Madis Kallas: süvenev piirkondlik ebavõrdsus jätab osa Eesti inimesi olulistest teenustest ilma

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.12.2023

Madis Kallas: süvenev piirkondlik ebavõrdsus jätab osa Eesti inimesi olulistest teenustest ilma

Elu ja võimalused Eesti piirkondades on jätkuvalt väga erinevad. Võimalused tööd teha, terviseteenuseid saada või ka ettevõtlust arendada on inimestele osades Eesti piirkondades väga keerulised, selgub hiljutisest raportist. Valitsus on ette võtnud jõulised sammud ebavõrdsuse vähendamiseks.

Möödunud, 2022. aasta põhjal tehtud regionaalse arengu tegevuskava seire aruandest selgub, et Eestis on jätkunud ebavõrdsuse kasvutrend ettevõtlusarengus ja tööjõu kättesaadavuses, sissetulekutes ja vaesuses. Püsivalt suur piirkondlik ebavõrdsus on olnud ka rahvatervises ja rahulolus kohalike omavalitsuste arenguga.

„Eesti inimestel peab olema kõikjal riigis ühtmoodi hea elada. Paraku on aastatega ebavõrdsus vaid kasvanud ning suurele hulgale Eesti inimestest on halvenenud ligipääs teenustele ja võimalustele. Ehkki on loomulik, et suuremad linnad ja tihe asustus pakub laialdasemaid võimalusi, ei tohiks samas ülejäänud Eesti inimesi neist ilma jätta,” ütles regionaalminister Madis Kallas.

Regionaalse ebavõrdsuse lõhe on eriti silmatorkav Harjumaa ja teiste piirkondade vahel. Kui Harjumaal ületas sisemajanduse kogutoodang töötava inimese kohta paar aastat tagasi juba Euroopa Liidu keskmist, siis viies maakonnas jäi see alla 50% taseme. Ettevõtlusaktiivsus on kolmes maakonnas üle kahe korra madalam ning suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on Ida-Virumaal ligikaudu kaks korda kõrgem kui Harjumaal.

Samas näitas seire, et üht-teist on aastatega ka paremaks läinud. „Positiivsena saab välja tuua, et ühtlustunud on näiteks rahulolu elukeskkonnaga ja kiire internetiühenduse kättesaadavusega,” sõnas Kallas.

Ebavõrdsuse vähendamine on Vabariigi Valitsuse üks prioriteetidest ning tänavu otsustati  teha esimesi vajalikke muudatusi omavalitsuste rahastamise põhimõtetes, et tasakaalustada omavalitsuste võimekust.

Selleks suurendatakse 2024. aastast riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning samal ajal vähendati üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le.

„Muudatus omavalitsuste rahastamises on üks viis olukorra leevendamiseks. Kuid regionaalseks arenguks on oluline pingutada enam ka võrdsemate tingimuste loomiseks ettevõtluses. Peame toetama kohalikke ettevõtjaid, et nad saaks pakkuda elanikele tööd ja sissetulekut. See on eelduseks, et tööealised inimesed tahaksid ja saaksid elada oma peredega ka suurematest linnadest kaugemal ning elu erinevates Eesti paikades kestaks. Sel viisil panustaksid Eesti eri piirkonnad ka rohkem kogu riigi majanduskasvu ja heaolusse,“ lisas Kallas.

Seirega välja tulnud murekohtade lahendamisele aitab kaasa uuendatud “Regionaalse arengu tegevuskava” (RETK) ning selle rakendusplaan aastateks 2023–2026, milles on seatud edasised sammud ebavõrdsuse vähendamisel. RETK on regionaalministri kinnitatud ja koostöös teiste ministeeriumitega koostatud riiklik tegevuskava, millega soovitakse tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu väljakutsete lahendamisel.  Dokumendid on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Regionaalpoliitika kujundamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

PRIA alustas 2023. aasta otsetoetuste väljamaksmisega

Täna, 13. detsembril alustas PRIA otsetoetuste väljamaksmisega. Esimesena jõuavad toetusrahad põhisissetuleku toetuse taotlejateni. Täna makstakse põhisissetuleku toetus välja ligi 10 000 kliendile.

Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. 1. detsembril kinnitas PRIA esimesed otsetoetuste ühikumäärad. Esmajärjekorras tehakse põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ning piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ja ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste määramise otsused ja toetuste väljamaksed.

2023. aasta otsetoetustele kehtivad uue programmperioodi nõuded. Esimene uutele toetusskeemidele ülemineku aasta on olnud väga intensiivne ja keeruline nii taotlejatele kui ka PRIAle. Toetuste ning nõuete täitmist tuleb hinnata ja tulemused fikseerida lähtuvalt uutest reeglitest, mida uuel programmperioodil on varasemaga võrreldes oluliselt rohkem ja toetused ning tingimuslikkuse nõuded omavahel suuremas seoses.

Lisaks muutunud nõuetele ja nende seostele jääb lõppevasse aastasse ka kõige ulatuslikum muudatus kõigi otsetoetuste jagamise aastate lõikes – muutus kontrollisüsteem, millega tuleb nõuete täitmist hinnata kõigil taotlusalustel pindadel ning kasutusele võeti pinnaseire, mille täpsemad tulemused selgusid paljuski sügisel. Samuti oli kliendil pärast pinnaseire tulemuste selgumist võimalik oma taotlust muuta kuni 15 päeva enne toetuse määramist, mis PRIA jaoks tähendab, et osade kontrollidega sai alustada alles pärast muudatuse tegemist. Oluliselt muutus ka nõuete vastavuse süsteem ehk uue nimega tingimuslikkus, millele ühe suurema mõjurina lisandus püsirohumaade säilitamise nõue, mis nüüdsest kehtib kõigile toetustele. Et kõik uued nõuded saaksid kontrollitud ning hindamise tulemused fikseeritud ja kajastuksid otsustel, on edasi arendanud nii olemasolevaid kui loodud ka täiesti uusi infosüsteeme.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Enamusele taotlejatest saime maksetega alustada planeeritud ajal, aga kahjuks pean tõdema, et esimesel uue programmperioodi aastal ei jõua kõik toetused taotlejateni siiski aasta lõpuks, nagu eelmistel aastatel. Ligi 2700 kliendil pidime otsuse tegemise tähtaega pikendama ja saame aru, et tootjale tekitab maksete edasilükkamine täiendavaid probleeme, aga pingutame igapäevaselt, et kõik otsetoetused saaksid välja makstud võimalikult kiiresti. Praegu prognoosime, et ligikaudu kolmandik 2700st taotlejast, kelle otsuse tegemine edasi lükati, saavad toetusrahad ikkagi kätte detsembrikuu jooksul. Neile 2700 taotlejatele, kellele 11. detsembri seisuga ei olnud võimalik otsuseid teha, saatsime ka vastavasisulise teavituskirja.“

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 12. veebruaril 2024, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 12. veebruaril 2024. Üldjuhul makstakse toetus saajale välja 5 tööpäeva jooksul pärast määramisotsuse kinnitamist.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

PRIA
Pressiteade
13. detsember 2023

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaen aitab ka tuleval aastal maapiirkonda kodu rajada

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
12.12.2023

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaen aitab ka tuleval aastal maapiirkonda kodu rajada

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 8. detsembril vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2024. aasta lõpuni.

Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega ja see on mõeldud maapiirkonda kodu rajamiseks või maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks. Kaaslaenu saab kasutada juhul, kui kinnisvara tagatisväärtus pole piisav, et kogu vajalik summa pangast laenata. Kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Sihtasutus on eluaseme kaaslaene välja andnud alates 2021. aasta novembrist. Meedet rahastatakse sihtasutuse rahalistest vahenditest.

