Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!
22. aprillil toimunud “Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025” salvestus on üleval vaatamiseks.
Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.
Infopäevade teemakava:
Infopäeva lektoriteks 22. aprill: Lilia Kulli, Vaike Nõu.
Ettekannete slaidid:
Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.“
Mis tüüpi taludes te enamasti asendustaluniku teenust osutate? On need väikesed või suured?
Praegu on järele jäänud kuni saja loomaga talud, enne oli rohkem väiketalusid, kus umbes 30 looma. Nüüd on aga väiketalud tööpõllul lõpetanud.
Kas see, et väiketalusid on vähem, on vähendanud ka vajadust asendustaluniku teenuse järele? Või pigem mitte – nüüd lihtsalt saavad kõik soovijad löögile?
Asendustalunikke on suhteliselt vähe, nii et nõudlust pole väikeste talude kadumine tegelikult vähendanud. Ma ei usu, et praegugi kõigile soovijatele jagub.
Minu meelest on talunikel selle teenuse järele suur vajadus – eks tahetakse ju puhata, oma tavapärasest keskkonnast välja saada. Ja muidugi peab selleks ajaks tallu tööle tulevat inimest usaldama – nii-öelda meest metsast ei saa ju võtta.
Nii et kes vähegi tahab loomadega kokku puutuda, tulgu asendusteenistusse tööle!
Milline on teie tavapärane tööpäev?
Mina käin põhiliselt lüpsmas. Mul on nii torusselüpsi, robotlüpsi kui ka platsilüpsi laudad – kuhu tellimus tuleb, sinna lähen. Tööpäev algab kella 4–5 ajal hommikul, seejärel on umbes kella
10–16 vaba aeg ja siis järgneb õhtune lüps.
Kui töökoht on minu kodust (Laivi elab Pärnumaal Audrus – toim) kaugemal, siis organiseerib talu kohapeal ööbimise. Nii et tuleb elu natuke ümber sättida.
Kas olete arvutanud, kui palju aasta jooksul töö tõttu kodust ära olete?
Ei ole. Aga ilmselt on nii, et 1/3 ajast olen ära ja 2/3 ajast saan kodus olla. Umbes kuu aega ette on töögraafik enam-vähem teada.
Tavaliselt vajataksegi asendustalunikku kas oma puhkuse ajaks või haigestumise korral. Kuid teinekord murrab haigus jala pealt – kui kiiresti vajadusel asendustaluniku tallu saaks?
Meie töödejuhataja Tiina Täht on sel juhul inimene, kellele helistada. Tema organiseerib ja loodetavasti on tal võimalik keegi kiiresti leida.
Te elate Pärnumaal, aga vajadusel töötate ka teistes Eesti maakondades?
Jah, nii nagu kõik asendustalunikud, töötan ka mina üle Eesti. Pärnumaa ja Läänemaa on siiski mu pärusmaa. Ainult Virumaa on see koht, kus ma veel pole käinud.
Mis teile oma töö juures meeldib?
Mulle meeldivad loomad, saan nendega hästi läbi. Ka õppinud olen loomakasvatust ja nii ma selle ala peale olen jäänud. Saan valida töötempo, ei pea tormama. Minust ei saaks kunagi linnainimest, olen hingega looduse küljes kinni.
Kui tööst puhkust saate, siis millega tegelete?
Mul on oma kodu, aed, lilled, lapsed ja lapselapsed. Mu aeg sisustatakse ilusasti ära – minu nõusolekul loomulikult. Olen õnnelik vanaema!
Talunikud ootavad alati Laivit tagasi enda õuele
Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud aasta parima asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ning väärtusliku liikmena asendustalunike meeskonnas. Praegu on Eestis asendustalunikke 21.
Kollektiivne valik
Parim asendustalunik 2024 Laivi Luur teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti. Maikuus täitub Laivil taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Karl Aru selgitas, et aasta asendustaluniku valimine toimub kollektiivis asja arutades ja silmas pidades talunike tagasisidet. „Laivi kasuks rääkis pikk kogemus asendustalunikuna ja teadmistepagas, mis peegeldub tema töös ja valmiduses appi tõtata vägagi erinevatesse taludesse.
Talunikud on tema tööga rahul ja ootavad alati Laivit tagasi enda õuele. Tublisid asendustalunikke oli kandidaadina kaalumisel teisigi, aga Laivi oli see, kes eelmisel aastal ennast tiitli vääriliselt näitas ja aitas asendusteenuse lippu omalt poolt kõrgel hoida,“ lisas Aru.
