Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

Pressiteade
25. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

19. oktoobril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 177 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 10 miljoni euro.

 

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Käesoleval aastal on toetuse maksimaalne suurus 60 000 eurot. Eelarves on toetuseks ette nähtud 4,14 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss nendib, et huvi noortalunike toetuse vastu on suur. Taotluseid esitati 177, kuid potentsiaalseid taotlejaid, kes osalesid toetuse taotlemiseks mõeldud kohustuslikel infopäevadel, oli üle 400. „See näitab, et noored tunnevad põllumajandusega tegelemise vastu suurt huvi,“ ütleb Märss.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (24), Võrumaalt (18) ja Pärnumaalt (17). Populaarsed tegevusvaldkonnad on köögi-, puuvilja- ja teraviljakasvatus, loomakasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
25.10.2022
Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasi laekunud 4 miljonit eurot on ettevõtjatel võimalik uuesti laenurahana kasutada. Ettevõtjad saavad taas taotleda laenu muu hulgas taastuvate energiaallikate kasutamise hõlbustamiseks, milleks on ette nähtud MAKi meede 6.4 (5C). Meetmesse on suunatud tagasilaekunud vahenditest 1 miljon eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tagasilaekunud raha uuesti teenistusse andmine ainumõeldav otsus. „Meie ettevõtjad vajavad praegu toetamist ning taoliste meetmetega saame me seda neile ka pakkuda. Fondi tagasilaekunud raha uuesti välja laenamine annab tunnistust, et ka varasemad otsused on olnud tõhusad,“ ütles minister Kruuse.

„Kiirelt tõusvate energiahindade keskkonnas on paljud väikeettevõtted küsimuse ees, kuidas ettevõttele vajalik energia ise toota. MAKi meede 6.4 (5C) on mõeldud just selleks, et mõte saaks investeeringuks tehtud,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Jätkuvalt saavad ettevõtjad laenu taotleda ka teistest MESi pakutavatest MAK 2014-2020 meetmetest. Lisainfo ja taotlusvormid laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist.
Rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamiseks, keskkonnahoiu ning ressursitõhususe ja kestva ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2022

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Täna toimub Luksemburgis põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutelu peamine fookus on põllumajandusturgude olukorral ja kaubandusküsimustel.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, Venemaa agressioonil Ukraina vastu on märkimisväärne mõju nii tootjatele kui tarbijatele. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemad tootmiskulud ja põhjustavad toiduainete hinnatõusu,“ toob välja Kruuse. Ta leiab, et erakorraline kohandamistoetus oli vajalik, et aidata ettevõtetel suurenenud energiakuludega toime tulla. „Riigiabi ajutise kriisiraamistikutingimused on hetkel ülevaatamisel, toetame raamistiku pikendamist ja piirmäärade suurendamist,“ mis võimaldaks Kruuse hinnangul põllumehi täiendavalt toetada.

Kruuse on seisukohal, et toidutootmine on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. “Prognooside kohaselt ei ole lähiajal näha energiahindade langust, mistõttu oleme mures meie põllumajandusettevõtete ja toiduainesektori konkurentsivõime pärast,“ arvab minister. Maaeluminister Urmas Kruuse  näeb, et pikas perspektiivis on oluline püsivate lahenduste leidmine inimeste ja ettevõtete toimetuleku tagamiseks.“ Tuleb säilitada aus konkurents siseturul, vältida eelkõige ekspordipiiranguid ning tagada vabakaubandus ja jätkusuutlik kaubanduspoliitika,“ leiab Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Eesti maaelu algatus „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
13.10.2022

 

Eesti maaelu algatus „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse

Eelmisel nädalal, 6. oktoobril kuulutati Brüsselis Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” auhinnatseremoonial rohelise tuleviku kategooria võitjaks Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“. Woola tegevus paistis tihedas konkurentsis silma kestliku ja keskkonnahoidliku lähenemise poolest, otsides lahendusi plasti ületarbimisele ja lambavilla vähesele kasutusele.

Enamasti kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke plastmaterjale, samal ajal aga jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast.

