Loomade tervise ja heaolu üle teostab Eestis järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.01.2023

Loomade tervise ja heaolu üle teostab Eestis järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet

Lemmik- ja põllumajandusloomade üle teostab kontrolle Põllumajandus- ja Toiduamet. Kui looma terviseseisund seda nõuab või looma elu on ohus, on ametil õigus loomapidajalt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võtta ja vajadusel korraldada looma võõrandamine.

Looma heaoluga seonduvalt järeleandmisi teha ei saa. Kui keegi märkab, et looma heaolu pole tagatud, siis tuleb sellest ametit teavitada. Vihjeid saab ametile esitada e-posti teel vihje@pta.agri.ee. „Hea meel on tõdeda, et eestlased märkavad abi vajavaid või hädas olevaid loomi. Kindlasti tuleks ametit teavitada, kui loomale ei tagata piisavas koguses toitu ja joogivett, sh kui loom on silmnähtavalt haige ning vajab kiiremas korras ravi,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

Kalda sõnul on viimasel ajal esinenud juhtumeid, kus eraisikud on võtnud ära loomaomanike lemmikloomi ning ametit tagantjärgi võimalikust probleemist teavitanud. Sellisel tegevusel puudub õiguslik alus ning tekkida võib olukord, kus head soovinud kodanik võib sattuda ise seadusega pahuksisse ega anna ametile võimalust viia läbi vajalikke menetlustoiminguid seaduse alusel.

Amet ei saa tugineda tagantjärgi esitatud materjalidele, vaid peab ise kohapeal olukorraga tutvuma. Kui loom on oma asukohast ära viidud, siis pole võimalik tagantjärgi asjaolusid kontrollida. „Kui amet võtab looma senisest asukohast ära ja paigutab ettenähtud kohta, siis see tegevus protokollitakse ning omanikule väljastatakse viivitamata protokolli koopia, kuhu muuhulgas märgitakse looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus,“ kirjeldas Kalda.

Looma heaolu tagamiseks on oluline, et iga loomaomanik mõtleks enne looma võtmist läbi, kas ta suudab tema eest hoolitseda ka keerulisematel aegadel. Lemmikloomad elavad umbes 10 – 15 aastat, mis tähendab, et kogu selle aja peab omanik tagama looma heaolu – ravi, toit, liikumine jne. Igal loomaliigil ja tõul on oma vajadused, mida omanik peab loomale tagama, seetõttu on oluline, et otsust looma võtmise kohta ei tehtaks hetke ajel. Eriti oluline on eelnev taustatöö eksootiliste loomade puhul. Samuti on oluline endale tunnistada, kui loomapidamisega ei saada hakkama ning koostöös varjupaikadega leida lahendus, et loomale uus kodu leida.

Loomade võõrandamine on äärmuslik meede, mida rakendatakse ainult juhtudel, kui ameti hinnangul on ohus loomade elu või tervis ning seetõttu pole võimalik jätta loomi senise loomapidaja hoolde.

Grüne Woche mess Berliinis taas avatud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.01.2023

Eesti osaleb rahvusvahelisel messil Grüne Woche, mis toimub tänavu 87. korda. Messi raames toimuvad ka poliitikafoorumid, kus arutatakse põllumajanduse, toidutootmise ja keskkonnahoiu päevakajalisi probleeme.

Messi raames kohtus Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann Läti ja Leedu põllumajandusministriga ning Ukraina asepõllumajandusministriga. Kohtumistel arutati riikide tuleviku koostöövõimalusi põllumajanduses. Ukraina kohtumisel keskenduti Ukraina Euroopa Liiduga liitumisprotsessile ja sellele kuidas Eesti saaks oma kogemuste põhjal Ukrainat aidata.„Leppisime kokku konkreetsed sammud edasise koostöö osas,“ ütles asekantsler Siim Tiidemannpeale Ukrainaga kohtumist.

Messil on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maaeluministeeriumi ühine väljapanek, mille fookuses on tänavu mets ja sealt saadu. Eesti esindus on väljas 60-ruutmeetrisel alal.

