Rubriik: Põllumajanduspoliitika

Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonid allkirjastasid Tartus ühisdeklaratsiooni piiririikide rolli rõhutamiseks

8.oktoobril kohtusid Tartus Eesti, Soome, Läti ja Leedu põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid, et arutada ühiseid seisukohti seoses tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) läbirääkimistega.

Kohtumise avas Regionaal- ja Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas vajadust piisava eelarve järele, et Euroopa põllumajandus saaks sektori väljakutsetega edukalt toime tulla. Tervitussõnad ütles Euroopa põllumajandusorganisatsioone ja ühistuid koondava katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Elli Tsiforou, kes rõhutas, et Euroopa peab ühiselt seisma jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika eest. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitika valdkonna juht Riin Saluveer jagas Euroopa Komisjoni perspektiivi ÜPP ja toidujulgeoleku teemadel.

Kohtumisel osales ka Copa-Cogeca asedirektor Patrick Pagani, kes andis ülevaate organisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest seoses Euroopa Komisjoni eelarve- ja ÜPP-ettepanekutega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel tegi ülevaate Eesti põllumajandustootmise hetkeolukorrast, selle väljakutsetest ja võimalustest ühise põllumajanduspoliitika kontekstis.

Kohtumise tulemusena allkirjastasid nelja riigi põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonid ühisdeklaratsiooni, mille peamised sõnumid on:

Põllumajandus ja toidujulgeolek on osa Euroopa kollektiivsest julgeolekust ja vastupanuvõimest.
Soome, Eesti, Läti ja Leedu jagavad ühist maismaapiiri agressorriigiga, mistõttu seisavad need riigid silmitsi suuremate poliitiliste, majanduslike ja hübriidohtudega kui ükski teine EL-i liikmesriik. Seetõttu on põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu elujõulisuse tagamine nendes piirkondades Euroopa strateegiline julgeolekuhuvi.
Vaja on eraldi toetuspaketti idapiiri maaelu vastupanuvõime tugevdamiseks.
Kuna idapiiri äärsed riigid peavad suunama üha enam oma riigieelarve vahendeid riigikaitsesse, on EL-i tasandil põhjendatud ja vajalik luua eraldi sihipärane toetusvahend (Eastern Border Rural Resilience Envelope), mille eesmärk on tugevdada maaelu ja biomajandust Euroopa Liidu idapiiril.
ÜPP peab jääma iseseisvaks, tugevaks ja piisavalt rahastatud poliitikaks.
Euroopa strateegiline autonoomia sõltub võimest toota toitu oma piirides. ÜPP peab säilima eraldiseisva poliitikana, millel on oma eelarverida ja selge õiguslik raamistik. MFF-is tuleb eraldada piisavad “kõrvamärgistatud” vahendid põllumajanduse, toidutööstuse ja biomajanduse väärtusahelate arendamiseks.
ÜPP peab olema õiglane.
Võrdsete kohustuste eest tuleb maksta võrdset toetust. Baltimaade põllumehed, kes tegutsevad Euroopa kõige pingelisemas geopoliitilises olukorras, saavad endiselt madalamaid otsetoetusi kui EL-i keskmine. Järgmises MFF-is tuleb tagada täielik otsetoetuste väliskonvergents.
Samuti peab ÜPP arvestama liikmesriikide põllumajandusstruktuuride eripärasid ning säilitama paindlikkuse sellistes küsimustes nagu toetuste piirmäärad ning toetuse ülempiir (capping).

Ühisdeklaratsioon rõhutab, et toidujulgeolek on Euroopa Liidu julgeoleku lahutamatu osa. Soome, Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ja toidutootjad seisavad Euroopa Liidu idapiiril Euroopa stabiilsuse, vastupanuvõime ja suveräänsuse esiliinil. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja ÜPP peavad seda rolli tunnustama ning kindlustama, et maapiirkonnad, põllumajandus ja toidutootmine Euroopa idapiiril oleksid tugevad ja elujõulised.

