride puhul loetakse väikeseks koguseks saaki kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt. Katmikala piir on vaid 0,01 hektarit, see tähendab 100 ruutmeetri suurust kasvuhoonet.

Kellel kasvuhoone või väline kasvupind on sellest suurem, peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit ning astub regulaarse riskipõhise järelevalve alla, mis tähendab praktikas kontrolli iga 3-5 aasta tagant.

Toiduohutuse eesmärk on mõistetav. Küsimus on rakendamises.
Põllumajandustootja deklareerib igal aastal oma kasvupinnad PRIA-s, kultuur kultuuri kaupa, hektar hektari kaupa. Need andmed on riigil olemas.

Euroopa Liit võttis 2025. aasta detsembris vastu CAP Omnibus III (lihtsutamise) paketi, mille selge eesmärk on vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ning lihtsustada kohapealset kontrolli. Euroopa Nõukogu on kutsunud liikmesriike üles võtma lihtsustamist prioriteedina ja kõrge ambitsiooniga.
Eesti valitsuse tasandil on regionaal- ja põllumajandusminister seadnud eesmärgiks vähendada halduskoormust ning muuta tegevused põllumajandusvaldkonnas tõhusamaks. Konkreetselt on lubatud, et põllumajandusettevõtete jaoks vähenevad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekontrollid. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku rakendada ettevõtetelt andmete ühekordse küsimise reeglit.

Nende lubaduste taustal lisatakse aedviljakasvatajatele uus teavituskohustus ja uus järelevalvesuhe. See ei ole kooskõlas ei Euroopa ega Eesti enda võetud suunaga.

Tootjaid, keda uus nõue puudutab on meil vähe, sest puuvilju ja marju suudame toota Eestis vaid 12% isevarustatusest ja köögivilju 38%. Eesmärk peaks olema neid numbreid tõsta, mitte vastupidi.

ETKL-i selge seisukoht on see, et kui eesmärk on ülevaade saada, tuleb kasutada andmeid, mis on juba kogutud. Põllumajandustootjate halduskoormus on tohutult suur ja iga lisasamm, millega kaasneb uus järelevalvesuhe, vajab väga selget põhjendust.

Timo Varblas
ETKL juhatuse liige

bürokraatia taimekasvatus

Väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tõstmisse suunatakse 21 miljonit eurot

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega suurendatakse väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Toetus annab väikepõllumajandusettevõtjatele võimaluse ajakohastada oma põhivara.

Minister Terras selgitas, et väikeste põllumajandusettevõtete investeeringud on Eesti toidusektori kestlikkuse ja toidu varustuskindluse seisukohalt võtmetähtsusega. „Väikeste põllumajandusettevõtjate investeeringutoetusega aitame väiketootjatel ajakohastada põhivara ja võtta kasutusele tootmist tõhustavaid lahendusi, et nende konkurentsivõime kasvaks ning ettevõtlus maapiirkondades püsiks elujõulisena,“ rääkis minister.

Toetust saavad taotleda:

põllumajanduslike toodete tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 10 000–250 000 eurot (või vastav tulu teisel eelnenud majandusaastal);
põllumajandusliku tegevusega alustavad ettevõtjad, kelle puhul hinnatakse eraldi alustamise tingimusi ja äriplaani. Põllumajandusliku tegevusega alustavatel ettevõtjatel on kohustus enne taotluse esitamist läbida äriplaani koostamise infotund. Ettevõtlusalase infopäeva kohta leiab täpsemat infot aadressil www.pikk.ee.

Mida toetatakse?

Toetust antakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügieelseks ettevalmistamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks, materiaalse vara või mitmeaastaste taimede soetamiseks. Sellised ehitised on näiteks kasvuhooned, varjualused või laudad loomadele. Materiaalse vara alla kuuluvad näiteks masinad ja seadmed.

Toetuse määr ja suurus

Toetust makstakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. Toetuse määr on üldjuhul kuni 85% abikõlblikest kuludest, minimaalne võimalik määr on 15%. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta eelarveperioodi lõpuni ehk kuni 2027. aastani on 100 000 eurot.

Taotlemine

Taotlused esitatakse elektroonselt PRIA e-teenuse keskkonnas. PRIA teavitab taotluste vastuvõtu alustamisest ametlikes teadaannetes ja oma veebilehel. Taotlusvoor on planeeritud juunikuusse.