20.–29. jaanuarini toimuv Grüne Woche on üks maailma suurimaid ja pikima ajalooga põllumajandus- ja toidumesse. Ligi 115 000 ruutmeetril laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese. Sel aastal on messialal esindatud enam kui 70 riiki üle maailma.

Rohkem informatsiooni leiab messi kodulehelt: www.gruenewoche.de/en

PRIA alustas keskkonnatoetuste väljamaksmist

Pressiteade
16. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustas keskkonnatoetuste väljamaksmist

PRIA alustas 2022. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmisega. Klientidele on planeeritud välja maksta kokku üle 64 miljoni euro.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb, et täna alustasime keskkonnatoetuste väljamaksmisega. „Kokku makstakse järgneva kuu jooksul välja 11 meetme toetused ning hiljemalt veebruari keskpaigaks jõuavad toetussummad klientideni,“ lisab Tauno Taska.

2022. aasta keskkonnatoetuste ühikumäärad leiab PRIA kodulehelt.

Toetuste eelarved ja väljamaksete planeeritud algusajad

(NB! Algusaeg tähistab toetuse esimeste väljamaksete tegemist. Kõik maksed teostatakse jooksvalt hiljemalt veebruari keskpaigaks)

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA pärast otsuste kinnitamist kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Kalandusettevõtjatel aidatakse minna üle keskkonnasäästlikumatele transpordikonteineritele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.01.2023

Kalandusettevõtjatel aidatakse minna üle keskkonnasäästlikumatele transpordikonteineritele

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruste muutmise eelnõu, millega võimaldatakse kalandusettevõtjatel üle minna keskkonnasäästlikumatele transpordikonteineritele.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et keskkonda saab kalanduses hoida ainult riigi ja sektori koostöös. „Keskkonnasäästlikumaid materjale kasutusele võttes vähendavad ettevõtjad kalatoodete tootmise mõju keskkonnale,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eelnõuga muudeti kahte „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme määrust: ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ ja „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“. Kahe meetme rakendamise peale kokku on EMKFi rakendamise perioodil aastaks 2023 kavandatud 1.9 miljonit eurot. Kogu summast 75% ehk 1 425 000 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 475 000 eurot riigieelarvest.

Maaeluministeerium alustab uue perioodi ELi vahendite kasutamist ja muudab seniseid allasutusi ja pakutavaid teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.01.2023

 

Maaeluministeerium alustab uue perioodi ELi vahendite kasutamist ja muudab seniseid allasutusi ja pakutavaid teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks

Eelmisel aastal vastu võetud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ja kalandusturu korraldamise seadus ning Euroopa Komisjoni heakskiidetud vastavad poliitikadokumendid suunavad Eesti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks erinevate toetustena järgneval viiel aastal üle 1,7 miljardi euro. „Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on meil valdkonna arendamiseks kasutada märkimisväärne eelarve. Uuel perioodil on toidujulgeoleku kõrval olulisel kohal keskkonnahoid. Tuleme oma ettevõtjatele appi, et nad tuleksid toime roheülemineku väljakutsetega, säilitades samal ajal oma konkurentsivõime,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Toit ja toidujulgeolek on riigi jaoks strateegilised küsimused. „Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks oleme sel aastal riigieelarves ette näinud 10 miljonit eurot sihipäraselt suunatud riikliku toetuse maksmiseks, mis on kavas suunata nii raskustes olevate põllumajandussektorite kui ka toiduainetööstuse kasvavate kuludega toimetulekuks,“ tõi esile maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministeerium jätkab aktiivselt riigireformiga, mille tulemusel alustasid 1. jaanuarist tööd Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). „Maaelu Teadmuskeskusesse oleme konsolideerinud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusesse toidu tarneahela analüüside teostamise ja toiduga seotud riskide hindamise. Tegemist on oluliste muudatustega, millega käime kaasas ühiskonna kasvavate ootustega avalikele teenustele ja nende kvaliteedile,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Sellest aastast muutus ka erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajandustootjad saavad jätkuvalt osta erimärgistatud diislikütust; selle ostuõigus antakse enamusele põllumeestele põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel automaatselt. „Arvestades, et erimärgistatud diislikütus on põllumajandussektori jaoks oluline soodustus, mille maht eelmisel aastal ulatus 28 miljoni euroni, siis on oluline, et juurdepääs sellele oleks tagatud isikutele, kellele see ette on nähtud – põllumeestele,“ rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium jätkab haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, 2023. aastal kasvab toetuse maht ning sel aastal on selleks ette nähtud orienteeruvalt 1,2 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutaks vähemalt 25%-le lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest. „Sellega aitame kaasa tervislike toitumisharjumuste kujunemisele laste hulgas ning ühtlasi loome täiendava väljundi mahetootjatele oma toodangu mahu suurendamiseks,“ tõi välja maaeluminister Kruuse.

