Täna algas „Parim Talu 2021“ valimise ringkäik

Hindamiskomisjoni liikmed
Hindamiskomisjoni liikmed Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Lii Sammler (Maaleht), Gelis Pihelgas (Taluliit), Teele Üprus (Postimees Maa Elu) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Täna, 3. augustil 2021.a., algas selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 11 talu erinevates Eesti maakondades.

„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 28ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2021“:

  • Märdiotsa Agro OÜ ja Hõbemäe talu Põlvamaalt;
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Vahemetsa talu (Birchlagoon) ja Viinamärdi talu Tartumaalt;
  • Jõeääre talu Järvamaalt;
  • Indriko OÜ ja Alpakafarm OÜ Pärnumaalt;
  • Uustla talu Saaremaalt;
  • Paju talu Raplamaalt;
  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaal

Konkursile esitasid talud Pärnu Talupidajate Liit, Türi Talupidajate Liit ja Eesti Noortalunike Liit ning lisaks andsid paljud talud oma kandidatuuri ise üles.

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kalle Hamburg ja Gelis Pihelgas (Taluliit), Karolin Lillemäe(Maaeluministeerium), Teele Üprus (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel. +372 553 1571
E-post: info@taluliit.ee

Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Eestimaa Talupidajate Keskliit
29.10.2020.a.
PRESSITEADE

 

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma.  „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

 

Taust:

  • Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
  • Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine
  • Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
  • Agroturismi märki saavad taotleda viad  need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE
28.09.2020

Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke

Laupäeval teistkordselt toimunud Maal elamise päeval külastas omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi üle 17 000 inimese, kelle seas olid nii valdade elanikud ise kui ka maale elama asumist kaaluvad linnainimesed üle Eesti.

„Oleme  loonud õige platvormi, mida näitab valdade tagasiside. Kasvanud on nende külastajate arv, kes tulid valla tegemisi uudistama just väljastpoolt. Mitmed äsja kolinud pered kasutasid päeva selleks, et tutvuda vallas pakutavate teenustega ja luua esmaseid kontakte kohalike elanikega,“ ütles peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Keskmiselt oli külastajate arv valla kohta ligi 1000 inimest, mis on 2 korda rohkem kui eelmisel aastal. Külastajate koguarv jäi eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku. „Kindlasti oli siin ma osa koroonapuhangul, mis sundis mitut omavalitsust osalemisest loobuma,“ tõdes Habakukk.

Kokku avas tänavu külastajatele oma asutused 18 maaomavalitsust. Kohapealsetele eestvedajatele sõnul on sümpaatne algatuse laiapõhjalisus – omavalitsused ja kogukonnad koos ettevõtjatega kavandasid ja korraldasid selle päeva tegevused ühiselt.

Hiiumaal algas Maal elamise päev juba reede õhtul aruteluga, kus „uushiidlased, taashiidlased ja põlishiidlased“ arutasid, mis on Hiiumaale tulemise väljakutsed ja kuidas neid ületada. „Nüüd on uushiidlastel loomisel oma suhtlusring, et kõigil oleks mõnus Hiiumaa ellu sisse elada,“ rõõmustas valla kontaktisik Liina Siniveer.

Tartust mindi Maal elamise päeval teadlikult Nõo valda, et veeta seal üks tore päev. „Valda hiljuti elama asunud inimesed tulid tutvuma huvitegevuse võimalustega. Kohtasime ka üht sportlikku vanaema, kes oli tulnud väikeste lapselastega rongiga Nõkku ja liikus alevikust liinibussiga valla kaugematesse punktidesse, pidades heaks meie ühistranspordi võimalusi,“ teatas Nõo valla kontaktisik Liia Sirel.

Rakvere valla kontaktisik Siiri Saarmets ütles, et nende suurim üllatus oli huvi Sõmeru Põhikooli 1€ koolikohviku vastu, mida külastas registreerimislehtede järgi 435 inimest.

Maal Elamise päevast võitsid ka maaettevõtjad, kes laupäeval külastajatele oma tegemisi tutvustasid. Näiteks Kose vallas külastas Harmi mõisa üle 400 inimese ning Habaja viinavabrikut 250.

„Kui vallad ise koos kogukondadega on oma elu üle uhked, tõmbab see ka teisi kaasa. Inimene liigub sinna, kus teda päriselt oodatakse. Meie algatus ongi mõeldud seda sõnumit ja koostööst sündivat sünergiat võimendama,“ ütles Krista Habakukk Maal elamise päeva lõpetuseks. Maal Elamise päeva korraldustoimkond teeb põhjalikumad kokkuvõtted oktoobris. Uuesti saab valdadele külla tulla juba 2021. aasta septembris.

Maal elamise päeva korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Leader Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Maaeluvõrgustiku ja Navicup OÜga. Koostööpartneriteks on ka Eesti Linnade ja Valdade Liit ning maaelu kureerivad ministeeriumid.