Deklaratsiooni allkirjastasid:

Kerli Ats– Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Timo Varblas– Eesti Talupidajate Keskliit
Maira Dzelzkaleja Burmistre– Läti Põllumeeste Parlament
Rolands Feldmanis– Läti Põllumajandusühistute Liit
Hanna Leiponen-Syyräkki– Soome Põllumajandustootjate ja Metsandusomanike Keskliit (MTK)
Arūnas Svitojus– Leedu Põllumajanduskoda
Jonas Vilionis– Leedu Põllumajandusnõukogu
Raimundas Juknevičius– Leedu Põllumeeste Liit

Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid metssigade ja huntide arvukuse reguleerimise võimalusi

Riigikogu pressiteenistus

Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelu komisjon arutasid koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega metssigade ja huntide tegevusega seotud kahjude vältimist.

Istungil toodi esile, et käesoleva aasta kevadel on avalikkuse ette jõudnud mitmed murettekitavad juhtumid, et hundid on murdnud koduloomi, karud ja ilvesed liiguvad elamute vahetus läheduses. Septembris lisandusid teated ka koerte ründamise kohta huntide poolt. Viidatud on ka karude liikumisele Tallinnas ja Narva-Jõesuus, ilveseid on nähtud Raplamaal ja pealinna aedades.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.

Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.

Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.

Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.

Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.

Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.

Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta.

„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.

Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

Sektor sai ülevaate Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist ja ühise põllumajanduspoliitika arengust

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade

Eilsel põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu laiendatud koosseisuga istungil arutati põllumajanduse hetkeolukorda ning Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja mitmeaastast finantsraamistikku eelarveperioodil 2028−2034. Kohtumisel osales enam kui 20 teemaga seotud organisatsiooni.

Tänavune aasta on liigniiskusest põhjustatud kahjude tõttu olnud Eesti põllumajandussektorile äärmiselt keeruline. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul ulatub otsene kahju ja saamata jäänud tulu esialgsel hinnangul üle 113 miljoni euro. „Olen pöördunud Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku poole nii augustis kui ka septembris, et paluda liigniiskusest põhjustatud kahjude hüvitamiseks erakorralist toetust liidu ühise põllumajanduspoliitika põllumajandusreservist. Volinik Christophe Hansen on lubanud meie taotlust kaaluda,“ rääkis minister.

Euroopa Komisjon esitas juulis liikmesriikidele uue eelarveperioodi finantsraamistiku ning sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ettepaneku. Tulevikus on liidu ühise põllumajanduspoliitika rahastamine osa riiklikest ja piirkondlikest rakenduskavadest.

Ministri sõnul tutvustati sektori esindajatele esimest korda põhjalikumalt Euroopa Komisjoni ettepanekut ning küsiti ettepanekule tagasisidet. „Eesti eesmärk on seista jätkuvalt selle eest, et meie põllumajandustootjatel oleksid liidu ühisturul võrdsed konkurentsitingimused,” ütles Terras. “Plaanime seisukohad ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta esitada valitsusele lähikuudel. Eilne arutelu oli oluline alus seisukohtade koostamiseks. Läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle kestavad hinnanguliselt kaks aastat,” lisas minister.

Eesti maaelu arengukava (MAK) rahastamisvahendi laenutingimused muutusid ettevõtjale soodsamaks

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus allkirjastasid lepingu lisa, mille jõustumise tulemusel saavad ettevõtjad taotleda kasvulaenu kuni 500 000 eurot, lisaks langes minimaalne intressimarginaal kolmelt protsendilt kahele protsendile, millele liidetakse baasmäär. Noortalunike ja tootjarühmade jaoks langes minimaalne intressimarginaal kahelt protsendilt ühele protsendile. Täpsed meetmete tingimused on kirjas MES-i veebilehel: mes.ee/laenud/laen-euroopa-liidu-vahenditest/laen-mak-rahastamisvahendist.

Minister Piret Hartmani sõnul ei ole tegu tänavu kaugeltki esimese toetusmeetmega meie põllumajandus- ja toidusektorile: „Kogu käesoleva aasta vältel oleme soovinud koostöös MES-iga suurendada meie põllumeeste ja toidutootjate konkurentsivõimet ning olla neile toeks selles ebastabiilseks kujunenud olukorras. Oleme seda teinud läbi mitme erineva meetme, näiteks käesoleval suvel suurendasime põllumajandusmaa kapitalirendi mahtu ning parendasime toetuse tingimusi. Loodame, et ka nüüd ajakohastatavad laenutingimused annavad meie talunikele ja tootjatele, aga ka teistele tublidele ettevõtjatele maapiirkondades vajaliku turgutuse.“

„Siiani oleme laenudega enim rahastanud näiteks lautade, kuivatite ja mitmesuguse tehnika soetamist ning köögivilja- ja aiandussaaduste tootmiseks mõeldud seadmeid,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus. Ta lisas, et projektide nimekirja võiks lisanduda investeeringud, mis on seotud põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega, näiteks köögivilja-, liha- või piima väärindamisega seotud projektid.