Asendustalunik tuleb appi
Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööl väga oluline roll ja ajaline faktor määrava tähtsusega. Paraku on sektoris tööjõudu puudu ja võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline.
Aastatega on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.
Mis on asendusteenistus?
See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.
Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.
Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi.
Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik PRIA kaudu. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.
Kes on asendustalunikud?
Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes ning oskused ja tahtmine teha tööd loomadega.
Asendustalunike tööd juhib piirkonnajuht, kes koordineerib asendustalunike liikumist talust tallu ja suhtleb tootjatega nende soovide asjus. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu, mida teenindatakse nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.
Kui pikaks ajaks saab asendaja?
Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas.
Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.
Kuidas on töö koordineeritud?
Asendusteenuse tellimiseks lepivad tootja ja töödejuhataja kokku, mis perioodil asendust on vaja ja talusse leitakse sobiv asendustalunik. Praegu hoolitseb tellimuste ja asendustalunike töö koordineerimise eest töödejuhataja Tiina Täht.
Asendustalunikke napib
Töö asendusteenuse arendamise vallas käib järjepidevalt. Praegu on asendustalunikke 21, aga teenuse järele on suur nõudlus ja talunike haigestumise korral on vaja kiiret reageerimist. Seetõttu otsime oma meeskonda uusi asendustalunikke, et see paindlikkus säiliks.
Töö põllumajanduses on raske, seetõttu on oluline, et asendajad saaksid ka ise piisavalt puhata. Teenuse arendamiseks oleme katsetamas uut digitaalset lahendust, et vähendada paberimajandusele kuluvat aega nii klientide kui ka meeskonna jaoks.
PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025
„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.
Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:
Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.
Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.
Kontakt
Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240
Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098
Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) diagnoosis esimesed kodusigade katkujuhtumid 2015. aastal. Aastatel 2018–2020 kodusigadel haigusjuhtumeid ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel ilmnes katk taas ühes Eesti seafarmis. Praeguseks on Hiiumaa ainus piirkond, kus katk pole veel tuvastatud. Viirus levib endiselt metsasigade hulgas – viimati tuvastati 7. aprillil nakatunud metssead Põlva jahipiirkonnas.
Katku leviku tõkestamiseks on oluline pidev seire. Üheks võtmeteguriks on info kogumine hukkunud metsasigade kohta. Seetõttu kutsub PTA kõiki, kes leiavad surnud metssea, sellest ametile teada andma.
Teavitada saab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehe kaudu:
https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk
või helistades vihjetelefonile: 605 4767.
Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.
Infopäevade teemad:
Kokku toimus 10 infopäeva, millest 9 olid kontaktsed ja 1 toimus veebis.
Veebis 22. aprillil toimunud infopäevast on saadaval salvestus vaatamiseks ja slaidimaterjalid:
Täpsem info:
Merry Aart
Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ juhatuse liige
+372 5093 378
merryaart@gmail.com
Infopäev viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.
PRIA märtsikuu infokirjast leiab:
Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest
Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini
Ökoalade toetuse nõuded muutuvad
PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele
1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi
… ja palju muud
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on kohapealne olukord väga tõsine. „Suu- ja sõrataud on väga nakkav ja suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sh hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele,“ kirjeldas Kalda.
Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis. „Farm asub kümne kilomeetri tsoonis eelmiste taudikollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega,“ kirjeldas Kalda.
Ungari teavitas täna suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.
Seoses uute taudikolletega nii Ungaris kui ka Slovakkias on Euroopa Komisjon kokku kutsunud erakorralise Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Alalise Komitee istungi, kus arutatakse täiendavate kaitsemeetmete seadmist vältimaks taudi edasist levikut piirkonnas.
Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.
Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda SIIT.
26.02.2025 Põllumajandus- ja toiduameti infopäeva materjalid
20.03.2025 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koolitus
04.04.2025 EPKK suu- ja sõrataudi infopäev veebis
2. märtsil algab PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Esitada saab piimalehma kasvatamise (PTK), ammlehma kasvatamise (ATK) ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuste (UTK) taotlusi. Sel aastal on taotluste vastuvõtu periood lühem ehk taotlus tuleb e-PRIA kaudu esitada ajavahemikul 2.–21. märts.
Toetust makstakse nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Taotlejal tuleb loomi pidada vähemalt 2. märtsist kuni 1. septembrini. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registri loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust antakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning karjas olevate loomadega toimuvatest sündmustest peab põllumajandusloomade registrit teavitama ettenähtud aja jooksul.
PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuht Sigrid Rõõmussaare sõnul on taotlusperiood käesoleval aastal küll lühem, kuid oleme igakülgselt abiks, kui taotluse täitmisel tekib küsimusi. „Endiselt saab abi, helistades meie infotelefonil. Samuti on võimalik tulla PRIA maakondlikesse esindustesse. Alates märtsist saab esinduste külastamiseks lisaks esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale aega broneerida ka neljapäevaks. Seda ikka selleks, et kõik soovijad jõuaksid taotlused ära esitada. Küll aga palume PRIA esinduse külastamiseks kindlasti eelnevalt aeg broneerida kas PRIA kodulehe kaudu või helistades meie pindala- ja loomatoetuste infotelefonil,“ lisab Rõõmussaar.
Loomakasvatuse otsetoetuste taotleja peab lisaks loomadele kehtestatud nõuetele täitma ka tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse nõuete küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.
Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2025. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2025. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2026.
Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.
Kui taotluse soovib esitada taotleja esindaja, siis on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIAs või soovituslikul vormil, mis on leitav www.pria.ee -> Registrid -> Kliendiregister -> Esindusõigused ja volitused.
e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke esindusi. Selleks palume eelnevalt kindlasti broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või helistades telefonil 737 7679.
Saksamaal tuvastati suu- ja sõrataud. Haigus tuvastati 14 vesipühvlil Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas. Saksamaa on võtnud kasutusele kõik meetmed, et haiguse edasist levikut tõkestada.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt murettekitav. „Haiguskahtlus tekkis farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega,“ kirjeldas Veetamm.
Veetamm kutsub loomapidajaid ettevaatlikkusele ning soovitab vältida loomapidajatel reisimisel Saksamaale kokkupuudet loomadega. „Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi bioturvalisusmeetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole,“ rõhutas Veetamm. Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.
Kõik nakatunud farmis olnud loomad hukati ja kahjutustati, farmis teostatakse puhastus ja desinfektsioon. „Laboruuringutega on tehtud kindlaks, et kõik farmis olnud loomad olid nakatunud, neil olid tekkinud ka antikehad, mis tähendab, et viirus on jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles,“ selgitas Veetamm.
Saksamaa pädev amet kehtestas nakatunud piirkonnas esmalt 72 tunnise liikumiskeelu nakatunud piirkonnas loomade liikumisele, mida on pikendatud veel kuni 15. jaanuari südaööni. Berliinis toimuval Rahvusvahelisel Rohelisel Nädalal on keelatud sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud Berliini loomaaiad. Samuti on soovitatud tervel Saksamaal mitte eksponeerida loomanäitustel sõralisi loomi taudiohu tõttu. Nakatunud piirkonnas on samuti keelatud jahipidamise, uuritakse ka uluksõralisi. Samuti on kehtestatud 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon.
Veetamm selgitas, et tsoonides olevatele farmidele (kokku 145 farmi), kus peetakse veiseid, pühvleid, lambaid, kitsi, sigu või teisi sõralisi, on kehtestatud kitsendused, nendes farmides olevad loomad on kontrollitud ning on võetud proovid uurimaks võimalikku viiruse levikut. „Nakatunud farmist ühe kilomeetri raadiuses asuvates loomapidamiskohtades hukati ennetavalt kõik sõralised. Samuti hukati väljaspool piirangutsoone ühes kontaktfarmis olevad kitsed ja veised taudi levikuohu maandamiseks. Hetkel rohkem nakatunud farme tuvastatud pole. Epidemioloogiline uurimine kestab, et välja selgitada nakkuse farmi jõudmise põhjused,“ lisas Veetamm.
Euroopa Komisjon kehtestas täna täiendavad meetmed. Keelatud on suu ja sõrataudile vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste ( piim, liha ja tooted nendest, loomsed kõrvalsaadused, sõnnik jne.) väljavedu piirangutsoonist. Piiratud on ka inimeste ja transpordivahendite liikumine piirangutsoonides.
Suu- ja sõrataud tuvastati Saksamaal viimati 1989. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning laastas üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle 6 miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat ca 8 miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.
Taust:
Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.
Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba.
Haiguse levikuteed
Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..
Lisainfo
Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.
Haigusele iseloomulikud tunnused:
Veistel
• palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
• suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
• lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
• villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
• pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;
Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.