Toiduhügieeni uuring: pooled tarbijatest kontrollivad alati toidu säilimisaega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.12.2019

Toiduhügieeni uuring: pooled tarbijatest kontrollivad alati toidu säilimisaega

Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega, selgus Maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.

„Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu,“ ütles uuringut kommenteerides Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel ja mõistmisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus pakendil.

Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati ning pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. „Kõlblik kuni“ märkega toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke „parim enne“ tähendust.

Üldiselt on tarbijate teadlikus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta (nt kätepesu ja ristsaastumise vallas), et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad käte pesijad.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.

Uuringuga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel. Tutvu ka toiduohutuse põhitõdedega.

Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tegi Maaeluministeeriumi tellimusel RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuringut rahastati programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021“ eelarvest.

Varasemad tarbijauuringud (2006 ja 2014) hõlmasid toidu märgistamise teemasid.

Noortaluniku toetust saavad 105 noort ettevõtjat 4 miljoni euro ulatuses

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. detsember 2019

Noortaluniku toetust saavad 105 noort ettevõtjat 4 miljoni euro ulatuses

PRIA määras 105 põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale kokku 4 178 122 eurot noortaluniku toetust. 101 noortalunikku said toetust maksimaalses ulatuses ehk 40 000€.

Augustis toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil neljas ja toetuste jaoks oli eelarves 5 mln eurot. Kokku laekus 149 noortaluniku toetus-soove 5,9 mln euro ulatuses. Kuivõrd soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse põhjal.

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, milleks määrati toetust 27 ettevõtjat. Veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks määrati toetust 15 ettevõtjat ning köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuseks 23 ettevõtjat.  12 noortalunikku said toetust mesindusega tegelemiseks. 13 ettevõtjat said toetust  lamba- ja kitsekasvatuseks. Vähem oli neid, kes said toetust linnukasvatuseks, piimakarja pidamiseks, segapõllumajandusega tegelemiseks või taimede paljundamiseks.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Raplamaalt (13), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ning veislastekasvatus. Järgnevad Viljandimaa (12), Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa (igas maakonnas 10 noort maaettevõtjat).

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on kolmes varasemas taotlusvoorus PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 miljonit eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. „Loodame, et noored maaettevõtjad saavad oma äriplaanid vastavalt nõuetele ellu viia ning kõik vajalikud investeeringud ära teha“ lisas Võsu.

Toetuste rahuldamise otsuse tegemise järel maksab PRIA klientidele välja esimese osa (75%) määratud toetusest. Teise osa saavad kliendid kätte siis, kui on täitnud esimese osa saamisega seotud kohustused.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Toetus aitab noortel tegevust alustada ning ühtlasi suureneb maal kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arv.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest. Kokku on noortaluniku toetuse maksmiseks planeeritud käesoleval programmperioodil 22,1 miljonit eurot.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on peagi leitav PRIA kodulehelt.

Taotlusi 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile saab esitada veel kaks päeva

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.12.2019

Taotlusi 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile saab esitada veel kaks päeva

Maaeluministeeriumi välja kuulutatud konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“ tähtaeg on 12. detsembril, mis tähendab, et kandideerimistaotlusi saab esitada veel kahe päeva jooksul.

Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks, mis aitab tutvustada eri piirkondade toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismimajandust.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada neljapäevani,  12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Pidulik tiitel ja rändkahvel antakse üle ning 2020. aasta Eesti toidupiirkonda tutvustatakse tuleva aasta mai esimesel nädalavahetusel.

Taust

  • Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Varem on tiitlit kandnud Hiiu-, Peipsi-, Pärnu- ja Vana-Võromaa.
  • Praegu kestab Vana-Võromaa maitsete aasta. Täpsem kava: https://umamekk.ee/toidupiirkond-2019-uritused/.
  • Eesti toidu piirkonna valimine on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.

Aasta konsulent 2019 on Marika Oeselg

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
09.12.2019, Viljandi

Aasta konsulent 2019 on Marika Oeselg

6. detsembril kuulutas MES juhatuse esimees Raul Rosenberg välja aasta konsulendi tiitli omaniku, kelleks on MES nõuandeteenistuse loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg.