MES-i kaudu välja antavad Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 rahastamisvahendi laenumeetmed „Pikaajaline investeerimislaen koos pangaga“ ning „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen“ on mõeldud põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlejatele ja teistele maaettevõtjatele investeeringute rahastamiseks. Laenu antakse äriideedele, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Investeering võiks olla suunatud keskkonnahoiu ja ressursitõhususe ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Minister lisab, et toidujulgeolek on sealjuures osa laiemast julgeolekust. „Esiteks, kui me ei toetaks Eesti maaelu ja põllumajandust, raskendaks see nii kodumaisel kui ka piiranguteta rahvusvahelisel turul meie ettevõtjate konkurentsivõimet. Tänu toetustele – mida jagatakse ka kogu maailmas ja Euroopas – suudame hoida kohaliku toidutootmise taset, nii kvaliteedis kui ka kogustes. Toetades juba täna põllumajandust, toidusektorit ja maaelu ning meelitades sektorisse ka uusi tegijaid ja noori inimesi, anname tugeva panuse samuti selleks, et tulevastes võimalikes kriisiolukordades oleks Eesti toiduga varustamine tagatud,“ kommenteerib Hartman.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)
PRESSITEADE
17.10.2024

Uuest aastast seotakse pindala- ja loomapõhiste toetuste maksmine töö- ja tööhõivetingimuste nõuete täitmisega

Sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem jõustub 1. jaanuaril 2025. See tähendab seda, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomapõhiste toetuste täies mahus saamise tingimuseks on seniste nõuete kõrval ka töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ja tööandja kohustuste järgimine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsleri Madis Pärteli sõnul kehtivad need nõuded Eestis juba praegu ning midagi uut juurde ei tule. Nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon senise töökorralduse alusel ning täiendavat kontrolli ei tehta.

Uue süsteemi positiivne mõju seisneb selles, et see tõstab ettevõtjate teadlikkust tööõiguse sätetest ning kaitseb töötajate õigusi. „Põllumajandussektori peamine eesmärk on toidutootmine, järjest olulisem on seda teha jätkusuutlikult. Loomulikult tuleb seejuures tagada ka sektori töötajatele õiglased ja head töötingimused. Uus süsteem aitab paremini tagada nii tööandjate kui ka töötajate heaolu,“ rääkis Pärtel.

Muudatus seisneb selles, et kui Tööinspektsioon tuvastab põllumajandusettevõtja töö-või tööhõivetingimustega seotud rikkumise, siis antakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile teada, kui suurel määral peab pindala- ja loomapõhist toetust vähendama. Toetuse vähendamise protsent jääb 1−5% vahele, keskmiselt on see 3%.

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded kehtestatakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrusega nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“. Alates 1. jaanuarist 2025 on määruse nimetus „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“.

Nõuete kavandiga saab tutvuda ministeeriumi kodulehel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ÜPP +2028 raamseisukohtade jaoks Taluliidu seisukohad, mis aitavad tagada talupidamise mitmekesisuse Eestis

Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab oma seisukohtades vajadust sihipärase ja jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järele, mis arvestab põllumajandussektori eripäradega ning toetab aktiivseid põllumajandustootjaid, aidates samal ajal kaasa maapiirkondade arengule ja elujõulisuse säilitamisele. ÜPP peab edendama põllumajanduse mitmekesisust, mis on Eesti maapiirkondade ja kohaliku toidutootmise elujõulisuse aluseks.

