Järgmisel nädalal toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine, kus ühe teemana käsitletakse põllumajandusturgude olukorda.
Kohtumisel osaleva maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse häirinud põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete (energia, väetised) ülemaailmseid turge. „Kuigi Euroopa Liidus otsest toidupuudust pole, on tootmisele kõige suurema mõjuga sisendihindade tõus ning söödaimpordi ja väetiste impordi tõrge, millest tulenevalt hinnad kasvavad,” märkis minister.
Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekutega käesoleva kriisiga toimetulekuks, millest olulisimad on kriisireservi rakendamine ja ajutise riigiabi raamistiku loomine. Põllumajandussektorit toetatakse Euroopa Liidu poolt 500 miljoni euro ulatuses, millest Eestile eraldatakse 2,5 miljonit eurot. Eesti riik panustab omalt poolt veel 9 miljoni euroga.
„Me ei saa viivitada lisaeelarve vastuvõtmisega. Et saada Euroopa Liidu kaasrahastatavat toetust kasutada, peame kogu toetussumma välja maksma 30. septembriks. Mida hiljem võtab Riigikogu lisaeelarve vastu, seda suuremas ohus on põllumeestele mõeldud toetused,” rõhutas Kruuse.
“Maaeluministeerium omalt poolt teeb kõik selleks, et toetusraha tähtaegselt põllumeesteni jõuaks ja seeläbi sisendite hindade survet põllumeeste sissetulekutele vähendada,“ lisas minister.
Maaeluminister on käesolevaks nädalaks kokku kutsunud sektori esindusorganisatsioonide esindajatest koosneva Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungi, kus on kavas tutvustada erakorralise toetuse sektorite vahelist jaotusettepanekut ning arutada toetustingimuste üle.
14. mail kuulutati pidulikult välja Järvamaa maitsete aasta. Uue algatusena plaanitakse korraldada põnevate piimakokteilide ehk pokteilide retseptide väljamõtlemise ja valmistamise võistlus.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas avamisel, et piim on kahtlemata Järvamaa valge kuld, mille kaudu piirkonda laiemale avalikkusele tutvustada: „Jääme põnevusega ootama uusi piimast alguse saavaid ja piimaga seotuid maitseid, eriti pokteile.“ Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – kahvel. „Hoidke seda uhkusega! Edukat koostööd maitsete aasta läbiviimisel!“ lisas minister Kruuse.
„Toidupiirkonnaks valimine innustab Järvamaa toidutootjaid ja -kohti kohalikule toorainele rohkem tähelepanu pöörama ja tootearenduseks mõtteid pakkuma,” ütles toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. „Ning mõistagi avaneb maitsete aasta maakonnale võimalus end toidu kaudu reisisihina väljapaistvamaks muuta.” Tunnusfraasiga „Piimajõed ja pudrumäed” soovitakse rõhutada, et toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine.
Aasta jooksul on plaanis üle maakonna mitmesuguseid toiduga seotud ettevõtmisi, nt A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saab pärimustoidu näitust „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ uudistades heita pilgu sajanditetagusesse kirjanduslikku toidukultuuri ja kesksuvel, 14. juulil peetakse Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis lehmale pühendatud piimapäeva.
2022. aasta toidupiirkonna projekti Järvamaal viivad ellu maakondlik arenduskeskus SA Järvamaa koostöös kahe Järva maakonnas tegutseva Leader-tegevusrühmaga – Järva Arengu Partnerid ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Toidupiirkonna ettevõtmisi kajastatakse veebilehel www.jarvamaakohaliktoit.ee ja sotsiaalmeedias.
Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti.
Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 35 000 külastust.
„Ilus ilm ja värske kala kutsus sadamatesse rekordarv inimesi. Esialgsetel andmetel tehti 24 sadamasse kokku ligi 35 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.
Enim külastati Japsi kalasadamat (5000 külastust), järgnesid Dirhami (ligi 3500) ja Lindi (ligi 3000). Palju huvilisi oli ka Pärnu Fishing Village Kalurikülas, Varnjas ja Kolkjas (2500).
Esindusüritusel Võsul tervitas rahvast maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti on kalariik, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega süüakse meil kala põhjendamatult vähe. Kodumaist toitu väärtustav avatud kalasadamate päev andis hea võimaluse saada värsket kohalikku kala otse kaluri paadist ja loodame, et inimesed leiavad tee kaluriteni ka pärast üritust. Kala kõlab ju hästi!“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
„Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid,” lisas Armulik.