„Kasutame ära materjali, mis tihtilugu ära visatakse – lambavilla ülejäägid –, ning toodame sellest mullikilele keskkonnasäästliku alternatiivi,“ sõnas Woola OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Anna-Liisa Palatu. „Täiuslikku pakendit pole olemas, aga on olemas pakendeid, mis on plastikust oluliselt paremad. Mullikile põhineb fossiilkütustel ja on ühekordselt kasutatav — need on kaks olulisemat probleemi, mida Woola villaümbrik lahendab,“ räägib Anna-Liisa, kes on seejuures väga õnnelik, et nende pingutusi Euroopas tunnustatakse.

„Meil on hea meel, et Eesti Leader-projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse. Tegu on väga innovaatilise projektiga, mis tõestab, et läbi Leader-meetme on võimalik luua põllumajandustoodetele selliseid kasutusviise, mille peale keegi teine ei tuleks. Kindlasti jätkub Woola OÜ edu ja innovaatilisus ka edaspidi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Woola on saanud oma tegevustele toetust maaelu arengukava Leader-meetmest Lääne-Harju Koostöökogu kaudu. Projekti raames soetati vajalikud tootmisvahendid. Konkursi „Inspireeriv maaelu“ eesmärk on suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile häid näiteid, mis kaasavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=9724&page=3265&action=article&

TAUST

Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskenduti seekord noortele; konkursi teema oli “Noored on tulevik”.

Konkursil said osaleda projektid, mis said toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku osales 111 projekti 24 riigist. Konkursile oodati noorte algatusi neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik. Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, sealhulgas ka kolm Eesti projekti – lisaks Woola OÜ näitele ka Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“ ning MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“.

Toetust saanud häid näiteid sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

Fotod:
Woola meeskond (FOTO: erakogu)
Kategooria „Roheline tulevik“ auhind (FOTO: Meeri Maastik)

Alates 12. oktoobrist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine on avatud

Pressiteade
5. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Alates 12. oktoobrist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine on avatud.
12. oktoobril algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi võetakse vastu 19. oktoobrini.Nüüd saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.
Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Katrin Märsi sõnul on tänavuses taotlusvoorus muutunud lävendi hindamise kord. Kui varem lähtuti lävendi arvutamisel kõigist taotlemise hindamiskriteeriumitest, siis sel aastal arvestatakse ainult äriplaani jätkusuutlikkuse kriteeriumit. „Seega soovitan taotlejatel oma äriplaan hoolikalt läbi mõelda ja alustada ettevalmistustega varakult,“ sõnas Märss.
Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.
Avaneva taotlusvooru eelarve on 4,14 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 eurot.
Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.
Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.
Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Amet kontrollis Sulbi mihklilaadal lambaliha, liha- ja kalatooteid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.10.2022

 

Amet kontrollis Sulbi mihklilaadal lambaliha, liha- ja kalatooteid

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis kaheksat lambaliha, liha- ja kalatoodete müüjat. Kolmel tuvastati puuduseid.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Triinu Allika sõnul võib kontrolli tulemustega rahule jääda. „Enamus müüjatest olid ametit teavitanud ning neil olid nõuetekohased dokumendid kaasas. Loomulikult võiks see tulemus olla veelgi parem, kuid nii müüjad kui ka laadakorraldajad on nõuetest teadlikumad,“ kirjeldas Allika.

Kolmel juhul tuvastati mittevastavused. Kaks käitlejat lõpetasid ametliku kontrolli raames oma tegevuse laadal, sest polnud ametit oma tegevusest teavitanud ning ühel juhul tuli müügilt eemaldada toode, millel puudusid saatedokumendid.

Koostöö laadakorraldajate ja kohalike omavalitsustega on paranenud, mistõttu on ka müüjad teadlikumad. „Amet korraldas kevadel infopäevad kaubanduskeskuste esindajatele ja kohalikele omavalitsustele. On väga oluline, et kõik osapooled pingutaksid selle nimel, et meie inimesteni jõuaks vaid ohutu toit,“ lisas Allika.