Eelarve

Toetuse eelarve perioodiks 2023–2027 on kokku 21 miljonit eurot, millest 60% rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 40% Eesti riigieelarvest.

Määrusega „Perioodi 2023–2027 väikese põllumajandusettevõtja arendamise investeeringutoetus“ saab peagi tutvuda Riigi Teatajas.

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 56228240

PRIA alustas 5. detsembril otsetoetuste väljamaksmist. Esimesel päeval makstakse enam kui 12 000 taotlejale välja üle 103 miljoni euro põhisissetuleku toetust. Kõigile, kellel on kontrollid lõpetatud, makstakse otsetoetused välja hiljemalt jõuludeks.

Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi ligi 13 000 põllumajandustootjat. Detsembris makstakse välja põhisissetuleku, ümberjaotav ning noore põllumajandustootja toetus, samuti tera- ja kaunvilja, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride, piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus.

PRIA kinnitas 2025. aasta otsetoetuste ühikumäärad 27. novembril.

Palume klientidel arvestada, et iga toetusliik laekub tema arvele eraldi maksena ning toetusraha võib arvelduskontole jõuda erinevatel kuupäevadel. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused, tasaarveldused varasemate võlgnevustega ja füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks. Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 10. veebruaril 2026, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2026. Kõigi 2025. aasta otsetoetuste eelarve on kokku üle 202 miljoni euro, millest detsembrikuus makstakse välja rohkem kui 145 miljonit eurot.

Strateegiakava maaelu arengu toetuste eelarve on üle 33 miljoni euro ning nende toetuste määramise otsused kinnitatakse hiljemalt 10. veebruaril 2026.

PRIA infokiri mai 2025

PRIA maikuu infokirjast leiab:

Tuletame meelde, et kohe-kohe saabuvad lõppeva programmperioodi investeeringutoetuste teostamise tähtajad

Juunikuus on avanemas uued toetused loomapidajatele

Kutselised kalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks

Infokirjast leiab ka viiteid huvitavatele artiklitele, mis kajastavad PRIA tegemisi ning arvamusi

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

PRIA infokiri aprill 2025

PRIA aprillikuu infokirjast leiab:

30. aprillil algab sel aastal juba teise erakorralise toetuse vastuvõtt
1. maist võtab PRIA vastu TARU toetuse taotlusi
Mais saab taotleda toetust energia varustuskindluse tagamiseks
1. maist liidestuvad PRIA e-põlluraamatuga suuremad e-põlluraamatu teenust pakkuvad eratarkvarad
PRIA osaleb peresõbraliku tööandja programmis

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 järelvaatamine

22. aprillil toimunud “Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025” salvestus on üleval vaatamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemakava:

Ülevaade toetustest
Toetusõiguslik maa
Tingimuslikkus
Otsetoetused
Maaelu arengukava toetused
PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Infopäeva lektoriteks 22. aprill: Lilia Kulli, Vaike Nõu.

Ettekannete slaidid:

Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.“

pikk.ee

Põllumajandusettevõtjad saavad maikuus taotleda toetust investeeringuteks energia varustuskindluse tagamisse

Toetuse abil saab tagada kriisiolukorras põllumajandustootmiseks vajaliku energia, mis parandab toidutarneahela varustuskindlust ja põllumajandusettevõtete toimepidevust.

„Viimaste aastate kriisid on selgelt näidanud, et põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust mõjutab valmisolek ja võimekus kriisidele kiiresti reageerida. Ettevõtete elujõulisuse tagamiseks on äärmiselt oluline tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige energia olemasolu. Seetõttu saavad põllumajandusettevõtjad taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad tagada energia varustuskindlust,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Tegemist on põllumajandusettevõtjatele suunatud investeeringutoetusega, mida antakse energiasalvestusseadme või -rajatise ostmiseks, energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või ajutise vooluallikana kasutatava generaatori soetamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on 1,5 miljonit eurot taotleja kohta. Toetuse määr on kuni 70% toetatava tegevuse abikõlblikust kulust.

Investeering tuleb teha, vajalikud dokumendid esitada ning ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse võtta hiljemalt 30. septembril 2025.