Lisaks rakendus 1. jaanuarist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel uus kalapüügikorraldus. Nüüdsest määratakse püügiõiguse omanikele neile püügivõimaluste jaotusega eraldatud püügivahendite arvule vastav lubatud aastasaak kalaliikide kaupa. See võimaldab püügivõimalusi saanud isikul oma tööd aasta ringi planeerida ja stabiilsemalt korraldada ning turustada enda püütud kala ajal, mil püütud kala kvaliteet on parem ja kokkuostuhind kõrgem.

Eelmisel aastal otsustas valitsus laiendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi üle-eestiliseks. Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või sealsete elamistingimuste parandamiseks. Pilootprogrammi laiendamisega on sellest aastast võimalik eluaseme kaaslaenu saada kõigis Eesti maapiirkondades, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelupoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitsega ning taimetervise ja -kaitsega seotud tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.

Maaeluministeerium tutvustas riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud 10 miljoni euro jagamise esialgset plaani

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2023

 

Maaeluministeerium tutvustas riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud 10 miljoni euro jagamise esialgset plaani

Täna toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kuhu olid kutsutud toidutootjad ja esindusorganisatsioonid, et tutvustada toetuse jagamise esialgseid põhimõtteid ja saada esmast tagasisidet.

Nõukogule tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekuid, milliseid sektoreid ja millistel tingimustel toidujulgeoleku tagamiseks võiks toetada. „Eesmärk on toetada sektoreid, kes täna on kõige keerulisemas olukorras. Meie hinnangul on nendeks seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine, aiandus ning toiduainetööstus,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium jätkab nõukogule tutvustatud plaani ja saadud tagasiside põhjal toidujulgeoleku tagamise erakorralise toetuse ettevalmistamist. „Sõltuvalt sektorist on eelkõige mureks kasvanud kulud ja tulu puudujääk, mida plaanime toetusega osaliselt kompenseerida. Saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet, mida juba arvesse võtta, aga ootame täiendavat tagasisidet veel nädala jooksul,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

Istungil anti nõukogule ülevaade ka toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena määratlemise arengutest. Lisaks tutvustati aasta algusest kehtima hakanud uut erimärgistatud diislikütuse müümise ja ostmise korda. „Erimärgistatud diislikütus on põllumajandussektori jaoks oluline soodustus, mille maht eelmisel aastal ulatus 28 miljoni euroni. Muudatustega tagatakse, et soodustusest saavad osa põllumehed, kelle jaoks ka soodustus on ette nähtud. Enamikule põllumeestest on ostuõigus loodud automaatselt ja erimärgistatud diislikütuse müük on jätkunud tõrgeteta,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega nõukogu.

Maaeluministeeriumis arutatakse toidutootjatega toidujulgeoleku toetamise põhimõtteid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2023

 

Maaeluministeeriumis arutatakse toidutootjatega toidujulgeoleku toetamise põhimõtteid

Täna toimub Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus tutvustatakse toidutootjatele toidujulgeolekuks ette nähtud 10 miljoni euro jagamise esialgset plaani ja arutatakse ühiselt toetuse põhimõtteid.