Avatud kalasadamate päeval sai külastada 24 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise ja Sviby; Pärnumaalt Japsi, Virtsu, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.
Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.
2019. aastal külastas üritust 28 000 inimest, 2018. aastal 25 000 ja 2017. aastal 6000. Avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.
Pressiteade
29. aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Alates pühapäevast, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 16. maini.
Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.
PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Käesoleval aastal on muutunud mesilate ning mesilasperede registreerimise tähtajad. Palume taotlejatel väga tähelepanelikult jälgida, et mesilad ning mesilaspered oleksid põllumajandusloomade registrile teavitatud õigeaegselt. Sel juhul kulgeb taotluse esitamine kiiresti ning probleemideta.“
Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitab registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a. Kui mesilasperede arv on registrile teada antud 31.12.2021 või hiljem ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.
Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 16. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.
2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.
Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.
Maaeluministeerium pikendab kaheksandale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad jõuaksid end kirja panna. Avatud talude päev toimub tänavu 23.–24. juulil.
„Otsustasime ka sellel aastal pikendada registreerimistähtaega avatud talude päevale. See annab ettevõtetele aega kaaluda oma võimalusi ning hinnata valmisolekut uksed suvel avada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun kõiki huvitatud maapiirkonna ettevõtteid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on suurepärane šanss oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks. Ettevõtmise laiem eesmärk on tutvustada, kust tuleb Eesti toit.“
Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on märgata, et uusi tulijaid on tänavu vähem, aga on ka täiesti uuendusliku lähenemise ja ideedega esmaseid proovijaid. „Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedu, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi on püsinud aasta-aastalt kõrge. Iga aasta on toonud uue külastusrekordi.“
Avatud talude päeval esimest korda osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata järele 30. märtsil toimunud infopäeva. Ettekanded ja infopäeva videosalvestised on avaldatud maaeluvõrgustiku veebilehel.
Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see kohe ei õnnestu, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle. Kui registreerimine mingil põhjusel ei õnnestu, siis võtke ühendust Reve Lamburiga meiliaadressil reve.lambur@pmk.agri.ee.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.
aastal oli üle Eesti avatud 299 talu ja ettevõtet, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu oli uue avatud talude päeva külastusrekordiga.
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Laupäeval, 30. aprillil toimub neljas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 24 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.
„ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Seega on igati paslik pöörata tähelepanu traditsioonilise rannakalandusega tegelevate inimeste igapäevatoimetustele, mille abil värske kala jõuab meie toidulauale – selleks annab avatud kalasadamate päev hea võimaluse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
„Avatud kalasadamate päev on koguperepäev! Kindlasti tulge koos lastega, sest paljud tegevused on mõeldud just nooremale publikule. Tasub aga meeles pidada, et meri on meri, ja uurida enne tulekut ilmateadet,” ütles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik.
Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad; osaleda saab käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad ja õngekoolitused.
Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Lääne-Virumaal Võsu sadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 12, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad ning kuulutatakse välja aasta kalandustegu. Kohal on kalakokk Vladislav Koržets, esineb Singer Vinger ja toimub palju muud põnevat.
Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise, Sviby ja Virtsu kalasadam; Pärnumaalt Japsi, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.
Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.
Maaeluministeerium annab teada, et seoses keerulise olukorraga Euroopa võimaldas Euroopa Komisjon rakendusotsusega (EU) nr 2022/484 2022. aastal liikmesriikidel rakendada kliima ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse nõuetes 3 erisust, millest Eesti on teinud järgnevad valikud:
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise erisust Eesti ei rakenda põhjusel, et see nõuab PRIA-lt suuremaid IT-arendusi, samuti ei ole rakendamise (tehnilised) üksikasjad piisavalt selged. Kuna mitmekesistamise nõue on seotud ka KSM meetmega, milles rakendatakse samu reegleid, võib see pigem kaas tuua täiendava keerukuse ja täiendava IT-arenduse vajaduse. Ka ei ole mitmekesistamise nõude täitmine olnud siiani problemaatiline ehk nõuet ei ole keeruline täita.
