Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2022

 

Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 35 000 külastust.

„Ilus ilm ja värske kala kutsus sadamatesse rekordarv inimesi. Esialgsetel andmetel tehti 24 sadamasse kokku ligi 35 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.

Enim külastati Japsi kalasadamat (5000 külastust), järgnesid Dirhami (ligi 3500) ja Lindi (ligi 3000). Palju huvilisi oli ka Pärnu Fishing Village Kalurikülas, Varnjas ja Kolkjas (2500).

Esindusüritusel Võsul tervitas rahvast maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti on kalariik, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega süüakse meil kala põhjendamatult vähe. Kodumaist toitu väärtustav avatud kalasadamate päev andis hea võimaluse saada värsket kohalikku kala otse kaluri paadist ja loodame, et inimesed leiavad tee kaluriteni ka pärast üritust. Kala kõlab ju hästi!“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid,” lisas Armulik.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 24 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise ja Sviby; Pärnumaalt Japsi, Virtsu, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2019. aastal külastas üritust 28 000 inimest, 2018. aastal 25 000 ja 2017. aastal 6000. Avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Galerii. Fotod: Martti Sepp

Pressiteade
29. aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates pühapäevast, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 16. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Käesoleval aastal on muutunud mesilate ning mesilasperede registreerimise tähtajad. Palume taotlejatel väga tähelepanelikult jälgida, et mesilad ning mesilaspered oleksid põllumajandusloomade registrile teavitatud õigeaegselt. Sel juhul kulgeb taotluse esitamine kiiresti ning probleemideta.“

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitab registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a. Kui mesilasperede arv on registrile teada antud 31.12.2021 või hiljem ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 16. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2022

 

 Maaeluministeerium pikendab kaheksandale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad jõuaksid end kirja panna. Avatud talude päev toimub tänavu 23.–24. juulil.

„Otsustasime ka sellel aastal pikendada registreerimistähtaega avatud talude päevale. See annab ettevõtetele aega kaaluda oma võimalusi ning hinnata valmisolekut uksed suvel avada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun kõiki huvitatud maapiirkonna ettevõtteid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on suurepärane šanss oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks. Ettevõtmise laiem eesmärk on tutvustada, kust tuleb Eesti toit.“

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on märgata, et uusi tulijaid on tänavu vähem, aga on ka täiesti uuendusliku lähenemise ja ideedega esmaseid proovijaid. „Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedu, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi on püsinud aasta-aastalt kõrge. Iga aasta on toonud uue külastusrekordi.“

Avatud talude päeval esimest korda osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata järele 30. märtsil toimunud infopäeva. Ettekanded ja infopäeva videosalvestised on avaldatud maaeluvõrgustiku veebilehel.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see kohe ei õnnestu, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle. Kui registreerimine mingil põhjusel ei õnnestu, siis võtke ühendust Reve Lamburiga meiliaadressil reve.lambur@pmk.agri.ee.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu ja ettevõtet, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu oli uue avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.04.2022

Laupäeval, 30. aprillil toimub neljas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 24 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.

„ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Seega on igati paslik pöörata tähelepanu traditsioonilise rannakalandusega tegelevate inimeste igapäevatoimetustele, mille abil värske kala jõuab meie toidulauale – selleks annab avatud kalasadamate päev hea võimaluse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Avatud kalasadamate päev on koguperepäev! Kindlasti tulge koos lastega, sest paljud tegevused on mõeldud just nooremale publikule. Tasub aga meeles pidada, et meri on meri, ja uurida enne tulekut ilmateadet,” ütles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik.

Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad; osaleda saab käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Lääne-Virumaal Võsu sadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 12, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad ning kuulutatakse välja aasta kalandustegu. Kohal on kalakokk Vladislav Koržets, esineb Singer Vinger ja toimub palju muud põnevat.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise, Sviby ja Virtsu kalasadam; Pärnumaalt Japsi, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Lisainfo: www.avatudsadamad.ee.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2022

 

Täna, 25. aprillil külastas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski Maaeluministeeriumi, kohtudes ministeeriumi ja põllumajandussektori esindajatega. Kohtumiste keskmes oli turuolukord ja toiduga kindlustatus seoses sõjaga Ukrainas ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava.

Kohtumistel tõdeti, et sõjal Ukrainas on laiahaardeline mõju globaalsele toidujulgeolekule. „Ukraina toidutootmine on saanud oluliselt kahjustada ning see omakorda mõjutab ka põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete ülemaailmseid turge,” sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.

„Kuigi hetkel ei ole Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis toidust puudus, siis maailmaturgudel kerkivad probleemid avaldavad meile kahtlemata mõju. On väga oluline tagada vabakaubanduse tõrgeteta toimimine,” lisas kantsler.

Saron avaldas volinikule tänu Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud abimeetme paketi eest. „ELi põllumeestele suunatud erakorralised toetused on olulised – vajalik on kompenseerida tõusnud sööda, väetiste ja kütusekulusid, et stabiliseerida toiduainete hindu ning säilitada põllumeeste konkurentsivõime.”

„Samas tuleks kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. Toidutootmise suurendamiseks võiks ajutist paindlikkust lubada ka püsirohumaade kasutamise puhul,” märkis kantsler.

„Soovime Euroopa Liidu algatuste puhul võtta paremini arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone,“ kinnitas põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann tunnustas komisjoniga koostööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamisel. Komisjoni 2018. a juunis avaldatud uue perioodi ÜPP reformipaketi eesmärke realiseeritakse läbi riiklike ÜPP strateegiakavade.

„Sõda on toonud senisest teravamalt esile Euroopa isevarustatuse olulisuse. Ka ÜPP strateegiakava koostamisel on oluline leida hea tasakaal toidutootmise ja keskkonnahoiuga seotud eesmärkide vahel. Rohkem tähelepanu peaks pöörama näiteks valgukultuuridele,” märkis asekantsler.

„Kõige ajamahukam on siiani olnud strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess ning lähiajal on planeeritud komisjoniga veel mitu kohtumist, et anda Eesti strateegiakavale viimane lihv,” lisas Tiidemann.

Eestis visiidil viibiv põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski külastas lisaks Maaeluministeeriumile ka Kiltsimäe mahetalu ja Crocus OÜ-d.

Fotod: https://cloud.agri.ee/s/cT6ZngdDHMBNTSs

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega pikendatakse kolmes toetusmeetmes investeeringute tegemise tähtaega.

„Ettevõtjad on sattunud raskesse olukorda COVID-19 piirangute tagajärjel tekkinud majanduslike mõjude tõttu, mis on näiteks ehitusvaldkonnas toonud kaasa ootamatud hinnamuutused. Lisaks on tõusnud märkimisväärselt erinevate sisendite nagu näiteks elektri, gaasi või tooraine hinnad, mis paratamatult on mõjutanud ka toetuse saajaid nende kavandatud tegevuste elluviimisel. Toetusmeetmetes pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis loob paindlikumad võimalused vajalike investeeringute lõpetamiseks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul võimaldab tähtaja pikendamine toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ning seeläbi on tagatud ka toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.

Investeeringute tegemist pikendatakse järgmistes toetusmeetmetes:

• Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotlused kuuendas taotlusvoorus ajavahemikul 27. detsembrist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 ühe aasta võrra ehk kuni 2023 aasta märtsini ning seitsmendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. novembrist kuni 12. novembrini 2020 taotluse esitanud ja toetust saanud ettevõtjatel, kelle kavandatav investeering on seotud ehitustegevusega, kuni 2022. aasta 30. septembrini.
• Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes taotlesid toetust neljandas taotlusvoorus ajavahemikul 21. novembrist kuni 28. novembrini 2018 ning viiendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. detsembrist kuni 11. detsembrini 2019. See tähendab, et neljandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel pikeneb investeeringu tegemise tähtaeg kuni 2023. aasta märtsini ning viiendas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel kuni 2023. aasta veebruarini.
• Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega kolmandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt viie aastani ehk kuni 2024. aasta märtsini.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.04.2022

 

Mitu kitsaskohta olid teada juba varem, kuid nüüd on need veelgi võimendunud. Minister Kruuse tõi välja suure sõltuvuse imporditavatest väetistest ja loomasöödast ning tõstis esile toiduainetega isevarustatuse olulisuse: „Praegune olukord näitab selgelt, kui tähtis on riikide võime tagada toiduga isevarustatus. Meie isevarustatus olulisimate toiduainetega on tagatud üle riikliku vajaduse ning kaupa jätkub ka ekspordiks. Meie isevarustatus piimatoodanguga on ligikaudu 160%, teraviljatoodanguga 230% ja kalatoodanguga 400% ning ka mitmes muus olulisemas toidugrupis katavad meie toodangumahud suures ulatuses riigisisese tarbimise.“

Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsi sõnul leiab Läti, et Euroopa Komisjon peab hindama praeguse geopoliitilise kriisi mõju toiduga kindlustatusele Euroopas ja maailmas, sh Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiate eesmärkide mõju toiduga kindlustatusele, kuna Euroopa Liidu tasandi lahendus on nüüd oluline. Arvestades olukorda põllumajandustoiduainete turgudel saaks liit teha rohkem.

Läti minister rõhutas seejuures kolme aspekti:

• edendada tuleb lisaks tootmisele Euroopa Liidu tasandil ka toiduga kindlustatust piirkondades, mis sõltuvad Venemaa ja Ukraina teravilja pakkumisest;
• Euroopa Komisjon peaks jälgima lisaks liidu tasandile ka piirkondi, mis kannatavad Ukrainast ja Venemaalt pärit teravilja tarnehäirete all;
• komisjon peaks uurima võimalusi toetada igas liikmesriigis toiduvarude moodustamist, säilitamist ja taastamist.

Leedu minister Kęstutis Navickas rõhutas solidaarsuse ja toetuse olulisust Ukrainale, kes on olnud oluline panustaja toidujulgeolekusse nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas niigi pingelisel põllumajandusturul ebastabiilsust veelgi. Ülioluliseks pidas Leedu minister jätkusuutlikkuse tagamist põllumeestele nii, et jätkuda saaks toidutootmine, mis on aluseks nii toidujulgeolekule, ekspordile kui ka teiste aitamisele.

Leedu ootab samuti Euroopa Komisjonilt pidevat olukorra jälgimist ning vajadusel kiiret reageerimist, kuna turu ebakindlust ning haavatavust võib prognoosida pikaks ajaks.

Ministrid leidsid ühiselt, et olukord põllumajandusturgudel on kõigis riikides keeruline. Tootjad peavad oma tegevust kavandama kallinevate sisendite ja uute turusituatsioonide tingimustes.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tuleb uues valguses vaadata ka riikide Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade sisu. Kavade kontekst peab vastama nii Eesti ja Euroopa pikaajalisetele eesmärkidele kui ka riikide ees seisvatele uutele katsumustele.

Ministrid külastasid ka Maamessi ekspositsioone.

Pildil vasakul Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsi, keskel maaeluminister Urmas Kruuse, paremal Leedu minister Kęstutis Navickas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.04.2022

 

Muutuvad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, loomade heaolu toetuse ja mesilaspere toetuse nõuded.

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas sel nädalal määruse muudatuse, mille tulemusel muutuvad mitmed erinevate toetustega seotud tingimused.

Nõuetele vastavuse süsteemis muudetakse kaht maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuet.  HPK nõuet 3 täiendatakse ohtlike ainete kasutamise ja hoidmise nõudega. Põllumajanduslikus majapidamises kasutatavaid nõukogu direktiivi 80/68/EMÜ lisas nimetatud ohtlikke aineid, mis sisalduvad õlis ja määrdeaines, väetises, taimekaitsevahendis, pesu- ja desinfektsioonivahendis, biotsiidis või jäätmetes, ei tohi põhjavette juhtida ning neid aineid sisaldavate toodete kasutamine ja hoidmine ei tohi kahjustada keskkonda.

2022. aastal rajatava 30% talvise taimkatte nõude täitmist (HPK 4) arvestatakse edaspidi  põllumaa ja püsikultuuride aluse maa kohta, mitte kogu põllumajandusmaa kohta nagu seni. Pindalaliselt nõue ei laiene ja jääb kehtima Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas haldusreformile eelnenud valla piirides. Sellega sarnaselt muutub ka keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuses talvise taimkatte baasnõue, mida nüüd arvestatakse samuti põllumaast ja püsikultuuride alusest maast. Endiselt peavad kõik KSM toetuse taotlejad täitma ka talvise taimkatte põhinõuet, hoides vähemalt 30% toetusõiguslikust maast põllumajanduskultuurist koosneva taimkatte all.

Lisaks muutub KSM toetuses mesilasperede arvu teavitamise kord. Mesilasperede arv tuleb teavitada 30. aprilli seisuga hiljemalt 5. maiks. Selleks ajaks registreeritud mesilaspered võetakse mesilaste korjealade rajamise lisategevuse taotlemisel aluseks.

Ka mesilaspere toetuse puhul on olulisemad muudatused tähtaegades. Alates sellest aastast on võimalik toetust taotleda nende mesilasperede kohta, keda taotleja pidas 30. aprilli seisuga ja kelle pidamisest on ta registripidajat teavitatud hiljemalt 5. maiks.

Loomade heaolu toetuse muudatused on seotud terminikasutuse täpsustusega ega too taotlejale kaasa muudatusi toetuse taotlemisel. Muudatusega täpsustatakse, et põllumajandusloomade pidamiseks vajalik loomakasvatushoone või nõuetekohane rajatis peab olema registreeritud põllumajandusloomade registris tegevuskohana.