2023. aasta riigieelarves eraldati Maaeluministeeriumile toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks sihipäraselt suunatud riikliku toetusena maksmiseks 10 miljonit eurot. „Toidutootmine ja toidujulgeolek on prioriteedid, mille tõttu peab riik – eriti praegustel kriisiaegadel –  toidutootjatele tuge ja stabiilsust pakkuma. Nii nagu eelmisel aastal suunasime kriitilistel hetkedel sektori toetuseks rohkem kui 21 miljonit eurot, ei jäta me toidutootjaid ka sel aastal hätta,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

„Kaasame toidutootjad, et tagada toetuse suunamine just sinna, kus seda on kõige rohkem vaja, et meie toidujulgeolek oleks tagatud. Olukord erinevates sektorites on tulenevalt erinevate sisendite osakaalust kuludes ja turult saadavatest hindadest mõnevõrra erinev,“ selgitas minister Kruuse.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega nõukogu.

Maamajanduse mitmekesistamiseks määrati 177 ettevõtjale üle 13 miljoni euro toetust 

Pressiteade
6. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Maamajanduse mitmekesistamiseks määrati 177 ettevõtjale üle 13 miljoni euro toetust 

7.-21. septembril 2022 võeti PRIAs vastu maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlusi. Investeeringutoetust sai taotleda projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist. Toetust määrati 177 ettevõtjale kokku 13 091 820 euro ulatuses.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on sarnaselt eelmistele taotlusvoorudele kõige populaarsemad päikeseelektri tootmisega seotud investeeringud, aga ka puidu ja metalli töötlemiseks mõeldud seadmete ostmine. Toetust saanud projektid on väga erinevad ning nende hulgast leiab näiteks ka lemmikloomadele mõeldud teenustega seotud investeeringuid. „Tuletame meelde, et toetust saanud tegevuste elluviimiseks on aega kaks aastat ja seega tuleks tegevustega alustada esimesel võimalusel. Kindlasti tuleb jälgida etteantud tähtaegu ning teisi kohustusi, mis toetuse saamisega kaasnevad,“ lisab Kristel Võsu.

Septembris toimunud taotlusvooruks oli eraldatud üle 19,2 miljoni euro. Kokku määrati 50 põllumajandusettevõtjale toetuseks 4 900 216 eurot ning 127 mittepõllumajanduslikule ettevõtjale 8 191 604 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Täpsem info toetusesaajate kohta on leitav PRIA kodulehelt.

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet ootab mahepõllumajandusliku toodangu andmeid 1. veebruariks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.01.2023

 Põllumajandus- ja Toiduamet ootab mahepõllumajandusliku toodangu andmeid 1. veebruariks

1. veebruariks tuleb mahetootmisega tegelevatel ettevõtjatel esitada Põllumajandus- ja Toiduametile oma 2022. aasta mahepõllumajandusliku toodangu andmed. Eestis toodetud mahetoodangu kogused on väärtuslik info nii tarbijatele, toitlustajatele kui ka mahetoodangu väärindajatele.

Ettevõtjatel, kes tegelevad mahe taimekasvatuse, mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamise, loomakasvatuse ja mesindusega, tuleb esitada 2022. aasta kohta järgmised andmed:

  • üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja/või katmikkultuuride saagi kogused;
  • mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja/või seente kogused;
  • üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused;
  • ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

Kui ettevõttes olid 2022. aastal ainult 1., 2. või 3. aasta üleminekuaja põllud ja/või üleminekuaja loomad, linnud ja mesilased, siis mahetoodangu andmeid esitada vaja ei ole.

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb andmed mahepõllumajandusliku toodangu koguste kohta esitada ka juhul, kui mahetoodang turustati tavapõllumajanduslikuna.

„Ettevõtjatel, kes tegelevad mahetoidu ettevalmistamisega ja mahesööda tootmisega turuleviimise eesmärgil, tuleb esitada andmed ettevõttes eelmisel aastal ettevalmistatud ja mahedalt märgistatud tootegruppide toodangu mahu kohta,“ kommenteerib Edovald.