„MES on kahe aasta jooksul sõlminud kokku 123 kaaslaenulepingut ning laenanud välja 7,6 miljonit eurot, pered on omafinantseeringuna lisanud 3,8 miljonit eurot ja pangast on laenu võetud 9,8 miljonit eurot – niiviisi on maapiirkonda kodusid rajatud 21 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem on arvuliselt laene välja antud Ida-Virumaale, Võrumaale, Valgamaale ja Lääne-Virumaale,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ning lisas, et kaaslaenu abil on maapiirkonda kodu soetanud või soetamas mitmed lastega perekonnad, kus vanemad töötavad näiteks spetsialistide või keskastmejuhtidena. Maksujõuliste klientide liikumine maapiirkonda ning toidutootjatele lähemale vähendab transpordikulusid ja annab võimaluse kohalikel toidutootjatel edeneda, samuti aitab lastega perede kolimine maapiirkonda väiksemaid lasteaedasid ja koole töös hoida.

MES-i eluaseme kaaslaenu meetme tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/eluaseme-kaaslaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Maa- ja Ruumiameti visioon on valmis

Pressiteade
7. detsember 2023

 

Maa- ja Ruumiameti visioon on valmis

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel valmis uue Maa- ja Ruumiameti visioon, mille kohaselt alustab uus amet tööd hiljemalt 2025. aasta alguses ning annab olulise tõuke kogu riigi maa- ja ruumivaldkonna korrastamisele.

 Ameti loomise ning maa- ja ruumipoliitikaga seotud muudatuste eesmärk on tuua elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kompetents ja andmed ühte kohta, et luua võimalused paremateks ruumiotsusteks. Maa- ja Ruumiametisse (MaRu) koonduvad erinevates ministeeriumides ja ametites laiali olevad ülesanded, mis on seotud maakasutuse ja -korralduse, ehituse, planeeringute, arhitektuuri ning elukeskkonnaga.

„MaRu liidab ühe katuse alla kokku olemasolevad killustunud ülesanded. Mitu aastat kestnud ettevalmistuste, koosloome ja uuringute tulemusel on valminud terviklik ja põhjalikult läbi kaalutud kontseptsioon, kuidas MaRu saab muutuda riigi maa- ja ruumipoliitika elluviijaks ning valdkondlikult tugevaks eksperdiks ja nõuandjaks kodanikele, riigiasutustele, ettevõtetele ning omavalitsustele,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo lisas, et praegu on riigil palju erinevaid andmeid olemas, mida maksimaalselt ei kasutata ega väärindata. „Nii tuleb maatoimingute, ehitisregistri või planeeringutega seoses pöörduda paljude erinevate asutuste poole. MaRu toob ruumiandmete toimingud ühte aknasse ning aitab digitaristut e-riigi järjekordse eduloona terviklikult arendada. Head andmepõhised otsused annavad täiendava kvaliteedi ka riigis seni puudunud ruumiloome strateegiaüksusele, et elukeskkonda süsteemselt ja teadmistepõhiselt arendada,“ märkis Jaanisoo.

Kui kontseptsioon saab valitsuse heakskiidu, hakkab MaRu tööle hiljemalt 2025. aasta algusest. MaRu loomise arutelu on valitsuses plaanitud selle aasta detsembris, mille järel saab edasi liikuda praktiliste ettevalmistustega nagu struktuuri väljatöötamine, seotud seaduseelnõude ettevalmistamine, personaliotsuste analüüs. Praegu on kavas uude ametisse liita üle 400 ametikoha erinevatest ministeeriumidest, Maa-ametist ning Põllumajandus- ja Toiduametist.

Muudatus on kavandatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel, koostöös Kliima-, Kultuuri- ja Rahandusministeeriumi ning Maa-ameti, Põllumajandus- ja Toiduametiga. MaRu kontseptsioon on välja töötatud tihedas koostöös huvirühmade ja partneritega, kellega on korraldatud arutelusid ning viidud läbi kirjalikud konsultatsiooniringid.

MaRu loomine põhineb valitsuse tegevusprogrammis toodud ülesandele ning „Eesti 2035 strateegias seatud eesmärkidele.

