Parim asendustalunik 2024 – Laivi Luur

Laivi Luur, talunike parem käsi


Laivi Luur on asendus­talunikuna ametis olnud tosin aastat. Selle ajaga on tal tekkinud püsikliendid, kes enda äraolekul soovivad oma talus tööl näha just Laivit. Pikk kogemus ja klientide usaldus tõid Laivile tunnustuse – ta pälvis tiitli „Aasta asendustalunik 2024“.

Mis tüüpi taludes te enamasti asendustaluniku teenust osutate? On need väikesed või suured?

Praegu on järele jäänud kuni saja loomaga talud, enne oli rohkem väiketalusid, kus umbes 30 looma. Nüüd on aga väiketalud tööpõllul lõpetanud.

Kas see, et väiketalusid on vähem, on vähendanud ka vajadust asendustaluniku teenuse järele? Või pigem mitte – nüüd lihtsalt saavad kõik soovijad löögile?

Asendustalunikke on suhteliselt vähe, nii et nõudlust pole väikeste talude kadumine tegelikult vähendanud. Ma ei usu, et praegugi kõigile soovijatele jagub.

Minu meelest on talunikel selle teenuse järele suur vajadus – eks tahetakse ju puhata, oma tavapärasest keskkonnast välja saada. Ja muidugi peab selleks ajaks tallu tööle tulevat inimest usaldama – nii-öelda meest metsast ei saa ju võtta.

Nii et kes vähegi tahab loomadega kokku puutuda, tulgu asendusteenistusse tööle!

Milline on teie tavapärane tööpäev?

Mina käin põhiliselt lüpsmas. Mul on nii torusselüpsi, robotlüpsi kui ka platsilüpsi laudad – kuhu tellimus tuleb, sinna lähen. Tööpäev algab kella 4–5 ajal hommikul, seejärel on umbes kella
10–16 vaba aeg ja siis järgneb õhtune lüps.

Kui töökoht on minu kodust (Laivi elab Pärnumaal Audrus – toim) kaugemal, siis organiseerib talu kohapeal ööbimise. Nii et tuleb elu natuke ümber sättida.

Kas olete arvutanud, kui palju aasta jooksul töö tõttu kodust ära olete?

Ei ole. Aga ilmselt on nii, et 1/3 ajast olen ära ja 2/3 ajast saan kodus olla. Umbes kuu aega ette on töögraafik enam-vähem teada.

Tavaliselt vajataksegi asendustalunikku kas oma puhkuse ajaks või haigestumise korral. Kuid teinekord murrab haigus jala pealt – kui kiiresti vajadusel asendustaluniku tallu saaks?

Meie töödejuhataja Tiina Täht on sel juhul inimene, kellele helistada. Tema organiseerib ja loodetavasti on tal võimalik keegi kiiresti leida.

Te elate Pärnumaal, aga vajadusel töötate ka teistes Eesti maakondades?

Jah, nii nagu kõik asendustalunikud, töötan ka mina üle Eesti. Pärnumaa ja Läänemaa on siiski mu pärusmaa. Ainult Virumaa on see koht, kus ma veel pole käinud.

Mis teile oma töö juures meeldib?

Mulle meeldivad loomad, saan nendega hästi läbi. Ka õppinud olen loomakasvatust ja nii ma selle ala peale olen jäänud. Saan valida töötempo, ei pea tormama. Minust ei saaks kunagi linnainimest, olen hingega looduse küljes kinni.

Kui tööst puhkust saate, siis millega tegelete?

Mul on oma kodu, aed, lilled, lapsed ja lapselapsed. Mu aeg sisustatakse ilusasti ära – minu nõusolekul loomulikult. Olen õnnelik vanaema!

Talunikud ootavad alati Laivit tagasi enda õuele

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud aasta parima asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ning väärtusliku liikmena asendustalunike meeskonnas. Praegu on Eestis asendustalunikke 21.