Toetuste võrdsustamine ja jätkusuutlik areng: Eestimaa Talupidajate Keskliit peab oluliseks, et jätkataks toetuste võrdsustamist Euroopa Liidu tasandil, et tagada kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused. Ebavõrdsed toetustasemed loovad siseturul konkurentsimoonutusi ning pärsivad Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Oluline on tagada, et toetuste süsteem võimaldaks mitmekesise põllumajanduse arengut, pakkudes väiketaludele ja mitmekesistele tootmissuundadele õiglast tuge. Otsetoetuste rakendamisel tuleb selgelt fokusseerida põllumajandustootmise kontsentreerumise pidurdamisele, kehtestades põhilisele sissetulekutoetuse jätkusuutlikkusele ülempiir (capping).
Roheüleminek ja keskkonnasäästlikkus: ÜPP peab toetama põllumajandussektori keskkonnasõbralikke ja kliimasõbralikke tootmisviise, arvestades samal ajal põllumajandussektori mitmekesisust. Oluline on, et rohepööre oleks sotsiaalselt õiglane ja kaasav, tagades väiksemate tootjate toetamise ning võimaldades neil osaleda üleminekuprotsessis. Samuti tuleb tagada toidutarneahelas õiglasem väärtuse jaotamine, et parandada ja tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks on vaja rohkem toetada väiketootjaid ja noortalunikke, kes vajavad investeeringute tegemiseks senisest enam rahalisi vahendeid.
Teadmussiire ja innovatsioon: Mitmekesisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vaja tagada teadmussiirde ja innovatsiooni kättesaadavus kõikidele tootjatele, sõltumata nende suurusest või tootmissuunast. See hõlmab ka konsulenditeenust, koolitusi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad mitmekesistel taludel rakendada uuenduslikke ja jätkusuutlikke põllumajanduspraktikaid. Tuleb tagada talupidajatele tugisüsteemid, nagu põllumajandustootjate asendusteenistuse järjepidev kättesaadavus.
Turule orienteeritus ja mitmekesisus: ÜPP peab edendama turule orienteeritust, mis hõlmab mitmekesise toidutootmise toetamist ja lühikeste tarneahelate arendamist. Oluline on, et kohalike toodete väärtustamine ja turulepääsu toetamine aitaks talutoidul jõuda tarbijateni ning säilitada kohaliku toiduga varustuskindlus. Selle tagamiseks on oluline luua toetusmeetmed, mis aitavad toetada müügiedendust ja turundust.
Riskijuhtimine ja kriisidega toimetulek: On oluline, et ÜPP pakuks riskijuhtimise meetmeid, mis aitavad toime tulla kliimamuutuste ja muude riskidega, tagades nii mitmekesise põllumajanduse stabiilsuse ja elujõulisuse. Arvestades viimaseid toidutootmise väljakutseid, leiab Eestimaa Talupidajate Keskliit, et põllumajandussektori vähese tähtsusega abi tuleks tõsta 20 000 eurolt 50 000 euroni ühe majapidamise kohta kolme aasta jooksul. See suurendaks paindlikkust kriisiolukordades reageerimisel ja võimaldaks tõhusamalt toetada põllumajandustootjaid eriolukordades. Lisaks tuleks põllumajandustootjatel olla võimalus kindlustada oma saak ja loomad eriolukordade vastu ning kindlustusmakseid rahaliselt toetataks, et katta sissetuleku kaotust halbade ilmastikutingimuste või haiguste tõttu. Tuleks luua võimalus toetada ühistuliste kindlustusseltside loomist, mis on spetsialiseerunud põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtete riskide kindlustamisele.
Noorte põllumajandustootjate toetamine: Noorte põllumajandustootjate toetamine on võtmetähtsusega mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ja arendamiseks. ÜPP peab tagama, et noored saaksid hõlpsalt juurdepääsu maale ja tootmisressurssidele ning saaksid tuge mitmekesise põllumajandustegevuse alustamisel ja arendamisel.
Ringbiomajanduse edendamine: Talud peavad olema osa ringbiomajandusest, kus kõrvalsaadusi ja jääke kasutatakse tõhusalt, luues lisandväärtust ja vähendades tootmise mõju keskkonnale. Ringbiomajandus aitab edendada mitmekesisust ning luua uusi majanduslikke võimalusi talunikele.
Lihtsustamine ja paindlikkus: ÜPP meetmed peavad olema kättesaadavad, lihtsad ja paindlikud, vähendades halduskoormust ning võimaldades kiiret reageerimist turu- ja ilmastikutingimuste muutustele.
Täiendavad punktid õiglase ülemineku osas:
- Õiglase ülemineku fondi loomine: Mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks toetab Eestimaa Talupidajate Keskliit ettepanekut luua ELi tasandil toidusüsteemi õiglase ülemineku fond, mis aitaks kaasa väikeste ja mitmekesiste talude üleminekule jätkusuutlikumatele tootmisviisidele.
- Maa kättesaadavuse tagamine: Maa kättesaadavus ja õiglane jaotus on mitmekesise põllumajanduse säilitamise jaoks olulised. Seetõttu tuleb tagada, et noortel põllumajandustootjatel ja väiketaludel oleks lihtsam juurde pääseda tootmismaale.
- Elurikkuse ja loodusvarade kaitse: ÜPP peab toetama põllumajandustavasid, mis edendavad elurikkust ja loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist, tagades, et mitmekesised talud saavad oma tegevust jätkata keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Kokkuvõttes peab Eestimaa Talupidajate Keskliit ülimalt oluliseks, et ÜPP toetaks põllumajanduse mitmekesisust kõigil tasanditel, võimaldades väiksematel ja mitmekesistel tootjatel tegutseda, areneda ning panustada kohaliku toidutootmise, maapiirkondade elujõulisuse ja keskkonnahoiu tagamisse. Mitmekesine põllumajandus on võtmetähtsusega Eesti toidutootmise ja maapiirkondade tuleviku tagamisel.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumise fookuses oli kriisiolukord põllumajandussektoris