Lubame erandina ökoalana määratud kesal tegeleda taotlusaasta jooksul põllumajandusliku tegevusega. Lubatud on niitmine, karjatamine ja põllumajanduskultuuri kasvatamine. Teisisõnu on lubatud nendel aladel varuda loomasööta, kasvatada ja toota põllumajanduskultuure (nt teraviljade ja köögiviljade kasvatamine). Jätkuvalt jääb kehtima hekseldamise piirang, mis ei ole lubatud kuni taotluse aasta esitamise 01. augustini. Täpsem info on kättesaadav infomaterjalist Abiks taotlejale.
Erandina on lubatud ökokesal kasutada taimekaitsevahendeid. Erand kehtib vaid ökokesale ning ei laiene lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadele, kus endiselt on lubatud tootmine ning jätkuvalt jääb kehtima taimekaitsevahendite kasutamise piirang.
Niisamuti jäävad kehtima ülejäänud rohestamise toetuse nõuded. Esimesel võimalusel alustatakse maaeluministri määruse nr 32 muutmist (ÜPT määrus) ning teavitatakse taotlejaid läbi erinevate kanalite (infomaterjalid, PRIA koduleht jne).
Täna, 25. aprillil külastas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski Maaeluministeeriumi, kohtudes ministeeriumi ja põllumajandussektori esindajatega. Kohtumiste keskmes oli turuolukord ja toiduga kindlustatus seoses sõjaga Ukrainas ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava.
Kohtumistel tõdeti, et sõjal Ukrainas on laiahaardeline mõju globaalsele toidujulgeolekule. „Ukraina toidutootmine on saanud oluliselt kahjustada ning see omakorda mõjutab ka põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete ülemaailmseid turge,” sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.
„Kuigi hetkel ei ole Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis toidust puudus, siis maailmaturgudel kerkivad probleemid avaldavad meile kahtlemata mõju. On väga oluline tagada vabakaubanduse tõrgeteta toimimine,” lisas kantsler.
Saron avaldas volinikule tänu Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud abimeetme paketi eest. „ELi põllumeestele suunatud erakorralised toetused on olulised – vajalik on kompenseerida tõusnud sööda, väetiste ja kütusekulusid, et stabiliseerida toiduainete hindu ning säilitada põllumeeste konkurentsivõime.”
„Samas tuleks kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. Toidutootmise suurendamiseks võiks ajutist paindlikkust lubada ka püsirohumaade kasutamise puhul,” märkis kantsler.
„Soovime Euroopa Liidu algatuste puhul võtta paremini arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone,“ kinnitas põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.
Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann tunnustas komisjoniga koostööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamisel. Komisjoni 2018. a juunis avaldatud uue perioodi ÜPP reformipaketi eesmärke realiseeritakse läbi riiklike ÜPP strateegiakavade.
„Sõda on toonud senisest teravamalt esile Euroopa isevarustatuse olulisuse. Ka ÜPP strateegiakava koostamisel on oluline leida hea tasakaal toidutootmise ja keskkonnahoiuga seotud eesmärkide vahel. Rohkem tähelepanu peaks pöörama näiteks valgukultuuridele,” märkis asekantsler.
„Kõige ajamahukam on siiani olnud strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess ning lähiajal on planeeritud komisjoniga veel mitu kohtumist, et anda Eesti strateegiakavale viimane lihv,” lisas Tiidemann.
Eestis visiidil viibiv põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski külastas lisaks Maaeluministeeriumile ka Kiltsimäe mahetalu ja Crocus OÜ-d.
Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega pikendatakse kolmes toetusmeetmes investeeringute tegemise tähtaega.
„Ettevõtjad on sattunud raskesse olukorda COVID-19 piirangute tagajärjel tekkinud majanduslike mõjude tõttu, mis on näiteks ehitusvaldkonnas toonud kaasa ootamatud hinnamuutused. Lisaks on tõusnud märkimisväärselt erinevate sisendite nagu näiteks elektri, gaasi või tooraine hinnad, mis paratamatult on mõjutanud ka toetuse saajaid nende kavandatud tegevuste elluviimisel. Toetusmeetmetes pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis loob paindlikumad võimalused vajalike investeeringute lõpetamiseks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministri sõnul võimaldab tähtaja pikendamine toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ning seeläbi on tagatud ka toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.
Investeeringute tegemist pikendatakse järgmistes toetusmeetmetes:
Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotlused kuuendas taotlusvoorus ajavahemikul 27. detsembrist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 ühe aasta võrra ehk kuni 2023 aasta märtsini ning seitsmendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. novembrist kuni 12. novembrini 2020 taotluse esitanud ja toetust saanud ettevõtjatel, kelle kavandatav investeering on seotud ehitustegevusega, kuni 2022. aasta 30. septembrini.
Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes taotlesid toetust neljandas taotlusvoorus ajavahemikul 21. novembrist kuni 28. novembrini 2018 ning viiendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. detsembrist kuni 11. detsembrini 2019. See tähendab, et neljandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel pikeneb investeeringu tegemise tähtaeg kuni 2023. aasta märtsini ning viiendas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel kuni 2023. aasta veebruarini.
Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega kolmandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt viie aastani ehk kuni 2024. aasta märtsini.
Kui vilja- või silohoidla on hakanud vajuma, ei pea kohe alustama keerulise hüdraulilise tõste või mehhaanilise kaldesuuna muutmisega, nagu on siiani tehtud Pisa torni puhul. Teadaolevalt pole torni vajumise osas olnud tulemus püsiv. Seetõttu uuendab URETEK iga paari aasta tagant Pisa torni halduritele tehtud pakkumist, juhul kui asi peaks kriitiliseks muutuma – siis saab URETEK koheselt tegutseda.
Äravajunud põrandad ja praod laudas, viljakuivatis või silohoidlas on selge viide, et on viimane aeg üle kontrollida hoone aluspinnas ning lasta seda vajadusel tihendada. Eestis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega URETEK Baltic, kes parandab pinnast keskkonnasõbralike geopolümeeridega kiirel ja tolmuvabal meetodil, mis ei häiri loomade rahu ega inimeste tööd. „Hoone vajumine võib olla tingitud nõrgast pinnasest, ehituse ajal tehtud kehvast tihendusest, liiga suurest koormusest põrandale, puudulikust drenaažist või maa-aluse veetoru lõhkemisest, mis uhub pinnase ära. Põllumajandusettevõtetes tehakse tööd suurte masinatega, mis lisaks koormusele tekitavad ka vibratsiooni, mis omakorda võib põhjustada ehitiste või nende põrandate vajumisi. Pragu seinas või põrandas annab märku, et mingi liikumine toimub ning edasiste suuremate probleemide ärahoidmiseks on mõistlik kutsuda kohale spetsialist, kes hindab olukorda ning annab edasised soovitused,” räägib URETEK Baltic OÜ tehniline juht Jarmo Luht.
Põllumajandushoonete puhul on tema sõnul sageli probleemide algallikaks liigne koormus hoone põrandale, seda eriti viljatornide ja -hoidlate puhul. „Koormus ehitisele on meeletu, kui salved vilja täis pannakse. Samas on tegemist tornidega, mis tähendab, et rõhk ühele punktile on suur. Lisaks saab näiteks talivili ju valmis alati konkreetsel ajal ning selleks alustatakse ladude vundamendi ehitamist talvel külmunud pinnasele. Kui aga kevadel pinnas sulama hakkab, on oodata ka vajumist. Seda kõike saaks vältida.”
Ta lisab, et mured algavad tegelikult erinevatest situatsioonidest. „Näiteks on palju muresid silohoidlatega, kuna need lekivad – silo hape söövitab betooni ning lekib pinnasesse. Edasi tekib oht, et kahjulikud ained jõuavad põhjavette, jõkke või kõrvalasuva viljapõllu mulda. See probleem on keskkonnareostuse seisukohalt juba väga tõsine!” räägib Luht.
Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis
Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – renni liitekohtadest toimus happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK´i meetodil, injekteerides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Luht.
Samad murekohad on ka tapamajade ning lautade vundamentidega. Esimesel juhul kasutatakse ruumide pesuks suurt veesurvet, aga pidev veevool uhub pinnast minema ning tekivad vajumised, nagu juhtus Leedus ühes kanafarmis, kuhu URETEK´i meeskond appi kutsuti. Lautade ja farmide puhul kipub virtsavesi voolama sinnapoole, kuhu on põrand kaldu ehk sageli seina ja põranda vahele ning sealt edasi pinnasesse.
Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Eestis
Luht toob näiteks ka Vao Agro lüpsialal tehtud töö. Antud olukorras vajus ära betoonpõrand ning selle tõttu hakkasid loomade väljaheited ja pesuvesi jooksma äravoolu trappidest eemale. Objekti põrandad olid projekteeritud kahelt poolt keskele kaldu, et kogunevat virtsa põranda keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde. „Siinkohal suutsime URETEK´i tehnoloogia abil põrandaaluse pinna stabiliseerida. Selleks, et põrand loodi saada tõstsime seinaäärseid plaate geopolümeervaikudega 8-15 cm. Lisaks oli tööde teostamiseks ajaaken maksimaalselt 4 tundi. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt vähe ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,” nendib Luht.