Kollektiivne valik

Parim asendustalunik 2024 Laivi Luur teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti. Maikuus täitub Laivil taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Karl Aru selgitas, et aasta asendustaluniku valimine toimub kollektiivis asja arutades ja silmas pidades talunike tagasisidet. „Laivi kasuks rääkis pikk kogemus asendustalunikuna ja teadmistepagas, mis peegeldub tema töös ja valmiduses appi tõtata vägagi erinevatesse taludesse.

Talunikud on tema tööga rahul ja ootavad alati Laivit tagasi enda õuele. Tublisid asendustalunikke oli kandidaadina kaalumisel teisigi, aga Laivi oli see, kes eelmisel aastal ennast tiitli vääriliselt näitas ja aitas asendusteenuse lippu omalt poolt kõrgel hoida,“ lisas Aru.

Asendustalunik tuleb appi

Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööl väga oluline roll ja ajaline faktor määrava tähtsusega. Paraku on sektoris tööjõudu puudu ja võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline.

Aastatega on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

Mis on asendusteenistus?

See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.

Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi.

Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik PRIA kaudu. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kes on asendustalunikud?

Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusette­võtetes ning oskused ja tahtmine teha tööd loomadega.

Asendustalunike tööd juhib piirkonnajuht, kes koordineerib asendustalunike liikumist talust tallu ja suhtleb tootjatega nende soovide asjus. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu, mida teenindatakse nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kui pikaks ajaks saab asendaja?

Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas.

Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.

Kuidas on töö koordineeritud?

Asendusteenuse tellimiseks lepivad tootja ja töödejuhataja kokku, mis perioodil asendust on vaja ja talusse leitakse sobiv asendustalunik. Praegu hoolitseb tellimuste ja asendustalunike töö koordineerimise eest töödejuhataja Tiina Täht.

Asendustalunikke napib

Töö asendusteenuse arendamise vallas käib järjepidevalt. Praegu on asendustalunikke 21, aga teenuse järele on suur nõudlus ja talunike haigestumise korral on vaja kiiret reageerimist. Seetõttu otsime oma meeskonda uusi asendustalunikke, et see paindlikkus säiliks.

Töö põllumajanduses on raske, seetõttu on oluline, et asendajad saaksid ka ise piisavalt puhata. Teenuse arendamiseks oleme katsetamas uut digitaalset lahendust, et vähendada paberimajandusele kuluvat aega nii klientide kui ka meeskonna jaoks.

Avatud talude päevad kutsuvad talusid kaasa lööma

PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025

Avatud talude päevad toimuvad tänavu 12.–13. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.

„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.

Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:

  • ära too reisilt kaasa liha- või piimatooteid;
  • väldi välismaal olles kontakti loomadega;
  • pärast reisi pese riided ja puhasta jalanõud hoolikalt;
  • ära külasta farmi ega puutu kokku põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi pärast välisriigist naasmist.

Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.

Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.

 

Kontakt

Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098

Põllumajandusettevõtjad saavad maikuus taotleda toetust investeeringuteks energia varustuskindluse tagamisse

Toetuse abil saab tagada kriisiolukorras põllumajandustootmiseks vajaliku energia, mis parandab toidutarneahela varustuskindlust ja põllumajandusettevõtete toimepidevust.

„Viimaste aastate kriisid on selgelt näidanud, et põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust mõjutab valmisolek ja võimekus kriisidele kiiresti reageerida. Ettevõtete elujõulisuse tagamiseks on äärmiselt oluline tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige energia olemasolu. Seetõttu saavad põllumajandusettevõtjad taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad tagada energia varustuskindlust,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Tegemist on põllumajandusettevõtjatele suunatud investeeringutoetusega, mida antakse energiasalvestusseadme või -rajatise ostmiseks, energiasalvestuse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või ajutise vooluallikana kasutatava generaatori soetamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on 1,5 miljonit eurot taotleja kohta. Toetuse määr on kuni 70% toetatava tegevuse abikõlblikust kulust.