27. mail kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil.

Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele finantsiliselt paarikümne aasta halvim: mullu oli Eestis esmakordselt ettevõtjatulu koos toetustega negatiivne, kuna kogutoodangu väärtus ja toetused ei katnud ära selle toodangu tootmiseks tehtud kulusid. 2023. aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 1,3 miljardit eurot, mis on 20% vähem aasta varasemast.

„Eesti ja mitmed teised riigid, kus on olnud rasked ilmastikutingimused külma, põua või liigsademete näol, palusid Euroopa Komisjonil avada põllumeeste toetuseks kriisireservi. Komisjon hindab olukorda ning teeb seejärel otsuse,“ selgitas regionaalminister Piret Hartman.

Loomade heaolu valdkonnas leiti, et reeglid loomade veole ning muudele tegevustele tuleks ühiskonna ootustest lähtuvalt üle vaadata ja uuendada, toetudes värsketele teadusuuringutele ja analüüsidele.

Kui seni on mitmetel liidu liikmesriikidel olnud riigisisesed kohustuslikud nõuded piima ja liha päritoluriigi esitamise kohta, siis nüüd soovivad mitmed riigid EL-i ülest ühtset lähenemist märgistusele, et tõsta tarbijate teadlikkust ning vähendada ettevõtjate toomiskulusid.

Lisaks kohtus regionaalminister Hartman Põhja- ja Baltimaade ministritega, et arutada EL-i ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, sealhulgas bürokraatia vähendamist ja rahataotlemise lihtsustamist ning roheülemineku ja innovatsiooniga seonduvat põllumajandussektoris.

PRESSITEADE
28.05.2024
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas ülevaate põllumajandusest, kalandusest, maaelust ja toiduainetetööstusest 2023. aastal

2023. aasta oli Eesti põllumajandussektorile keeruline, mis kajastub ka majandustulemustes. Lisaks juba mullu kiirelt kallinenud sisenditele, kiirele inflatsioonile ning tõusnud intressidele olid ilmastikutingimused taimekasvatuseks keerulised.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel nentis, et möödunud aasta oli põllumeeste jaoks raske ning riik pingutab selle nimel, et tootjaid aidata. „2022. aastal oli põllumajandussektori toodangu väärtus rekordiliselt kõrge, aga möödunud aastal langes see 20%. Oleme põllumajandusettevõtjatega tihedas dialoogis, et nende ettepanekute alusel vähendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise halduskoormust ning otsida võimalusi keerulisest olukorrast väljumiseks,“ selgitas Pärtel.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku u 317 miljonit eurot. Möödunud kuul otsustas valitsus suunata koroonakriisi mõjude leevendamise meetmest järele jäänud 20 miljonit eurot uuesti põllumeestele põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmeks.

Möödunud aastal küündis põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 1,3 miljardi euroni, mis oli 2022. aastaga võrreldes 20% vähem. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ilma toetusteta 28%, mis tähendab, et vaatamata toetustele ületasid kulud turutingimustes teenitavaid tulusid.

Teraviljakasvatusele avaldasid olulist mõju ilmastik ja põud, mis põhjustasid olulist saagikadu. Koristati 1,2 miljoni tonni suurune teraviljasaak, mis oli 21,5% väiksem eelnenud aasta saagist. Ka keskmine saagikus oli 20,6% väiksem kui aasta varem.