Lisainfo ja kontseptsooni viimane versioon on kättesaadav siit: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad saavad PRIAst taotleda erakorralist toetust

Pressiteade
6. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad saavad PRIAst taotleda erakorralist toetust

 

Täna, 6. detsembril avanes e-PRIAs põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju hüvitamiseks mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi võetakse vastu 13. detsembrini (k.a).

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega ühes järgmistest tegevusvaldkondadest:

  • piimatootmine;
  • lamba- ja kitsekasvatus;
  • lihaveisekasvatus;
  • õuna- ja sõstrakasvatus.

Registrite andmete põhjal PRIA poolt eeltäidetud elektroonse taotluse leiavad taotlejad e-PRIAst. Taotlusvooru avanemise kohta saadeti e-kiri potentsiaalsetele klientidele kliendiregistris olevale e-posti aadressile. Kuni 13. detsembrini saab klient taotlusele kantud andmed üle kontrollida. Võimalike ebatäpsuste korral tuleb kindlasti PRIAt kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil loomade.register@pria.ee. Kui andmed on viidud vastavusse tegelikkusega, siis tuleb kindlasti eeltäidetud toetustaotlus e-PRIAs hiljemalt 13. detsembril ka esitada.

PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ütleb: „Et leevendada lõppeva aasta muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid ja tagada erinevate sektorite elujõulisus, avasime täna erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu põllumajandustootjatele, keda kevad-suvine põud, õitsemisaegsed öökülmad ja päevaste ning öiste temperatuuride suur erinevus mõjutas kõige rohkem. Palume klientidel taotluste andmete ülevaatamise ning esitamisega alustada võimalikult varakult, et vajadusel jääks taotlusperioodil aega ka küsimuste kiireks lahendamiseks, et toetuse maksed jõuaksid põllumajandustoodete tootjateni hiljemalt 31. jaanuariks 2024.“

Taotlusvooru eelarve on 3,4 miljonit eurot. PRIA otsustab erakorralise toetuse ühikumäärad põllumajanduslooma või hektari kohta, arvestades toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid, nende jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu. Ühikumäärad avalikustatakse PRIA kodulehel jaanuaris 2024.

Toetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Vajadusel saab abi küsida, helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

 

Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas. Tutvu uuendatud looduskaitsestatistikaga Keskkonnaportaalis

Keskkonnaagentuuri pressiteade
02.12.2023

Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas. Tutvu uuendatud looduskaitsestatistikaga Keskkonnaportaalis. 

Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.

Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi – seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaaluga (43%) kaitstavatest aladest hoiu- ja koelmualad, mis moodustavad koos kategooria „muu kaitsekord“. Järgnevad sihtkaitsevööndid 34% ning piiranguvööndid 22%-ga. Reservaadid hõlmavad kõikidest kaitstavatest aladest vaid 0,5%.

Ülevaatest selgub näiteks, et kuigi Saaremaal on maakondade lõikes kõige rohkem kaitsealust maad, siis kaitsekorra järgi on see paljuski nö leebema kaitse alune, sest suures osas on tegemist piiranguvööndite või hoiualadega. Range kaitsekorraga alasid (reservaadid pluss sihtkaitsevööndid) on enim Pärnu maakonnas (121 551 ha). Kõige rangema kaitsekorraga reservaate on kõige rohkem Jõgevamaal, kuhu jäävad nii Endla kui ka Alam-Pedja looduskaitsealade reservaadid.

Maaomandi vahelehel esitatud statistika paljastab, et enim kaitsealust maismaad on riigi omandis – kokku 74%. Eraomandisse jääb neljandik maast ehk 25% ning ülejäänud ala jaguneb munitsipaalomandi, avalik-õigusliku ning segaomandi vahel või on kinnistamata.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Karki sõnul aitab looduskaitsestatistika avalikustamine ja info kergemini mõistetavaks muutmine kaasa andmete läbipaistvuse suurendamisele ning koosmõjus tõstab inimeste keskkonnateadlikkust. „See võimaldab Eesti elanikel, teadlastel ja poliitikakujundajatel paremini aru saada Eesti looduskaitse olukorrast ning jälgida keskkonnas toimuvaid muutusi praktiliselt reaalajas,“ lisab Kark.

