Rubriik: Loomakasvatus

Lindude gripi tõkestamiseks tuleb alates 9.02.2026 hoida kodulinnud siseruumides

Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab üle-eestilise lindude väljas pidamise piirangud lindude gripi tõkestamiseks. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on lindude väljas pidamise piiramine kõige tõhusam viis lindude gripi leviku piiramiseks. Soome kehtestab väljas pidamise keelu alates 8.02.26.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul kehtestatakse täiendavad piirangud, et lindude gripi ohtu vähendada. „Kuna lindude gripp on levinud kogu Euroopas ning jõudnud ka Eestisse, siis antud meetme abil loodame eesseisvat rändehooaga silmas pidades gripi levikut tõkestada,“ selgitas Kalda.

Otsuse aluseks on lindude gripi olukord Euroopas ning riskihinnang. „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus on hinnanud, et lindude gripi leviku risk mets- ja veelindudelt kodulindudele on endiselt kõrge, mida kinnitavad üle kogu Euroopa hulgalised puhangud farmides ja metslindude leiud. Nakatumise oht suureneb näiteks veelgi, kui viirust kandvad veelinnud alustavad rännet Euroopa lõuna- ja keskosast põhjapoolsetele pesitsusaladele. Seetõttu on oluline hoida kodulinde kaitseks siseruumides. Lindude väljas pidamise keeldu rakendavad ka Belgia, Iirimaa ja Itaalia. Soome kehtestab väljas pidamise keelu alates 8.02.26,“ lisas Kalda.

Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega keelustatakse alates 9.02.26:

Eesti Vabariigi territooriumil kodulindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamise välitingimustes;
Erandina võivad pardid ja haned väljas käia juhul kui neid peetakse teistest lindudest eraldi. See tähendab väljas käivatel lindudel ei tohi olla mingisugust kokkupuudet teiste kodulindudega, nt kanadega, kalkunitega. Väldi väljas käivate kodulindude kontakti vee- ja metslindudega. Hoia lindude sööt ja jook katuse all ning piira ala aia või võrguga, sh pealt;
lindude pidamise kohtadesse looduses vabalt elavate lindude toomise.

Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse kehtestatud piirangute järgimist linnupidajate poolt ning vajadusel selgitatakse lindude väljas pidamise vajadust ja põhimõtteid.

Väljas pidamise keelu otsusega ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse ekspertarvamusega on võimalik tutvuda siin. Küsimused ja vastused väljas pidamise keelu kohta on leitavad siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele linnupidajatele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne üksiku kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi lindude pidamise kohtade registreerimiseks leiate PTA kodulehelt: linnupidamise registreerimine avaneb uues vahekaardis

Aita seakatku levikut piirata

Juba neljas farmis on sel suvel seakatk leitud, mis tähendab:

Kõikide sigade hukkamist ja hävitamist nakatunud loomadega farmis
Tohutut kahju loomakasvatajatele ja toidutootjatele
Tarbijale osalist sealihatoodete kadumist ja hinnatõusu tänu lihadefitsiidile

Kuidas saad sina abiks olla?

Lae alla JAHISe rakendus ja sisesta vaatlustulemus metssigade nägemisest. Rakendus on kasutamiseks kõikidele inimestele ja aitab jahimeestel ning teistel vajalikel osapooltel saada paremat ülevaadet metssigade levikust. 25. juuli seisuga on SAK diagnoositud 64 metsseal.
Teata surnult leitud metsseast Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4767 või kasuta teatamiseks veebivormi seakatk.ee/teata
Ära vii metsa, põllule või aia taha õunu, aiasaaduste jääke, vilja vms. Kaudsed kontaktid võivad kaasa aidata katku levikule, lisaks harjuvad sead inimasustuste lähedalt ninaesist saama. See omakorda seab meie farmisead suuremasse ohtu.

Jaga infot kõigiga, kes maal elavad või tihti metsas käivad!

Riigiasutused, talunike organisatsioonid, seakasvatajad ja jahimehed panustavad selleks, et seakatku ohjata. Ka sina saad info jagamisega oma osa anda.