Lihasektori turuolukord oli 2023. aasta lihaliikide vaates erinev. Aasta kokkuvõttes vähenes veiste, lammaste ja kitsede arv. Aasta alguses olid ilmastikuolud keerulised, mis mõjutasid kevadsuvist söötmist ja talveks sööda varumist. Lihatootmine vähenes teist aastat järjest. Liha kogutoodang vähenes üle 5%. Vaatamata heale hinnatasemele vähenes enim sealiha tootmine, mis moodustab 53% liha kogutoodangust. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga, ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Sektorid, millel läks mullu paremini, olid kalandus ja piimandus. Kala püüti 2023. aastal ligi 74 000 tonni, mis oli 2022. aastaga samas suurusjärgus. Piima kogutoodang kasvas hoolimata piimahinna langusest. Kasvu toetas mitme olulise tootmissisendi, nagu elekter, diisel, väetis ja sööt, hinnalangus. 2023. aastal kasvas Eesti piima kogutoodang aastaga 5,4%. Piimalehmade arv aasta keskmisena püsis 2022. aasta tasemel. Piimalehmade keskmine produktiivsus tegi samal ajal tugeva tõusu, kerkides aastaga 4,6%.

Põllumajandussektori sissetulekuid mõjutas ka tarbijate ostujõu langus, kuna tooraine hinnatõusu pole võimalik täielikult toote hinda üle kanda. Neljaliikmelise perekonna nädalane toidukorv kallines Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel aastaga üle 20%.

Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi 2,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aastaga kahanes piima-, kalasektori ja teravilja ekspordikäive vastavalt 3%, 1% ja 25%; lihasektori ekspordiväärtus kasvas 16%.

Täismahus ülevaade on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
03.05.2024

Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest

Regionaa- ja Põllumajandusministeerium andis 16. aprillil pressiteate vahendusel teada, et Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest.

Järgenvalt oleme koostanud muudatuse kohta tänaseks olulise info põllumajandustootjatele:

Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada põllumajandustoetuste tingimuslikkuse nõudeid.
Kõige olulisem ettepanek on võimalus loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest, kui liikmesriik rakendab ökoala toetust. Eestis on selline toetus juba olemas, mistõttu on võimalik muudatus rakendada alates 2024. aastast. Toetuse taotlemine on põllumehedele vabatahtlik.
Muudatuste jõustumiseks on vajalik EL-i tasandi kokkulepe, mida oodatakse saavutatavat aprilli lõpus või mai alguses.
Vaatamata maa tootmisest kõrvalejätmise nõude kaotamisele, jätkuvad teised keskkonnaalased nõudednagu maastikuelementide säilitamine ja hekkide pügamise keeld.
OLULINE: Taotlusperioodi muudatused – maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest loobumine toob kaasa ka taotlusperioodide ajalise nihke. PRIA avaldab täpsema info taotlusperioodi alguskuupäeva kohta 24. aprilliks. 2024. aasta taotlusperiood algab hiljemalt 20. mail ja kestab 15. juunini.

PRIA põldude haldamise teenuses saab nüüdsest pidada ka elektroonset põlluraamatut

1. aprillist lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses.

PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialisti Evely Veetsmanni sõnul annab uus teenus põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. „Teenus võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde ette planeerida. Praeguseks on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Keerulisemaid lisafunktsionaalsusi planeerime arendada järgnevate aastate jooksul järk-järgult vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Seetõttu on meie jaoks väga oluline kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada,“ lisab Veetsmann.

Teenuses on võimalik lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja andmeid, põldude ning niitude andmete faile saab eksportida ja importida. Teenuses saab kasutada ka kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: eri kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide, teiste põldude suhtes jms.

Eelkõige tuleb silmas pidada, et põlluraamatu teenus on (taotlus)hooaja põhine. Tänavuseks hooajaks on põldude haldamise teenuses, millele on lisatud ka põlluraamatu funktsionaalsus, vaikimisi kliendile ette antud 2023. hooaja viimane põldude seis. Klient peab andmed üle vaatama ja ajakohastama 2024. aasta olukorrale vastavaks. Samade põldude andmeid kasutatakse pindalatoetuste taotlusvormide täitmisel.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.