„Laada kontrollil oli selgesti näha, et nii kohalik omavalitsus kui ka laadakorraldaja on omalt poolt panustanud, et toidu müüjad või valmistajad oleksid teadlikud oma kohustustest ning kehtivatest toiduohutuse nõuetest,“ tõi Allika välja olulise tähelepaneku.

 

Laadal toitu müües ja/või valmistades tuleb järgida toiduohutusnõudeid ning teavitada oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit. Lisaks teavitusele peab tootega kaasas olema saatedokument ning kiiresti riknevad toidud peavad olema hoitud õigel säilitustemperatuuril. Rohkem infot avalikul üritusel toidu käitlemise kohta leiab ameti kodulehelt.

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2022

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega
Põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatakse erimärgistatud diislikütust, mida tohib seaduse järgi kasutada põllumajandustootmises kasutatavates masinates ning ka kutselisel kalapüügil. Erimärgistatud diislikütusele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiisimäär, mistõttu on läbi aastate seda ostnud ka isikud, kes pole seotud ei põllumajanduse ega kalandusega. Seadusemuudatuste kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d).
Möödunud nädalal vastava rakendusmääruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ostuõiguse andmise eesmärk ennetada aktsiisisoodustuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist riigieelarvesse. Samas tagab see samaaegselt erimärgistatud diislikütuse kättesaadavuse põllumajandus- ja kalandussektorile. „Maksu- ja Tolliameti andmetel oli väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse maht 2020. aastal 1,63 miljonit eurot ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot. Kui muudatuste jõustumisel ostavad tänased väärkasutuse riskiga isikud tavaaktsiisimääraga diislikütust, siis paraneb aktsiisilaekumine samuti mitme miljoni võrra,“ tõdes minister Kruuse.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõigus hakkab kehtima ainult põllumajanduse ja kutselise kalandusega tegelevatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE), keda on hinnanguliselt kuni 8000. „Meie jaoks on nende toetamine ja nende huvide eest seismine väga oluline. Soodsam aktsiisimäär lisab nendes valdkondades tegutsevatele isikutele kindlustunnet ning aitab leevendada üldise hinnatõusu mõju,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Ostuõiguse saamine on põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsaks tehtud. Hinnanguliselt 99% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saavad ostuõiguse automaatselt. Selle kohta saavad ostuõigusega ettevõtjad novembrikuus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ka teavituse. Aktsiisisoodustus saadakse kütuse ostmise hetkel ning ostulimiite ei kehtestata.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguseid haldab PRIA. Kui põllumajandusega tegelev ettevõtja ei saa ostuõigust automaatselt ning ei ole sellekohast PRIA teavitust saanud, siis on võimalik seda alates 15. novembrist 2022 e-PRIA-s taotleda.
Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. Täpsemalt muudatustest annab PRIA infot novembri esimesel nädalal enda infokirjas ja koduleheküljel.

Maaeluministeerium soovib ühtlasi tänada erimärgistatud diislikütuse müüjaid ning Eesti Õliühingut meeldiva koostöö eest!

Euroopa Liidu ministrid arutavad probleeme Ukraina ja Euroopa liidu toidu logistikas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.09.2022

Euroopa Liidu ministrid arutavad probleeme Ukraina ja Euroopa liidu toidu logistikas

Täna toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine. Kavas on arutada Euroopa Liidu põllumajanduses esinevaid tootmis- ja logistikaprobleeme, mis on tingitud Ukrainas toimuvast.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et 2023. aasta hooaega vaadates saavad sektori suurimateks väljakutseteks olema ühelt poolt teravilja hindade suur volatiilsus ja teisalt suure sisendikulud ning ilmariskid. „Venemaa agressioonist ja sellest tuleneva ebakindluse tõttu on energia ja väetiste hinnad rekordkõrgele tõusnud,“ ütleb Kruuse. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemaid tootmiskulusid ning põhjustavad toiduainete hinnatõusu. Olen mures meie põllumajandusettevõtete konkurentsivõime pärast,“ möönab maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse rõõmustab selle üle, et Ukraina eksport on mingil määral taastunud. „Soovin rõhutada, et oluline on hoida kõik ekspordikanalid avatuna. Agressor Venemaa on korduvalt näidanud, et kokkulepped neile ei kehti, seega võivad nad mereteed igal hetkel taas sulgeda,“ on Urmas Kruuse kindel. Maaeluminister usub, et peame Ukrainat aitama nii palju kui võimalik ja selle tõttu tuleb vältida Euroopa-siseseid ekspordipiiranguid ja -keelde. „Meie piiril kitsaskohti pole ja oleme alati valmis Ukrainast tulevat kaupa võimalikult kiiresti edasi liigutama,“ ütleb maaeluminister Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse ning asekantsler Siim Tiidemann.