„Marika Oeselg on aktiivne ja abivalmis nõustaja ning tunnustatud loomakasvatusvaldkonna ekspert,  kelle nõuandeid väärtustavad nii pikaajalise kogemusega kui alustavad loomakasvatajad,“ iseloomustas aasta konsulenti MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Marika Oeselg tegutseb loomakasvatuskonsulendina peamiselt Lõuna-Eestis. Lisaks konsulenditööle on ta Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpetaja ning viib läbi mitmeid loomakasvatusvaldkonna koolitusi.

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse teiste konsulentide ning MES nõuandeteenistuse töötajate hinnanguid. Aasta konsulent vastab järgmistele kriteeriumitele: ta tegeleb aktiivselt konsulendi tööga, osaleb aktiivselt nõuandesüsteemi arendamises, võtab osa üritustest, tal on hea kolleegi maine ja positiivne klientide tagasiside.

PRIA alustas 9. detsembril otsetoetuste ja hektaripõhiste üleminekutoetuste väljamaksmist.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
9.12.2019

PRIA alustas 9. detsembril otsetoetuste ja hektaripõhiste üleminekutoetuste väljamaksmist.

Juba esimesel maksete tegemise päeval on oma toetuse kätte saanud ligi 4000 põllumeest. Ühtset pindalatoetust (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 14 262 ja ÜPTd taotleti kokku 965 253 hektarile ehk 3012 hektarile rohkem kui 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlejaid oli 967, kes taotlesid toetust 35 555 piimaveisele. Paljud põllumehed on taotlenud toetusi erinevatest meetmest, mille määramised toimuvad jooksvalt ja raha võib seetõttu taotlejate pangakontole jõuda erinevatel päevadel.

Viit Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 144 miljoni euroga. Otsetoetused moodustavad rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul PRIA poolt makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast ligi 10 miljonit eurot suurem.

Hektaripõhiseid üleminekutoetusi rahastab Eesti riik 4,5 miljoni euroga.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive: „Nii nagu varasematel aastatel, jõuab PRIA ka sel aastal otsetoetused enne jõule välja maksta. Käesoleva aasta teeb pisut erilisemaks see, et esimest korda saadi rohumaade hooldamise nõude kontrollimisel tugineda suuremas mahus niitmise automaattuvastussüsteemile SATIKAS. SATIKA abiga selgitati välja hooldamata rohumaad. Taoline kaugseire kasutamine aitas juba eos vältida toetuste maksmist hooldamata rohumaadele ja sellevõrra said korralikult hooldatud põllud rohkem toetust.“ Kaugseiresüsteem SATIKAS aitab kokku hoida ka kohapealsete kontrollide jaoks kuluvat aega.

Klientideni jõudvatelt summadelt on PRIA juba teinud vajalikud vähendused, tasaarveldused ja eraisikute toetustelt kinni pidanud tulumaksu.

Järgneva kahe nädala jooksul plaanib PRIA kõik otsetoetused välja maksta. Lõplikud andmed makstud toetuste kohta ning toetuste maakonnapõhise jaotuse avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Kliendid saavad endaga seotud maksete ja otsuste andmeid vaadata vana e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“.

Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.12.2019

Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss

Maaeluministeerium, Otepää Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts kuulutavad välja avaliku konkursi krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks.

„Hea meel on jätkata Maaeluministeeriumi, Sangaste Vallavalitsuse ja Eesti Rukki Seltsi 2017. aastal algatatud innovatsioonpreemia konkursiga,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Soovime leida uuenduslikke ja laia mõjuga tooteid ja teenuseid ning tunnustada nende lahenduste loojaid, kes aitavad maamajanduse arengule kaasa. Innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmisest saab kasu kogu põllumajandus- ja maamajandussektor.“

Innovatsioonikonkursi preemia suurus on 1000 eurot. Preemia määratakse isiku(te)le, ettevõttele või asutusele, kes on välja töötanud või juurutanud maamajandussektoris või selle sektori saaduste töötlemisel rakendatava uuendusliku, keskkonnasäästliku ja majanduslikult tasuva lahenduse. Maamajanduse all mõeldakse põllumajandust, aiandust, mesindust ning kalamajandust.

Innovatsioonipreemia kandidaatide esitamise õigus on üksikisikutel ja maamajandussektori eriala- ja esindusorganisatsioonidel, ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel.

Kandidaadi esitamiseks tuleb saata vabas vormis koostatud kirjalik ettepanek e-posti aadressile eestirukkiselts@gmail.com. Ettepanekus on vaja kirjeldada innovaatilise lahenduse sisu ning anda kandidaadi ja esitaja kontaktandmeid.