Ülevaatekaardid ja tabelid on interaktiivsed ning võimaldavad kasutajatel filtreerida andmeid vastavalt erinevatele parameetritele, näiteks kaitsekorrale, piirkonnale või maaomandile. Kõik avalikustatud andmed uuenevad igapäevaselt, kajastades Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) toimunud muutusi kaitstavate alade andmestikus.

Esimene Euroopa innovatsioonivõrgustike kohtumine toimus Eestis

Maaelu Teadmuskeskus
04.12.2023

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustike kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon”. Kohtumisel loodi alus jätkuvaks innovatsioonialaseks koostööks liikmesriikide võrgustike ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku vahel.

Inge Van Oost, Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi AKISe koordinaator: “Üksteiselt õppimine algab teadmuse ja innovatsiooni ühendamisel. Koostöö käivitab uuenduslikke projekte ja parandab AKISe raames praktiliste teadmiste kogumist.“

Euroopa ÜPP võrgustiku innovatsioonivõrgustike koostööd toetav kohtumine on esimene omataoline. Kohtuti Eestis, sest oleme silma paistnud innovaatilisuse  ja  edusammudega digivaldkonnas. Kokkusaamisel vahetati põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) juurutamise ning põllumeeste ja toidutöötlejate toetamise kogemusi. Maaelu Teadmuskeskus (METK) jagas uhkusega edulugu Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst, tuues esile sündmustesarja „Network to Innovate“ algatamise ja korraldamise.

Pille Koorberg, METKi ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna asedirektor rõhutas, et innovatsiooni toetava maaelu ja põllumajanduspoliitika olulisemateks alustaladeks on tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. „Eesti oli üks esimestest ELi riikidest, kes rakendas EIP-AGRI põhimõtetel piiriülest koostööd innovatsiooniprojektide läbiviimisel ning suuresti toimus see just tänu maaeluvõrgustiku heale koostööle naaberriikidega,“ sõnas Koorberg.

Pacome Elouna Eyenga, ELi ÜPP võrgustiku innovatsiooni ja teadmussiirde üksuse juht: “Riiklikel maaeluvõrgustikel ja AKISe osapooltel oli hea võimalus jagada üksteisega võrgustike loomise kogemusi ja hästi toimiva AKISe toetamise tööriistu. Kaardistati võimalused ja vajadused põllumajaduses ja maapiirkondadesinnovatsiooni edendavaks piiriüleseks koostööks.”

„Eesti põllumajanduses on praegu palju erinevaid väljakutseid. Me räägime korraga nii põlvkonnavahetusest, sektori jätkusuutlikkuse toetamisest, paralleelselt on laual rohepööre ja paljugi muud. Nende väljakutsete lahendusi näeme AKISes, mis pikas perspektiivis toob kasu nii tarbijale, ettevõtjale kui ka riigile,“ rääkis kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Tõnis Tänav.

Taust:

Riiklikud maaeluvõrgustikud (alates 2023. a ÜPP võrgustik) moodustati kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. aastal eesmärgiga edendada maaelu ja põllumajandust. Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustik (EL ÜPP võrgustik).

Kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon” toimus 30. novembrist–1. detsembrini Tallinnas maaeluvõrgustike töö raames. Sündmuse korraldasid Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustik, võõrustasMaaelu Teadmuskeskus.

METK foto: kohtumise korraldusmeeskond Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnaga.

PRIA kinnitas 2023. aasta otsetoetuste ühikumäärad

Pressiteade
1. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA kinnitas 2023. aasta otsetoetuste ühikumäärad