Investeering tuleb teha, vajalikud dokumendid esitada ning ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse võtta hiljemalt 30. septembril 2025.

Määrus „Põllumajandusettevõtja investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ kavandati ja toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili.sormus@agri.ee, 5622 8240


Lühikokkuvõte määrusest, milllele tähelepanu pöörata:

Taotlemise tingimused

  1. Taotleja peab olema:
  • Põllumajandustoodete tootja (FIE või ettevõtja), kelle:
    • Müügitulu eelmisel majandusaastal oli üle 14 000 € ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 €.
    • Põllumajandustulu moodustas üle 50% kogu müügitulust mõlemal aastal.
  • Tootjaorganisatsioon (tulundusühistu, mis on ELi tunnustatud).
  • Uus ettevõte, mis on üle võtnud FIE-lt pereettevõtte (täiendavad nõuded kehtivad).
  1. Üldised nõuded taotlejale (§ 3):
  • Maksuvõlg alla 100 € või ajatatud ja tasutud osas õigel ajal.
  • Pole pankrotis ega likvideerimisel.
  • Pole saanud sama kulu kohta muud toetust.
  • Puuduvad kehtivad karistused mitmete seaduste alusel (nt loomakaitse, keskkond).
  • Majandusaasta aruanded peavad olema registris olemas, kui nõutud.
  1. Toetatavad tegevused (§ 4):
  • Energiasalvestusseadmete või -rajatiste ostmine ja paigaldus.
  • Vastava ehitise ehitus.
  • Generaatori ost ajutiseks vooluallikaks.
  • Energiatarbimise ja salvestuse mahud peavad vastama etteantud piiridele.
  1. Kulude nõuded:
  • Kulud peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja käibemaksuta (§ 5).
  • Abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud vähemalt kahe hinnapakkumisega (§ 7).

Hindamiskriteeriumid

  1. Omafinantseeringu osakaal:
  • Kui toetuse määr on 70% – 1 punkt
  • Kui alla 70% – 2 punkti
  1. Regionaalne mõju:
  • Tallinnas või seda ümbritsevates valdades (nt Rae, Viimsi) – 1 punkt
  • Mujal Eestis – 2 punkti
  • Saartel – 3 punkti
  1. Energiavõimekus:
  • Kui energiasalvestusvõimekus pärast tegevuse elluviimist on vähemalt 1 tund – 1 punkt
  • Kui üle 1 tunni – 2 punkti

Miinimumnõue hindamisel: vähemalt 2 hindepunkti kogusummas.

Võrdsete punktide korral eelistatakse:

  1. Suurema toetussummaga taotlust.
  2. Varem esitatud nõuetekohast taotlust.

Suviodra, rapsi ja rüpsi kasvatajad saavad taotleda erakorralist toetust

30. aprillist 7. maini saavad põllumajandustootjad PRIAle esitada loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamise erakorralise toetuse taotlusi. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.

Toetust saavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad suviodra-, rapsi- või rüpsikasvatusega. Toetust saavad taotleda need ettevõtjad, kes kasvatasid 2024. aastal suviotra, rapsi või rüpsi või neid kõiki kokku vähemalt 5 hektaril. Toetust antakse põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks.

30. aprilliks eeltäidab PRIA neile, kes 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal toetuse saamise tingimustele vastavad, elektroonilise taotluse. Taotleja leiab eeltäidetud taotluse e-PRIAst. Kuni 7. maini saab taotleja enda andmed üle kontrollida ja kui andmed vastavad tegelikkusele, siis taotluse kinnitada. Kui eeltäidetud vormil on ebatäpsusi, siis tuleb sellest PRIAt esimesel võimalusel kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil info@pria.ee. PRIA vaatab saabuvad teavitused üle ning vajadusel parandab eeltäidetud taotlust ning pärast seda saab taotleja selle kinnitada. Toetuse taotlus tuleb taotlejal e-PRIAs kinnitada hiljemalt 7. mail.