Ettepanekuid kandidaatide kohta saab konkursil osalemiseks esitada kuni 15. jaanuarini 2020.

Innovatsioonipreemia võitja valib välja 8-liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, Eesti Rukki Seltsi, Otepää Vallavalitsuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Maaülikooli, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning põllumajandus- ja kalandussektori esindajad.

Preemia laureaat kuulutatakse välja ja preemia antakse üle krahv Friedrich G. M. von Bergi sünniaastapäeva nädalal, 14. veebruaril 2020 Sangastes. Selle sündmusega tähistatakse krahv Bergi 175. sünniaastapäeva, talirukkisordi ’Sangaste’ aretamise 145. aastapäeva ja Eesti Rukki Seltsi 20. tegevusaastat.

2019. aasta innovatsioonipreemia omistati projektile „Muldade kasutussobivuse kaardirakendus“. Selle autoriteks on Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas.

Krahv Friedrich G. M. von Bergi innovatsioonipreemia statuut (346.34 KB, PDF)

Lisainfo:

Vahur Kukk
MTÜ Eesti Rukki Selts
tel 505 8224
vahur.kukk@etki.ee

Põllumehed algatasid petitsiooni ebaõiglaste EL põllumajandustoetuste vastu

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
6.12.2019

Põllumehed algatasid petitsiooni ebaõiglaste EL põllumajandustoetuste vastu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) algatasid petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsele kohtlemisele Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel.

EPKK ja ETKL algatasid Eesti põllumajandustootjate nimel pöördumise Euroopa Parlamendi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarvekavaga aastateks 2021-2027, milles jätkub Eesti põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide põllumeestega.

„Kuigi Eesti on 2027. aastaks olnud Euroopa Liidu liige juba 23 aastat, siis Euroopa Komisjoni ettepanku järgi jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi madalamaks liidu keskmisest ja kordi väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Meie põllumehed peavad Euroopa Komisjoni plaani järgi püsima ebavõrdses konkurentsis teiste riikide põllumajandustootjatega veel seitse aastat. See on ebaõiglane ja õõnestab ka Euroopa Liidu aluseks olevaid võrdse kohtlemise põhimõtteid,” lisas Sõrmus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul jõuab Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste mõju nii põllumehe kui toidutarbijani. „Eesti inimene on kohaliku toidu patrioot, kuid ebavõrdsed toetused annavad mõnikord kunstliku hinnaeelise teiste riikide toodangule. Seepärast kutsume petitsioonile ebaõigluse lõpetamise eest toetusallkirja andma nii põllumehi kui tarbijaid,” märkis Ats. „Eesti võime end ise toita pole üksnes põllumajanduslik küsimus.”

Petitsioonis tuuakse ka välja, et juba 8. veebruaril 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu, et 2020. aastaks peavad kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajanduse otsetoetused jõudma vähemalt tasemele 196 €/ha kohta. „Lubadust Eesti põllumajandustootjatele pole täidetud ja 2020. aastal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstava toetuse määr mitukümmend eurot madalam,” rääkis Kerli Ats. „Lubaduse täitmata jätmine on pannud Eesti põllumajandustootjad võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega sügavalt ebavõrdsesse olukorda.”

Eesti põllumajandustootjad peavad täiesti lubamatuks ka Euroopa Komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid. „Sisuliselt plaanitakse kärpida innovatsiooni, teadmistesse ja keskkonnahoidu tehtavaid investeeringuid,” selgitas Roomet Sõrmus. „Maaelutoetuste vähendamine ja keskmisest oluliselt madalamad põllumajanduse otsetoetused piiravad ka noorte väljavaateid ja võimalusi siseneda põllumajandussektorisse, sest põllumajandus ei paku piisavat sissetulekut ning vähenevad ka võimalused põlvkondade vahetuseks vajalike meetmete rakendamiseks,” lisas ta.

Petitsiooni saab allkirjastada kuni 31. jaanuarini 2020, seejärel esitatakse see menetlemiseks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile. Toetust petitsioonile saab avaldada siin:

http://petitsioon.ee/ausad-konkurentsitingimused-eesti-pollumeestele/

 

Lisainfo

Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
juhatuse esimees
tel 520 5857
e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Juhataja
Tel. +372 5647 5660
e-kiri: kerli@taluliit.ee

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.12.2019

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 1,004 miljardit eurot ehk 17% võrra enam kui 2018. aastal, selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks kujuneb esialgsel hinnangul veidi enam kui miljard eurot, mis on põllumajandussektori jaoks uus suurusjärk. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 47%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ning teenuste ja lahutamatu kõrvaltegevuse väärtus 11%.

„Põllumajandussektor muutub aina efektiivsemaks, kuid viimaste aastate suured kõikumised nii toodetud mahtudes kui ka tootjahindades on sissetulekutele jätnud oma jälje. Samas 2019. aasta esialgsed tulemused viitavad väikesele leevendusele põllumajandustootjate sissetulekutes,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Taimekasvatusele oli 2019. aasta soodne –  piisavalt vett ja päikest kasvatas põldudele rekordsaagi, mis varakult salve sai,“ sõnas Marko Gorban. 15. septembriks oli koristatud peaaegu kogu teravili, 84% kaunviljast ning 77% rapsi- ja rüpsiseemnest; kartuli ja aedvilja küpsemiseks jätkus sooja sügist kauemakski.

Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,6 miljonit tonni teravilja, 179 000 tonni rapsi- ja rüpsiseemet, söödavarumise võimalused olid samuti head. Puuvilja- ja marjaaiad sel aastal rekordeid ei püstitanud, kuna kevadine hiline külm ja eelmise aasta põud avaldasid piirkonniti negatiivset mõju. Kokku suurenes taimekasvatussaaduste kogutoodangu maht 46%, millega kaasnes umbes 7% hinnalangus.

Kokkuvõtvalt kujuneb taimekasvatuse kogutoodangu väärtuseks 473 miljonit eurot ehk ligi kolmandiku võrra enam kui 2018. aastal. „See on taimekasvatuse kõrgeim toodangu väärtus alates 1995. aastast,“ tõdes Marko Gorban.

Piima aastaseks toodanguks prognoosime esialgsetel andmetel 815 000 tonni. Eeldame sigade ja veiste arvu suurenemist, kuid lindude ja lammaste arvu vähenemist aastavahetuseks võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga. Loomakasvatuses on olnud stabiilne hinnatase kogu aasta jooksul ning tootmismahud suurenevad umbes 3% võrra, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtuseks esialgsel hinnangul 422 miljonit eurot.

Tootmissisenditele tehtavad kulutused suurenevad esialgse hinnangu alusel võrdluses toodangu väärtusega vähem ning tööjõu tootlikkus suureneb oluliselt. Toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 212 miljonit eurot.

Rohkem teavet Statistikaameti andmebaasist.

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

Metsaomanikud: Uus metsanduse arengukava peab austama meie põhiõigusi

Eesti Erametsaliit
pressiteade
5.12.2019
Metsaomanikud: Uus metsanduse arengukava peab austama meie põhiõigusi
Metsaomanikud on uue metsanduse arengukava koostamisel valmis kompromissideks, kuid ootavad ka oma põhiõiguste austamist. See tähendab, et omanikule peab jääma õigus oma metsas toimuva üle otsustada ning kõik seda takistavad piirangud peavad olema põhjendatud ja õiglaselt kompenseeritud.
Novembri lõpus kogunesid Pärnus Eesti Erametsaliidu volinikud, kes sõnastasid muuhulgas ka ootused uuele metsanduse arengukavale. Ühiselt nõustuti, et uue arengukava loomise protsessis ollakse orienteeritud koostööle ja kompromisside leidmisele. Samas peetakse oluliseks, et kinni peetaks ka omanike põhiseaduslikust õigusest oma omandit vallata, kasutada ja käsutada. Täiendavate piirangute kehtestamine eramaal peab olema arusaadav ja põhjendatud ning tulenema teadusuuringute tulemustest ja seadustest, mitte aga arvamustel põhinevatest kokkulepetest.
Eesti Erametsaliidu volinike kinnitusel tunnetavad metsaomanikud oma määravat rolli kliimamuutustega võitlemisel. Metsandussektoril on pakkuda reaalseid lahendusi kliimamõjude leevendamiseks ja metsade süsinikusidumise võime suurendamiseks. Seetõttu on oluline, et ka meie seadusruum ja maksusüsteem toetaks erametsade heaperemehelikku ja teadmistepõhist majandamist.
Erametsaomanike ootused metsanduse arengukavale, mida Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv järgmisel nädalal algavatel juhtrühma koosolekutel kaitsma läheb, on:
* Metsaomanike tegevusvabadus – metsaomanikul peab olema võimalik oma metsas toimuva üle ise otsustada. Seisame maksimaalse tegevusvabaduse eest.
* Metsaomanike ühistegevuse toetamine – oluline on jätkata metsaühistute arendamisega, et metsaomanike jaoks oleks olemas toimiv tugisüsteem kvaliteetsete teenuste ja sõltumatu nõuande näol.
* Piirangute õiglane hüvitamine – avalikest huvidest lähtuvad piirangud eraomandile tuleb koheselt ja õiglaselt kompenseerida. Piirangute kehtestamise aluseks peavad olema teadusuuringud mitte arvamustel põhinevad kokkulepped.
* Bürokraatia vähendamine – vähem piiranguid, suurem otsustamisvabadus. Õpikutarkuste asemel peaks seadused piirduma üldiste normidega.
* Rohkem tähelepanu kliimamuutustele – arengukava peab käsitlema metsa- ja puidutööstuse rolli kliimamuutustega kohanemisel ning selle kõrval ka metsade endi kohanemisvõimet kliimamuutustega.
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on kohalikke metsaomanikke ühendavad metsaühistud: Ambla Metsaühistu, Erametsaühing Eesti Metsaomanikud, Hiiumaa Metsaselts, Läänemaa Metsaühistu, Metsahuviliste Selts, Mädara Metsaühing, Palamuse Metsaselts, Rakvere Metsaühistu, Saarde Erametsaühing, Saaremaa Metsaühing, Sakala Metsaühistu, Valgamaa Metsaühistu, Vardi Metsaühistu, Viru-Lemmu Metsaselts, Virumaa Metsaühistu, Visa Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Võrumaa Metsaühistu, Vändra Metsaühing, Ühinenud Metsaomanikud. Eesti Erametsaliit esindab erametsaomanike huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade säästlikul ning tulutooval majandamisel.
Lisainfo:
Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
tel 503 6212

Oktoobris M.V.Wooli tehasest leitud listeeriabakter pärineb ohtlikust tüvest ST1247

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.12.2019

Oktoobris M.V.Wooli tehasest leitud listeeriabakter pärineb ohtlikust tüvest ST1247

Veterinaar- ja Toiduamet võttis 23. oktoobril kalatootja M.V.Wooli Harku tehasest ning 30. oktoobril M.V.Wooli Vihterpalu tehasest proovid ning tuvastas tehastes listeeriabakteri. Proovid võeti pärast ettevõtte poolt teostatud täiendavat puhastust. Sekveneerimise tulemusel selgus eile õhtuks, et mõlemil juhul on tegemist rahvusvahelise listeeriapuhangu põhjustanud bakteritüvega ST1247.

Seda bakteritüve on seni maailmas leitud vaid M.V.Woolist ning ettevõttega seotud toodangust. Bakter leiti vaid paar päeva pärast seda, kui tehases oli läbi viidud suurpuhastus. Antud tulemus  näitab, et M.V.Wooli meetmed bakteri tõrjumisel pole olnud piisavad.

Lisaks on tüve ST1247 leitud ka 3. oktoobril võetud proovidest OÜ Peetsmanni tehasest. Tartumaal asuv ettevõtte OÜ Peetsman on ostnud toorainet ainult M.V.Wooli Harku tehasest.

Olulisemad faktid ja sündmused seoses M.V.Woolist avastatud ohtliku listeeriabakteri tüvega:

3. detsember.Sekveneerimistulemused näitavad, et23.10 ja 30.10 võetud proovides on tuvastatud Listeria monocytogenese tüvi ST1247.

2. detsember.Tallinna Halduskohtus toimub M.V.Wooli taotlusel esialgse õiguskaitse arutelu.

26. november.M.V.Wool esitab Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 25. novembri ettekirjutuse osaliseks peatamiseks.

25. november.VTA peatab täielikult tegevuse M.V.Wooli Harku ja Vihterpalu tehastes. Peatamine kehtib seni kuni M.V.Wool on VTA-le tõendanud, et ohtlik listeeriatüvi ST1247 on ettevõtte tootmiskohtades hävitatud.

Pärast ettekirjutuse edastamist lähevad VTA ametnikud nii Vihterpalu kui Harku kalatööstusesse kontrollima ettekirjutuse täitmist. M.V.Wool ning tema advokaat ei luba VTA ametnikke tehastesse ning takistavad riikliku järelevalve läbiviimist. VTA palub olukorra lahendamisel abi politseilt.

13. november.M.V.Wool edastab VTA-le omapoolse tegevuskava listeeriabakteri tüvest ST1247 vabanemiseks. Tegevuskava kohaselt lubab ettevõte tehased sulgeda uueks puhastuseks 2020. aasta alguses.

5. november.VTA annab M.V.Woolile teada kavatsusest peatada tegevus ettevõtte Harku ja Vihterpalu tehastes.

30. oktoober.Võetakse proovid M.V.Wooli Vihterpalu tehasest ning tuvastatakse listeeriabakter külmsuitsutatud heeringafileest. Leiud saadetakse tüve väljaselgitamiseks põhjalikumasse analüüsi.

23. oktoober.Võetakse proovid M.V.Wooli Harku tehasest. Tuvastatakse listeeriabakter. Leiud saadetakse tüve väljaselgitamiseks põhjalikumasse analüüsi. Amet teeb ettekirjutused meetmete jätkuvaks karmistamiseks M.V.Wooli tootmises.

22. oktoober.VTA saadab M.V.Woolile kirja, milles hoiatab M.V.Wooli ettekirjutuse eest seoses Vihterpalu kalatööstuse lõheribist leitud listeeriabakteriga.

17. oktoober. M.V.Wool alustab oma Harku ja Vihterpalu tehastes kahepäevast puhastust.

22. august.VTA teeb teatavaks 2019. aasta esimese poolaasta analüüsitulemused, millest selgub, et ohtlik listeeriabakteri tüvi ST1247 on M.V.Wooli toodetest välja tulnud kokku 17 korral (jaanuaris, märtsis ja juunis). Sellest järeldub, et puhangutüvi ST1247 on leitav nii ettevõtte tootmiskeskkonnas kui ka toodetes. Ettevõttesse vastuvõetud toormes eelviidatud tüve ei ole seni tuvastatud.

Lisaks on VTA käimasolevate menetluste käigus tuvastanud ohtliku listeria tüve ST1247 OÜ Peetsmani tootest ning M.V.Wooli Vihterpalu tehases toodetud tootest. Vastavalt VTA käsutuses olevatele saatelehtedele on OÜ Peetsman ostnud toorainet ainult M.V.Woolilt.

4. juuni.KõrgetasemelineEuroopa raport seostab puhangutüve ST1247 Eesti ettevõttega M.V.Wool, tüvi on tuvastatud nii ettevõtte toodetes kui ka tootmiskeskkonnas. Juhtumitega seotud 5 riiki (Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa ja Rootsi).

Juuni-oktoober VTA järelevalve käigus tuvastatakse positiivseid Listeria proove ettevõtte toodetest, mis on võetud tööstusest, laost kui ka jaemüügietapis. Positiivsed tulemused saadetakse sekveneerimisele.

Juuni-algus. VTA on kirjavahetuses Euroopa Komisjoni Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraadi toidu, loomade ja taimedega seotud kriiside ohjamise direktoraadi juhi Bernard van Goethemiga. Van Goethem nimetab VTA poolt rakendatud meetmeid asjakohasteks sammudeks, mis võivad päästa ettevõtte tegevuse peatamisest.

27. märts.VTA kehtestab M.V.Woolile niinimetatud partii-põhise nulltolerantsi, mis sisuliselt tähendab, et listeeriabakterit ei tohi tootest võetud proovides esineda. Vaatamata nulltolerantsi nõudele peab VTA järgnevate kuude jooksul korduvalt kohustama M.V.Wooli turult tagasi.

18. märts.VTA teostab kontrolltoimingu M.V.Wool Harku kalatööstuses. AS-i M.V.Wool käitlemiskohast võetud proovis (toode külmsuitsuforelli fileeviilud) ja tootmiskeskkonnast tuvastatakse Listeria monocytogenese, mis hilisemal sekveneerimisel näitavad, et tegemist on tüvega ST1247.

13. märts.VTA teeb M.V.Woolile ettekirjutuse, milles kehtestatakse muuseas nõue, et ettevõtte peab analüüsima kõiki riskigruppi kuuluvaid kalatooteid enne nende tehasest väljumist.

8. märts.VTA-le laekub Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi kaudu teade 15-st listeeriabakteri põhjustatud haigusjuhtumist viies Euroopa riigis. Vastavalt põhjalikematele analüüsitulemustele olid haiguspuhangud seotud Eesti ettevõttega M.V.Wool.