SAK seakatk

PRIA infokiri mai 2025

PRIA maikuu infokirjast leiab:

Tuletame meelde, et kohe-kohe saabuvad lõppeva programmperioodi investeeringutoetuste teostamise tähtajad

Juunikuus on avanemas uued toetused loomapidajatele

Kutselised kalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks

Infokirjast leiab ka viiteid huvitavatele artiklitele, mis kajastavad PRIA tegemisi ning arvamusi

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

PRIA infokiri aprill 2025

PRIA aprillikuu infokirjast leiab:

30. aprillil algab sel aastal juba teise erakorralise toetuse vastuvõtt
1. maist võtab PRIA vastu TARU toetuse taotlusi
Mais saab taotleda toetust energia varustuskindluse tagamiseks
1. maist liidestuvad PRIA e-põlluraamatuga suuremad e-põlluraamatu teenust pakkuvad eratarkvarad
PRIA osaleb peresõbraliku tööandja programmis

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 järelvaatamine

22. aprillil toimunud “Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025” salvestus on üleval vaatamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemakava:

Ülevaade toetustest
Toetusõiguslik maa
Tingimuslikkus
Otsetoetused
Maaelu arengukava toetused
PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Infopäeva lektoriteks 22. aprill: Lilia Kulli, Vaike Nõu.

Ettekannete slaidid:

Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.“

pikk.ee

Parim asendustalunik 2024 – Laivi Luur

Laivi Luur, talunike parem käsi

Ilmunud Põllumehe Teataja aprillinumbris

Laivi Luur on asendustalunikuna ametis olnud tosin aastat. Selle ajaga on tal tekkinud püsikliendid, kes enda äraolekul soovivad oma talus tööl näha just Laivit. Pikk kogemus ja klientide usaldus tõid Laivile tunnustuse – ta pälvis tiitli „Aasta asendustalunik 2024“.

Mis tüüpi taludes te enamasti asendustaluniku teenust osutate? On need väikesed või suured?

Praegu on järele jäänud kuni saja loomaga talud, enne oli rohkem väiketalusid, kus umbes 30 looma. Nüüd on aga väiketalud tööpõllul lõpetanud.

Kas see, et väiketalusid on vähem, on vähendanud ka vajadust asendustaluniku teenuse järele? Või pigem mitte – nüüd lihtsalt saavad kõik soovijad löögile?

Asendustalunikke on suhteliselt vähe, nii et nõudlust pole väikeste talude kadumine tegelikult vähendanud. Ma ei usu, et praegugi kõigile soovijatele jagub.

Minu meelest on talunikel selle teenuse järele suur vajadus – eks tahetakse ju puhata, oma tavapärasest keskkonnast välja saada. Ja muidugi peab selleks ajaks tallu tööle tulevat inimest usaldama – nii-öelda meest metsast ei saa ju võtta.

Nii et kes vähegi tahab loomadega kokku puutuda, tulgu asendusteenistusse tööle!

Milline on teie tavapärane tööpäev?

Mina käin põhiliselt lüpsmas. Mul on nii torusselüpsi, robotlüpsi kui ka platsilüpsi laudad – kuhu tellimus tuleb, sinna lähen. Tööpäev algab kella 4–5 ajal hommikul, seejärel on umbes kella
10–16 vaba aeg ja siis järgneb õhtune lüps.

Kui töökoht on minu kodust (Laivi elab Pärnumaal Audrus – toim) kaugemal, siis organiseerib talu kohapeal ööbimise. Nii et tuleb elu natuke ümber sättida.

Kas olete arvutanud, kui palju aasta jooksul töö tõttu kodust ära olete?

Ei ole. Aga ilmselt on nii, et 1/3 ajast olen ära ja 2/3 ajast saan kodus olla. Umbes kuu aega ette on töögraafik enam-vähem teada.

Tavaliselt vajataksegi asendustalunikku kas oma puhkuse ajaks või haigestumise korral. Kuid teinekord murrab haigus jala pealt – kui kiiresti vajadusel asendustaluniku tallu saaks?

Meie töödejuhataja Tiina Täht on sel juhul inimene, kellele helistada. Tema organiseerib ja loodetavasti on tal võimalik keegi kiiresti leida.

Te elate Pärnumaal, aga vajadusel töötate ka teistes Eesti maakondades?

Jah, nii nagu kõik asendustalunikud, töötan ka mina üle Eesti. Pärnumaa ja Läänemaa on siiski mu pärusmaa. Ainult Virumaa on see koht, kus ma veel pole käinud.

Mis teile oma töö juures meeldib?

Mulle meeldivad loomad, saan nendega hästi läbi. Ka õppinud olen loomakasvatust ja nii ma selle ala peale olen jäänud. Saan valida töötempo, ei pea tormama. Minust ei saaks kunagi linnainimest, olen hingega looduse küljes kinni.