Tootjad, kes 2024. aastal pindalatoetusi ei taotlenud, peavad digitaalselt allkirjastatud toetustaotluse ise täitma ja PRIAle esitama ajavahemikus 21. aprill kuni 28. aprill. Toetuse taotlemiseks vajaliku taotlusvormi leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlusvorm tuleb hiljemalt 28. aprillil saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@pria.ee. Seejärel kannab PRIA andmed eeltäidetud taotlusele, mis tuleb e-PRIAs hiljemalt 7. mail kinnitada.

Erakorralise toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused teeb PRIA hiljemalt 30. juuniks 2025. Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2025.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

Täpsemalt saab toetuse tingimuste ja nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.


pria.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet kutsub üles hukkunud metssigadest teatama

Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) diagnoosis esimesed kodusigade katkujuhtumid 2015. aastal. Aastatel 2018–2020 kodusigadel haigusjuhtumeid ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel ilmnes katk taas ühes Eesti seafarmis. Praeguseks on Hiiumaa ainus piirkond, kus katk pole veel tuvastatud. Viirus levib endiselt metsasigade hulgas – viimati tuvastati 7. aprillil nakatunud metssead Põlva jahipiirkonnas.

Katku leviku tõkestamiseks on oluline pidev seire. Üheks võtmeteguriks on info kogumine hukkunud metsasigade kohta. Seetõttu kutsub PTA kõiki, kes leiavad surnud metssea, sellest ametile teada andma.

Teavitada saab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehe kaudu:
https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk
või helistades vihjetelefonile: 605 4767.


agri.ee

Pindala- ja loomatoetuste infopäevad 2025

15. aprill – 22. aprill

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ  koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemad:

  • Ülevaade toetustest
  • Toetusõiguslik maa
  • Tingimuslikkus
  • Otsetoetused
  • Maaelu arengukava toetused
  • PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Kokku toimus 10 infopäeva, millest 9 olid kontaktsed ja 1 toimus veebis.

Veebis 22. aprillil toimunud infopäevast on saadaval salvestus vaatamiseks ja slaidimaterjalid:

ETTEKANNE VIDEO

TOETUSED 2025 slaidid

Pindalatoetused 2025 slaidid

 

Täpsem info:

Merry Aart

Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ juhatuse liige

+372 5093 378

merryaart@gmail.com

 

Infopäev viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.

EU_kaasrahastus_logo


pikk.ee

PRIA infokiri märts 2025

PRIA märtsikuu infokirjast leiab:

 Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest

 Meeldetuletus: jälgige maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 alusel antud toetuste tegevuste elluviimise tähtaegu!

 Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini

 Ökoalade toetuse nõuded muutuvad

 PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele

 1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi

… ja palju muud

INFOKIRJA LUGEMA SIIT


pria.ee

Suu- ja sõrataud levib jõudsalt Kesk-Euroopas

Suu- ja sõrataud jõudis Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi. Nakatunud farmides on taudi tõttu hukatud või hukatakse ca 7000 looma. Riigid teevad kõik endast oleneva, et puhangud kontrolli alla saada. Bioturvalisuse nõuetele tuleb loomapidajatel pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on kohapealne olukord väga tõsine. „Suu- ja sõrataud on väga nakkav ja suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sh hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele,“ kirjeldas Kalda.

Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis. „Farm asub kümne kilomeetri tsoonis eelmiste taudikollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega,“ kirjeldas Kalda.

Ungari teavitas täna suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri  kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.

Seoses uute taudikolletega nii Ungaris kui ka Slovakkias on Euroopa Komisjon kokku kutsunud erakorralise Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Alalise Komitee istungi, kus arutatakse täiendavate kaitsemeetmete seadmist vältimaks taudi edasist levikut piirkonnas.

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.

Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda SIIT.

26.02.2025 Põllumajandus- ja toiduameti infopäeva materjalid

20.03.2025 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koolitus

04.04.2025 EPKK suu- ja sõrataudi infopäev veebis


pta.agri.ee

 

Mahetoitlustamise kogemuslugu Antsla Gümnaasiumi näitel

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aitab mahetoidu toetusega juba viiendat aastat kaasa koolieelsetes lasteasutustes lastele ja üldhariduskoolide õpilastele mahepõllumajandusliku tooraine pakkumisele. Lastele mahetoidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning suurendab teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt.

Kuidas on läinud mahetoidu pakkumine Antsla gümnaasiumis? Seda küsisime kooli direktori Katrin Martinfeldi, direktori majandusalase asetäitja Talvo Kondi ja kooli mahetootjast koostööpartneri Alo Abilise käest.


Küsimustele vastab direktor Katrin Martinfeld

Antsla Gümnaasiumi sööklale on väljastatud alates oktoobrist 2021. a Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ökomärgis „20–50% mahe“. Mis ajendas Antsla Gümnaasiumit mahetoitu pakkuma?

Viimase paarikümne aasta jooksul on Antsla Gümnaasiumi tavade hulka kuulunud kasvatada ise juurvilju koolitoidu tarbeks. Kui tuli Setomaa ja Rõuge valla üleskutse asuda mahetoidu pakkumisega tegelema, siis meie otsustasime kohe liituda. Vahetasime välja oma rendipõllu ja asusime kasvatama ise mahejuurvilja. Laste tervis on meie kooli väärtuste hulgas olnud alati kõrgel kohal ja see on üks võimalustest, kuidas rohkem panustada noorte inimeste tervisesse.

Kas ja kuidas on see mõjutanud kooli ja õpilasi?

Kindlasti on muutnud mahetoorainega tegelemine meie endi suhtumist teemasse. Suurenenud on teadlikkus ja võimaluste rohkus. Muutunud on eelkõige müüdid, et mahe on eelkõige taimetoit või maheotoidu hind on väga kõrge või veel kummastavamad arvamused. Õppekava uuenduses on lisandunud maheteemad igapäeva kooliellu koos meie oma kooli näidetega, kus on üsna praktiliselt võimalik tuua näiteid mahetooraine kasutamisest ja kasvatamisest.

Milline on olnud mahetoidu toetuse mõju koolile?

Mahetooraine toetus on suurepärane ja igati abiks tooraine ostul. Meie kooli eelis on kindlasti isekasvatatud tooraine, aga kasvanud hindade tingimustes on lisarahastus suureks abiks.

Millised on tulevikuvaated? Kas on plaan võtta kasutusse ökomärgis „50–80% mahe“, nüüd kui toetuse ühikumäär on kõrgem neile, kes kasutavad toidu valmistamiseks rohkem kui 50% mahetoorainet?

Oleme plaane teinud, aga esialgu ei julge väga hõisata. Kooli arengukavas oleme tõepoolest võtnud eesmärgiks jõuda järgmisele tasandile. Hindade tõus on sel aastal ettearvamatu. Teine pool asjast on tooraine kättesaadavus. Sortiment ei ole väga rikkalik ja möödunud aasta ikaldused ei ole meie piirkonna põllumeestele väga head saaki toonud. Hetkel on meil juba selle kevadeni mahetoorainega välja tulemiseks omad väljakutsed.

 

Vastab direktori asetäitja majandusalal Talvo Kont

Milline on olnud piirkondlik mahetooraine kättesaadavus, peamised varustajad?

Kartulit ostame kohaliku kartulikasvataja Alo Abilise (OÜ Leese mahe) käest, kes tooraine ise väga operatiivselt kohale toob ja kellega senine koostöö väga hästi sujunud on. Mustsõstramahla saame setomaa mahetootja Margus Timmo käest, õunamahla (kui on olnud hea õuna-aasta ja toodangut on piisavalt) Urvaste Urbani koguduse käest. Mahepiima pakub OÜ Metsavenna talu hulgimüüja AS A.M.F. Hulgi kaudu, kes kauba kolm korda nädalas Antslasse kohale toob.

Kuidas on koostöö tootjatega organiseeritud? Näiteks kas kasutate keldrit oma kasvatatu säilitamiseks või pakub hoiustamist tootja?

Antsla Gümnaasiumil on kasutada oma kelder, mis asub Antsla kesklinnas. Seal säilitame OÜ Leese mahe talu maadel ise kasvatatud kapsast, porgandit ja punapeeti. Kõrvitsa hoiustame kooli söökla laoruumis.

Kui suure osa moodustavad ise kasvatatud köögiviljad pakutava mahetoidu osakaalus?

Olenevalt kuust 7–8%.

Kui kauaks on omakasvatatud toorainet jätkunud?

Eelmisel õppeaastal jätkus ise kasvatatud toodangust kogu õppeaastaks porgandit, punapeeti, kõrvitsat ja aedtilli. Kapsast jätkus aprilli keskpaigani.

Kas mahetooraine 20% osakaalu saavutamine on valmistanud aegade jooksul või hooajati raskusi? Mis on olnud peamised tegurid?

Mahetooraine protsendi saavutamine erilisi raskusi tekitanud pole, keskmine mahetooraine osakaal oli 2024. aasta teisel poolaastal 38,7%. Eelmise aasta porgandisaak ei olnud ilmastiku tõttu ootuspärane ja jäi alla keskmise.

 

Vastab kooli mahetootjast koostööpartner Alo Abiline

Kust ja millal sündis idee anda koolile maad köögivilja kasvatamiseks?

Antsla Gümnaasiumi aiamaa minu mahetalu maadele rajamise idee tuli mõni aasta tagasi kooli poolt. Olin plaaniga kohe nõus. See on hea võimalus anda oma panus valdkonna populariseerimisesse ja kohalike laste kvaliteetsesse koolitoitu.

Kui suur on kooli kasutuses olev maapind ja kas see on aastate jooksul suurenenud, vähenenud?

Seni on kool kasutanud igal aastal sama palju maad – kaheksa vagu, mis on umbes sada meetrit pikad.

Mismoodi on kasutamiseks antud põlluga seotud tööd kooli ja tootja vahel jagatud, näiteks suvel? Kas tootja käib hooldamas või teevad seda kool, õpilased vabatahtlikult?

Minu ülesanne on olnud maa ettevalmistus ja põlluraamatu täitmine. Külv, kasvuaegne hooldamine ja koristus on teostatud kooli enda personali poolt. Selline koostöö kooliga ei nõua põllumehelt väga palju vaeva, seega soovitan neid võimalusi oma piirkonnas otsida ka teistel haridusasutustel.


maablogi.ee

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et mahedana tohib turustada vaid vastavat tunnustust omavaid tooteid. Tänavu mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad PTA-le tunnustamise taotlusi esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini.

PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul peab mahetoodete käitlemisega tegelev ettevõte olema Mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning tunnustamist tuleb taotleda enne tegevusega alustamist. “Mahedana võib oma tooteid turustada üksnes ettevõtja, kellel on olemas vastav tunnustus. Käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel on võimalus oma tegevus registreerida ja PTA-le tunnustuse saamiseks taotlus esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini,“ selgitab Laur.

Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalise-posti teel digitaalselt allkirjastatuna PTA piirkondliku esinduse ametnikule või siis esinduses kohapeal. PTA piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad ameti  kodulehelt, aeg kohtumiseks tuleb eelnevalt kokku leppida.
“Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada ka tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan,“ ütleb Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke “Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.
PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.

Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.
“Selleks, et ettevõtjal oleks lihtsam õigusaktidest aru saada, on PTA koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga koostanud nõudeid selgitava juhendmaterjali, mille leiab siit,“ lisab Laur.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu kohta leiab täpsemat infot PTA veebilehelt.


pta.agri.ee