„Ettevõtjatel, kes tegelevad üksnes mahetoodete turustamisega, sh ladustamisega, ei ole vaja esitada turustatud mahetoodete mahtusid ja teada tuleb anda vaid, milliseid tootegruppe turustati ja/või ladustati,“ lisab Edovald.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmeid saab esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Mahetoodangu andmete esitamise kohustus tuleb põllumajandusministri määrusest nr 25„Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“.

Küsimuste korral palun pöörduge oma ettevõtte järelevalveametniku poole, kelle kontaktandmed leiab PTA kodulehelt või võtke ühendust mahepõllumajanduse ja seemne osakonna spetsialistidega:

Olvia Laur (mahetootjad)

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist

5038 460

olvia.laur@pta.agri.ee

Pille Edovald (mahekäitlejad)

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist

5342 0819

pille.edovald@pta.agri.ee

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mahetootmine peab tuginema riskide hindamisele ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete kasutamisele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mahetootmine peab tuginema riskide hindamisele ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete kasutamisele 

Seoses juhtumiga, kus 21 maheettevõtja tatra toodangus esines keelatud aineid, juhib Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) maheettevõtjate tähelepanu sellele, et nad regulaarselt hindaksid ja ajakohastaksid oma ennetus- ja ettevaatusmeetmeid. See aitab vältida mahetoodete saastumist lubamatute ainete või mittemahepõllumajanduslike toodetega.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Marge Thetloffi sõnul esines 21 tootja mahetatra toodangus fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud ja mida nüüd lisaks muudele toimeainete jääkidele kontrollitakse. „Fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääkide mahetoodangusse sattumise põhjused võivad olla seotud kas mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste kasutamisega,“ kommenteerib Thetloff, lisades, et sarnaste juhtumite vältimiseks tuleb ettevõtjatel püsivalt hinnata oma meetmete tõhusust ja tegevuse usaldusväärsust. Näiteks saab ettevõtja ennetusmeetmena kirjeldada, milliste mahetootmise nõuetega kooskõlas olevate võtetega tagatakse mullaviljakuse säilimine ja taimekahjustajate tõrjumine.

PTA sama osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb maheettevõtjatel esmalt kindlaks teha oma tegevuses kriitiliselt tähtsad etapid, kus saastumine lubamatute toodete või ainetega võib olla võimalik. Seejärel tuleb saastumise vältimiseks võtta kasutusele ennetus- ja ettevaatusmeetmed, mis vajavad regulaarset läbivaatamist ning ajakohastamist. „Ennekõike on maheettevõtja ise vastutav mahemääruse nõuete täitmise eest ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete rakendamine aitab ettevõtjal neid lihtsamini täita,“ räägib Edovald. „Kui ettevõtja haldab oma tegevusi ja maandab riske, siis on tal kergem leida põhjused, mis tingisid mittevastavused ning need kõrvaldada,“ jätkab ta. „Lisaks saab dokumenteeritud tegevuse kaudu tagantjärele tõendada oma tegevuse nõuetekohasust.“ Samuti on ennetus- ja ettevaatusmeetmete rakendamine ettevõtjale Euroopa Liidu mahemäärusega pandud kohustus.

Kui maheettevõtjal on kahtlus, et mahetoode võib sisaldada mahepõllumajanduses lubamatuid aineid, siis tuleb tal PTA-d koheselt teavitada ja teha ka ametiga koostööd saastumise põhjuste kontrollimisel ja kindlakstegemisel. „Heameel on tõdeda, et on ettevõtteid, kelle ettevaatus- ja ennetusmeetmed töötavad ning maheda nimetusega toode ei jõua kokkuostukohast kaugemale. See tõstab ettevõtja usaldust nii tarbijate kui ka järelevalveasutuse silmis,“ lausub Edovald.

Mahetootmises võib kasutada vaid mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobilikke väetiseid, mullaomaduste parandajad ja taimekaitsevahendeid, mille nimekirja leiad siit Taimekasvatus | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee).