Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et kalanduse ja vesiviljelussektori kestlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine on oluline. „Energiahindade tõus, mida on survestanud geopoliitiline olukord Euroopas, on avaldanud sektorile negatiivset mõju,“ ütleb maaeluminister.

Maaeluminister Kruuse räägib, et ebakindlus põllumajandusturgudel jätkub seni, kuni jätkub Venemaa agressioon Ukrainas. „Kuigi sisendite hinnad on langenud, on seda teinud ka saaduste hinnad. See võib viia vajaduseni kulusid vähendada, mis omakorda võib avalduda tootlikkuse numbrites ja kasumis,“ märgib ta. Minister lisab, et tuleb aidata Ukrainat nii palju kui võimalik, mistõttu on äärmiselt oluline jätkata solidaarsuskoridoride algatusega ning autonoomsete meetmetega, millega lubatakse Euroopa Liidu turule Ukraina toidukaubad.

Maaeluminister räägib, et jälgime olukorda piimaturul erilise hoolega. “Esialgu ei ole piima kokkuostuhinna langus Eestis veel olnud sama suur kui meie naabritel, kuid turutrend on selgelt allapoole,“ ütleb minister.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
17.03.2023

 

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus alustas taskuhäälinguga “Maaelu jutud”. Tegemist on veebipõhise audiosaadete kanaliga, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.

„Meie maapiirkonnad on täis ägedaid, ettevõtlike ja inspireerivaid inimesi, kelle lood väärivad jagamist,“ innustab Pille Koorberg, METKi innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor saateid kuulama. „Need kogemuslood on hindamatu väärtusega peegeldades ehedat Eesti maaelu. Meie maapiirkondades on palju, millest rõõmu tunda, tuleb vaid seda märgata ja väärtustada. Loodame, et selline kogemuste jagamine aitab muuta ka maaeluga seotud mõttemaailma.“

METKi taskuhäälingu saatejuhi ja eestvedaja Christiana-Gabriela Kristali sõnul viivad saated kuulajad põnevale rännakule, pakkudes vaheldust seminari ja konverentsi formaadis ettekannetele. „Lugusid on hea kuulata muude tegevuste kõrvalt, näiteks aiatöid tehes või jalutuskäigul,“ lisab Christiana-Gabriela.

Juba täna saab kuulata esimest saadet, kus vesteldakse Kääpa külaarendaja Annika Orasega, kes „ajutiselt“ maale kolides jäi sinna päriseks. Nüüdseks on maaelu, Kalevipoja Koja juhtimine ja aruka küla arendamine osa tema elustiilist.

Taskuhäälingu kanalist leiab ka kolm maamajanduse seeria saadet: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu lambakasvatusest, Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kanakasvatuse kogemuslugu ja Luigeveski Agro omaniku Kerli Atsi lihaveisekasvatuse kogemuslugu.

Kanalisse lisatakse 1-2 uut saadet kuus. Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Spotify ja SoundCloud. Osa saadetest on salvestatud koos videoga ning neid on võimalik vaadata ka läbi maaeluvõrgustiku Youtube kanali.

Rohkem infot ja lingid taskuhäälingu kuulamiseks leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt.

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2023

 

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

 Maaelu arengukava muudatus võimaldab suunata arengukava kasutamata eelarvest põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatele 11,5 miljonit eurot.

 Muudatusega suurenevad käimasolevate meetmete eelarved ja tagatud on arengukava võimaluste maksimaalne kasutamine. „Arengukava mitme meetme rakendamine on jõudnud lõpusirgele. Seetõttu on mõistlik suunata nendes kasutamata jäänud või eeldatavalt kasutamata jäävad vahendid toetustesse, mille andmiseks on veel tänavu kavas korraldada taotlusvoore ning mille puhul on taotlejate huvi toetuse saamise vastu püsivalt kõrge,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks tõusevad põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste maksimumsummad. „Lisaraha abil suurendame maksimumsummasid investeeringutoetustes, et vajalikud investeeringud ei jääks tõusnud hindade tõttu tegemata,“ sõnas minister Kruuse.

Lisaraha saavad nii põllumajandustootmise kui ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused (vastavalt 1,6 ja 2,7 miljonit), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise (6,5 miljonit), nõustamisteenuste osutamise (0,6 miljonit) ning kvaliteedikavade (100 000 eurot) toetused. Maaelu arengukava eelarve on 1,3 miljardit eurot, millest on toetuse saajatele välja makstud enam kui 1 miljard eurot (ligikaudu 80%), raha on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Muudatused esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

 Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

 Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitad MEM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid leiad PTA kodulehelt.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtjaPTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne/vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali ettevalmistamise ja turule viimisega tegelemise korral tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamiseks soositakse senisest enam keskkonnahoidu

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega võimaldatakse mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidele põllumajandustootjatele, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

Maaeluminister näeb, et oluline on suunata lisaraha põllumajandusse tehtavateks investeeringuteks, mis aitavad kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisele. „Aitame teha põllumajandustootjatel investeeringuid, mis panustavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse,“ selgitas minister Urmas Kruuse.

Lisaks saavad edaspidi mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Mobiilse masina või seadme kasutamine peab aitama kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ning „Eesti kliimapoliitika põhialused 2050“ täitmisele,“ täpsustas minister.

Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni. Mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni.

Investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusvoor avatakse selle aasta 22. märtsil. Toetuse eelarve on kokku umbes 26 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.03.2023

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega riik toetab järgmise viie aasta jooksul mesindussektorit ligi 1,5 miljoni euroga. Toetuse eesmärk on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet.

„Eestis on puhas ja rikkalik loodus, mis tagab meie mee kõrge kvaliteedi, kuid selleks, et suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, tuleb inimestesse investeerida,“ rääkisUrmas Kruuse. „Oleme toetuse ette valmistanud koostöös mesindussektoriga, sest vaid koostööd tehes on võimalik saada parim tulemus.“

Maaeluminister lisas, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, tegevusi kahjurite ja mesilaste haigustega võitluseks, laborianalüüse, teaduse alast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ sõnas maaeluminister. Põllumajandusloomade registri andmetel peeti 31. oktoobri 2022. aasta seisuga Eestis 2911 mesiniku poolt 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. „Mesilastel on tolmeldajatena oluline roll põllumajanduses, mesindussektori toetamisel jätkame sel aastal ka riikliku mesilaspere toetuse maksmist,“ selgitas minister Kruuse.

Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi 1 405 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses EL eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2023

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Maaeluministeerium esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse toetamaks  toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõimet ligi 10 miljoni euroga.

„Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumehel ja toiduainetööstusel võtmeroll. Usun, et valitsuse poolt kriisiaastatel astutud sammud sektorile suunatud ja sihipäraste erakorraliste toetuste maksmisel on kinnitanud, et nii nagu meie saame iga päev olla kindlad toidutootjatele, saavad toidutootjad olla kindlad oma riigile,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Majandusarvestuse esialgsetel tulemustel suurenes põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures toodangu maht kasvas 4% ja hinnatõus oli 40%. Põllumajandussektori tehtud kulud kokku suurenesid 27%, millest märkimisväärne oli hinnatõus elektril (2,1 korda), kütusel (+47%), loomasöödal (+39%), väetistel (+53%).

Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega.

Maaeluministeerium esitas loataotluse, et toetada keerulises olukorras olevaid toidusektoreid, keda kulude kasv on kõige enam mõjutanud: sealiha, munade, linnuliha, kartuli, katmikaianduse, puu- ja köögivilja tootmist ning toiduainetööstust.

Toetust makstakse Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” raames.

Maaeluministeeriumi poolsed ettepanekud põllumajandustootjate ja toidutööstuste toetamiseks kiitis valitsuskabinet heaks veebruari keskpaigas. Maaeluministeeriumis on koostamisel ministri määrus toetuse täpsemate tingimustega, mis esitatakse lähiajal huvigruppidele kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks.

Tänasest saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole sel aastal hilinenud vastuvõtuperioodi.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini taotleja poolt peetavate nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registris olev loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust makstakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud. Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.