Määrus „Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ kavandati ja toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 5622 8240

Lühikokkuvõte määrusest, milllele tähelepanu pöörata:

Taotlemise tingimused

Taotleja peab olema:

Põllumajandustoodete tootja (FIE või ettevõtja), kelle:
- Müügitulu eelmisel majandusaastal oli üle 14 000 € ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 €.
- Põllumajandustulu moodustas üle 50% kogu müügitulust mõlemal aastal.
Tootjaorganisatsioon (tulundusühistu, mis on ELi tunnustatud).
Uus ettevõte, mis on üle võtnud FIE-lt pereettevõtte (täiendavad nõuded kehtivad).

Üldised nõuded taotlejale (§ 3):

Maksuvõlg alla 100 € või ajatatud ja tasutud osas õigel ajal.
Pole pankrotis ega likvideerimisel.
Pole saanud sama kulu kohta muud toetust.
Puuduvad kehtivad karistused mitmete seaduste alusel (nt loomakaitse, keskkond).
Majandusaasta aruanded peavad olema registris olemas, kui nõutud.

Toetatavad tegevused (§ 4):

Energiasalvestusseadmete või -rajatiste ostmine ja paigaldus.
Vastava ehitise ehitus.
Generaatori ost ajutiseks vooluallikaks.
Energiatarbimise ja salvestuse mahud peavad vastama etteantud piiridele.

Kulude nõuded:

Kulud peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja käibemaksuta (§ 5).
Abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud vähemalt kahe hinnapakkumisega (§ 7).

Hindamiskriteeriumid

Omafinantseeringu osakaal:

Kui toetuse määr on 70% – 1 punkt
Kui alla 70% – 2 punkti

Regionaalne mõju:

Tallinnas või seda ümbritsevates valdades (nt Rae, Viimsi) – 1 punkt
Mujal Eestis – 2 punkti
Saartel – 3 punkti

Energiavõimekus:

Kui energiasalvestusvõimekus pärast tegevuse elluviimist on vähemalt 1 tund – 1 punkt
Kui üle 1 tunni – 2 punkti

Miinimumnõue hindamisel: vähemalt 2 hindepunkti kogusummas.

Võrdsete punktide korral eelistatakse:

Suurema toetussummaga taotlust.
Varem esitatud nõuetekohast taotlust.

Suviodra, rapsi ja rüpsi kasvatajad saavad taotleda erakorralist toetust

30. aprillist 7. maini saavad põllumajandustootjad PRIAle esitada loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamise erakorralise toetuse taotlusi. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.

Toetust saavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad suviodra-, rapsi- või rüpsikasvatusega. Toetust saavad taotleda need ettevõtjad, kes kasvatasid 2024. aastal suviotra, rapsi või rüpsi või neid kõiki kokku vähemalt 5 hektaril. Toetust antakse põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks.

30. aprilliks eeltäidab PRIA neile, kes 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal toetuse saamise tingimustele vastavad, elektroonilise taotluse. Taotleja leiab eeltäidetud taotluse e-PRIAst. Kuni 7. maini saab taotleja enda andmed üle kontrollida ja kui andmed vastavad tegelikkusele, siis taotluse kinnitada. Kui eeltäidetud vormil on ebatäpsusi, siis tuleb sellest PRIAt esimesel võimalusel kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil info@pria.ee. PRIA vaatab saabuvad teavitused üle ning vajadusel parandab eeltäidetud taotlust ning pärast seda saab taotleja selle kinnitada. Toetuse taotlus tuleb taotlejal e-PRIAs kinnitada hiljemalt 7. mail.

Tootjad, kes 2024. aastal pindalatoetusi ei taotlenud, peavad digitaalselt allkirjastatud toetustaotluse ise täitma ja PRIAle esitama ajavahemikus 21. aprill kuni 28. aprill. Toetuse taotlemiseks vajaliku taotlusvormi leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlusvorm tuleb hiljemalt 28. aprillil saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@pria.ee. Seejärel kannab PRIA andmed eeltäidetud taotlusele, mis tuleb e-PRIAs hiljemalt 7. mail kinnitada.

Erakorralise toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused teeb PRIA hiljemalt 30. juuniks 2025. Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2025.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

Täpsemalt saab toetuse tingimuste ja nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.

pria.ee