1. detsembril kinnitas PRIA 2023. aastal makstavate otsetoetuste ühikumäärad. Toetuste väljamaksmisega on planeeritud alustadadetsembri keskel ning esimesena alustatakse toetuste väljamaksmist põhisissetuleku toetuse taotlejatele.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on hea meel tõdeda, et uue programmperioodi esimeste otsetoetuste ühikumäärad said kinnitatud taas 1. detsembriks. „Teame, et taotlejate jaoks on otsetoetuste väljamaksmine väga oluline ja siinkohal saan kinnitada, et teeme kõik endast oleneva, et toetused jõuaksid klientideni võimalikult kiiresti. Uus programmperiood tõi kaasa uue taotluste menetlemise süsteemi, mille rakendamine esimesel aastal on olnud töömahukas. Seetõttu võib ka otsuste tegemine võtta veidi rohkem aega. Palume kõigil taotlejatel, kes said PRIA-lt järelepärimis- või teavituskirju, neile võimalikult kiiresti, aga kindlasti tähtajaks, reageerida. See aitab otsuste tegemise protsessiga kiiremini edasi minna,“ lisab Tanel Trell.

  1. aastal on otsetoetuste ühikumäärad järgnevad:
  • põhisissetuleku toetus: 107,77 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus: 23,08 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele: 100,00 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks: 383,20 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks: 30,10 eurot abikõlbliku hektari kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks: 350,94 eurot abikõlbliku piimalehma kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks: 130,40 eurot abikõlbliku ammlehma kohta;
  • põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks: 30,19 eurot abikõlbliku ute ja kitse kohta.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 190 noort ettevõtjat

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2023

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 190 noort ettevõtjat

Eile, 29. novembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 190 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 11 miljoni euro.

PRIA arengutoetuste osakonna teenusejuht Katrin Märss ütleb: „Lõppenud taotlusvoorus esitatud taotluste hulk on viimaste aastate rekord. Samuti on rekordiline taotletud toetussumma, mis ületab taotlusvooruks eraldatud eelarvet üle kahe korra. Esialgsed hindamistulemused avaldame jaanuari esimese nädala lõpuks PRIA kodulehel. Palume taotlejatel nendega esimesel võimalusel tutvuda ning kui taotlejal tekib hindamistulemuste osas küsimusi, siis palume kohe ühendust võtta PRIA arengutoetuste osakonnaga.“

Toetustaotlusi võeti vastu 15.–29. novembril ja toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 60 000 eurot ja käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 4,96 miljonit eurot.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 26. veebruaril 2024. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul pärast äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Ilmaolud on jätkuvalt keerulised

Keskkonnaagentuuri pressiteade
28.11.2023

 

Ilmaolud on jätkuvalt keerulised

TÄHELEPANU! Rohke lumi on sõidutingimused keeruliseks muutnud ja teeolud on ka päeval rasked.

Keskkonnaagentuuri sünoptikute andmetel sadas möödunud ööl lund juurde 2–5 cm, idapoolsetes maakondades 8–14 cm, Lääne-Virumaal kuni 20 cm ja tuiskas.

Aeg-ajalt sajab lund, tihedam on sadu Hiiu-, Lääne-, Harju- ja Raplamaal ning ka Järvamaa põhjaosas ning Virumaa lääneosas. Põhja-Eestis tuiskab. Lisanduva lume hulk on 2–5 cm ringis, põhjapoolsetes maakondades kuni 7 cm. Õhtu poole sajuhood hõrenevad ja muutuvad harvemaks. Puhub läänekaare tuul 2–7, põhjarannikul valdavalt kirdetuul 6–11, puhanguti 16 m/s, pärastlõunal pöördub idakaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on -1..-5°C.

Õhtul sajab mõnes kohas veidi lund. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Õhutemperatuur langeb.

Kõige operatiivsemat ilmainfot saab vaadata Keskkonnaagentuuri lehelt:https://www.ilmateenistus.ee/, sealt leiab ka hoiatused.

Igaüks saab mugavalt ilmainfot ja oma piirkonna ilmaprognoosi vaadata ka ILM+ äpist. Ilmaäppi saab kasutada eesti, inglise ja vene keeles ning alla laadida nii Google´i kui Apple’i äpipoodidest.

Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga ning saaksid end ootamatute ja ohtlike ilmastikunähtuste eest kaitsta. Soovime kõigile turvalist liikumist teedel ja tänavatel!

Teatele on lisatud 28.11 kl 10.00 lumekaart.