Muul meetodil poleks probleemi nii valutult saanud lahendada, sest kui lehmade lüpsiaja vahe on vaid 4 tundi, siis selle ajaga ei jõua kuidagi põrandat üles võtta, pinnast tihendada ning uut põrandat valada. URETEK´i tehnikud saavad aga tööd teha etappide kaupa, kindlates ajaakendes või öösiti – nii, et ei teki tööseisakuid ega tootmises pause.
URETEK´i tehnoloogiaga ei kaasne tolmu ning geopolümeervaigud on keskkonnasõbralikud, seega on nende kasutamine põllumajanduses või toiduainetööstuses laialt levinud. Üheks heaks näiteks on ka Lätis asuv loomsete jäätmete töötlemise tehas, kus tuvastati drenaažitorude lekkimisest tingitud kandva konstruktsiooniposti vajumine koos vundamendiga. Selgus, et alloleva
pinnase kandevõime oli ebapiisav, kohati isegi kuni 4,2 meetrini. URETEK´i tehnoloogia abil stabiliseeriti posti aluspinnas, taastati kandevõime ning looditi post uuesti. Töö kestis vaid 6 tundi ning klient võitis nii ajas kui ka rahas.
Alavere viljasalve stabiliseerimine
Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu Põhja-Euroopa kõrgeima viljasalvega. Selleks, et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ja vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud – need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker omakorda 60 mm. Objekti õigessse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis. Alternatiivne võimalus oleks olnud viljasalve mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud.
Põranda tõstmine toimub kiirelt ja tolmuvabalt
„Põranda lõhkumisele, pinnase tihendamisele ning seejärel põranda uuesti valamisele kuluks vähemalt kuu-poolteist. Meie meetod on aga oluliselt lihtsam ja kiirem. Injekteerime läbi puuraukude põrandasse geopolümeervaike, jaotades punktkoormuse ja vibratsiooni ühtlaselt. Meie suureks eeliseks on, et igapäevategevus hoones ei pea katkema ning seadmeid, loomi ja muud inventari pole vaja välja kolida. Saame oma tööd teha öösel, vajadusel ka etappide kaupa või kliendi poolt soovitud ajavahemikus,” selgitab Luht.
Soomes üle 45 aasta ning Eestis üle 6 aasta tegutsenud ettevõttena on URETEK Baltic´u meeskonnale äärmiselt oluline kvaliteet ning kliendi rahulolu. „Tahame alati saavutada maksimaalset tulemust,” tunnistab Luht. „Meie vaigud omavad
kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning oma materjalidele anname 10-aastase garantii.”URETEK on välja töötanud paarkümmend geopolümeeride segu, et pakkuda pinnase tihendamiseks püsivat lahendust nii põllumajandusrajatistele ning infrastruktuuridele kui ka eramajadele, korterelamutele, tööstustele, logistika- ja kaubanduskeskustele. Laboritingimustes on tõestatud, et geopolümeeride eluiga on vähemalt 100 aastat, seega on tegemist kauakestva ning stabiilse lahendusega.
Visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK´i spetsialisti poolt, mille käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK´i spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise. Visuaalne vaatlus ja mõõdistus on kliendile tasuta.
Vajadusel tehakse põrandaaluse pinnase kontroll. Juhul kui probleem on tõsisem, puuritakse vajadusel kliendi nõusolekul põrandasse auk ning kaameraga fikseeritakse põranda all olevad tühimikud, mis on tekitanud põranda ja hoone vajumise. Esmane põrandaalune kontroll on kliendile tasuta.
Vajadusel geoloogilise uuringu teostamine. Mõningatel juhtudel on vajalik pinnase hetkeseisukorra kaardistamiseks teostada ka geoloogiline uuring, mille saab klient tellida ise või URETEK Baltic´u spetsialistide abil. Geoloogiline uuring näitab, millised pinnased hoone all on, kui sügaval on probleem ning milles seisneb selle olemus.
Kui tingimused ja lõplik hinnapakkumine kliendile sobivad, lepitakse koos kliendiga kokku ajaline tegevusplaan ning alustatakse töödega.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