Kui tööst puhkust saate, siis millega tegelete?

Mul on oma kodu, aed, lilled, lapsed ja lapselapsed. Mu aeg sisustatakse ilusasti ära – minu nõusolekul loomulikult. Olen õnnelik vanaema!

Talunikud ootavad alati Laivit tagasi enda õuele

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud aasta parima asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ning väärtusliku liikmena asendustalunike meeskonnas. Praegu on Eestis asendustalunikke 21.

Kollektiivne valik

Parim asendustalunik 2024 Laivi Luur teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti. Maikuus täitub Laivil taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Karl Aru selgitas, et aasta asendustaluniku valimine toimub kollektiivis asja arutades ja silmas pidades talunike tagasisidet. „Laivi kasuks rääkis pikk kogemus asendustalunikuna ja teadmistepagas, mis peegeldub tema töös ja valmiduses appi tõtata vägagi erinevatesse taludesse.

Talunikud on tema tööga rahul ja ootavad alati Laivit tagasi enda õuele. Tublisid asendustalunikke oli kandidaadina kaalumisel teisigi, aga Laivi oli see, kes eelmisel aastal ennast tiitli vääriliselt näitas ja aitas asendusteenuse lippu omalt poolt kõrgel hoida,“ lisas Aru.

Asendustalunik tuleb appi

Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööl väga oluline roll ja ajaline faktor määrava tähtsusega. Paraku on sektoris tööjõudu puudu ja võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline.

Aastatega on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

Mis on asendusteenistus?

See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.

Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi.

Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik PRIA kaudu. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kes on asendustalunikud?

Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes ning oskused ja tahtmine teha tööd loomadega.

Asendustalunike tööd juhib piirkonnajuht, kes koordineerib asendustalunike liikumist talust tallu ja suhtleb tootjatega nende soovide asjus. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu, mida teenindatakse nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kui pikaks ajaks saab asendaja?

Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas.

Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.

Kuidas on töö koordineeritud?

Asendusteenuse tellimiseks lepivad tootja ja töödejuhataja kokku, mis perioodil asendust on vaja ja talusse leitakse sobiv asendustalunik. Praegu hoolitseb tellimuste ja asendustalunike töö koordineerimise eest töödejuhataja Tiina Täht.

Asendustalunikke napib

Töö asendusteenuse arendamise vallas käib järjepidevalt. Praegu on asendustalunikke 21, aga teenuse järele on suur nõudlus ja talunike haigestumise korral on vaja kiiret reageerimist. Seetõttu otsime oma meeskonda uusi asendustalunikke, et see paindlikkus säiliks.

Töö põllumajanduses on raske, seetõttu on oluline, et asendajad saaksid ka ise piisavalt puhata. Teenuse arendamiseks oleme katsetamas uut digitaalset lahendust, et vähendada paberimajandusele kuluvat aega nii klientide kui ka meeskonna jaoks.

Põllumehe Teataja aprillikuu number

Avatud talude päevad kutsuvad talusid kaasa lööma

PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025

Avatud talude päevad toimuvad tänavu 12.–13. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.

„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.

Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:

ära too reisilt kaasa liha- või piimatooteid;
väldi välismaal olles kontakti loomadega;
pärast reisi pese riided ja puhasta jalanõud hoolikalt;
ära külasta farmi ega puutu kokku põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi pärast välisriigist naasmist.

Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.

Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.

Kontakt

Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098

Põllumajandus- ja Toiduamet kutsub üles hukkunud metssigadest teatama

Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) diagnoosis esimesed kodusigade katkujuhtumid 2015. aastal. Aastatel 2018–2020 kodusigadel haigusjuhtumeid ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel ilmnes katk taas ühes Eesti seafarmis. Praeguseks on Hiiumaa ainus piirkond, kus katk pole veel tuvastatud. Viirus levib endiselt metsasigade hulgas – viimati tuvastati 7. aprillil nakatunud metssead Põlva jahipiirkonnas.

Katku leviku tõkestamiseks on oluline pidev seire. Üheks võtmeteguriks on info kogumine hukkunud metsasigade kohta. Seetõttu kutsub PTA kõiki, kes leiavad surnud metssea, sellest ametile teada andma.

Teavitada saab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehe kaudu:
https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk
või helistades vihjetelefonile: 605 4767.

agri.ee