Esimene sündmuspõhine taotlusvoor PRIAs avati 23. septembril – toetus on suunatud haridusasutustele

Pressiteade
23. september 2022

Esimene sündmuspõhine taotlusvoor PRIAs avati 23. septembril – toetus on suunatud haridusasutustele

Tänasest kuni 30. septembrini on avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetuse taotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas.

 PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss selgitab: „Sündmuspõhine taotlusvoor on uus nii PRIAle kui ka taotlejatele ning selle eesmärk on taotluste esitamist lihtsustada. PRIA saadab e-posti teel toetuspakkumuse kutse kõikidele haridusasutuste pidajatele, kes Põllumajandus- ja Toiduameti andmete põhjal toetuse nõuetele vastavad. Kui haridusasutus aktsepteerib toetuspakkumuse, siis eraldiseisvaid maksetaotluseid ta enam esitama ei pea ja toetuse väljamaksmine toimub automaatselt terve õppeaasta vältel.“

Antud meetmes antakse toetust haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise eest. Toetatakse mahetoidu pakkumist koolieelse lasteasutuse lastele ja statsionaarses õppes õppivatele üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpilastele. Toidu valmistamisel peab olema mahetoidu osakaal vähemalt 20% ning toitlustamist pakkuv isik peab olema teavitanud Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoidu pakkumisest. 

2022. aasta teise ja kolmanda kvartali kohta makstakse toetust tagantjärgi hiljemalt 31. oktoobril 2022. aastal. Neljanda kvartali kohta makstakse toetust tavapärases korras, st 2023. aasta jaanuaris.

Toetuse eelarveks 2022. aastal on 673 500 eurot. Toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot kalendrikuus ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste täpne info on leitav meetme määrusest.

Illustreerimaks mahetootmist Eestis on PRIA teadmusteenuste raames koostanud mahepõllumajanduse ja maheloomakasvatuse ülevaate. Interaktiivsel töölaual näeb kui suurtel pindadel kasvatatakse Eestis mahekultuure, milline on maheloomade arv ja nende osakaal Eesti loomakasvatuses, kui suur on mahepõllumajanduskultuuride toodangu maht ning kui suured on maheloomakasvatusest tulevate olulisemate toodangute (munad, toorpiim) mahud. Ülevaate leiab siit.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse kohandamistoetus on taotlejatele välja makstud

Pressiteade
23. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse kohandamistoetus on taotlejatele välja makstud

29. juunist 6. juulini sai esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetusetaotlusi. Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina ning tänase seisuga on PRIA 956 taotlejale kohandamistoetusena välja maksnud üle 7,6 miljoni euro.

Erakorralist toetust said taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkondades, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad ja kehtestatud kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust.

Erakorralise kohandamistoetuse 2022. aasta ühikumäärad on järgmised:

1) piimatootmine – 31,54 eurot piimatõugu lehma kohta;

2) sealiha tootmine – 92,08 eurot emise kohta;

3) sealiha tootmine – 11,97 eurot sea, välja arvatud emise kohta;

4) lamba- ja kitsekasvatuse – 16,43 eurot vähemalt kümne kuu vanuse ute ja emakitse kohta.

Järgnevas tabelis on välja toodud kohandamistoetuse saajate arv ja makstud summad maakondade lõikes:

Piimatootmise eest sai toetust 456 taotlejat, sealiha tootmise eest 53 taotlejat ning lamba- ja kitsekasvatuse eest 464 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise kohanemistoetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembril 2022. aastal. Riigiabi toetusega toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.