Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Tagasi kutsutakse Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid. Ettevõtte poolt võetud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul teavitas Saaremaa Lihatööstus ametit. „Ettevõtte teavitas ametit leiust ning rakendas ettevaatusabinõud kutsudes tooted turult tagasi. Samuti on ettevõtte teinud puhastuse ning vaadanud üle tootmisprotsessi,“ kirjeldas Jankovenko.

Tagastamisele kuuluvate toodete ja partiidega saab tutvuda siin.

Soovitame tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Listerioosi kohta saab rohkem lugeda Terviseameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Teisipäeval võõrandati omanikult Jõgevamaal koerad. Koerte pidamistingimused olid täitmata. 

Põllumajandus- ja Toiduameti ida regiooni juhi Lauri Kirsi sõnul ei olnud leitud koerad küll toitmata, kuid see, kuidas neid peeti, oli kaugel minimaalsest vajalikust. Amet võttis nõuetekohase pidamise üle ja asendustäitmise korras võõrandati loomad. „Need olud, kus loomad kinnises ruumis ilma piisava tähelepanuta juba pikemat aega viibisid ja ka asjaolu, et nad said takistamatult paljuneda, seadis üsna selgelt ohtu nii koerte tervise kui ka elu“ kirjeldas Kirs.

Kõik koerad on toimetatud varjupaika, kus neile tagatakse vajalik hool. „Loomad vaadatakse veterinaari poolt üle ja neile tagatakse vajadusel ravi. Kui loomadega on vajalikud toimingud tehtud, siis saab neid loovutada uutesse kodudesse,“ kinnitas Kirs.

Kirs rõhutas veel, et loomade eelmine omanik kindlasti hoolis oma loomadest, kuid ei suutnud pakkuda neile sobivat keskkonda. „Oleme hoolivad ja märkame, kui keegi ei tule oma lemmikutega enam toime. Sellisel juhul saab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, kirjutades e-postile vihje@pta.agri.ee.“

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

Maaeluministeerium ootab 2023. aasta toidupiirkonna kandidaate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.02.2023

 

Maaeluministeerium ootab 2023. aasta toidupiirkonna kandidaate

Kandidaate saab esitada veebruari lõpuni, 2023. aasta toidupiirkonna tiitel antakse üle maikuus. Toidupiirkonna valimise eesmärk on tõsta esile erinevate paikkondade omanäolist toidukultuuri.

Toidupiirkonna konkurss annab kohaliku elu edendajatele võimaluse mõelda läbi piirkondlikud toidukultuuri eripärad, kutsuda kokku aktiivsed ettevõtjad ja luua üheskoos maitseterohke sündmuste kava terveks aastaks. „Lisaks pärandi esile tõstmisele tekib soodne pinnas uute toiduga seotud traditsioonide algatamiseks, mille kaudu näidata paikkondlikke eripärasid ka laiemalt,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Ettepaneku toidupiirkonna konkursile saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Ettepaneku võivad esitada koostöös ka mitu organisatsiooni, kes on nõus toidupiirkonna eestvedamisse panustama ning kes on seadnud üheks eesmärgiks kohaliku toidu ning toidukultuuri edendamise ja tutvustamise. „Tähtis on tahe tutvustada oma piirkonda kohaliku toidu kaudu ning tuua esile just selle piirkonna parimad ja põnevaimad maitsed. Eduka programmi koostamine eeldab head koostööd kohalike toidutootjate ja toidupakkujate vahel, kes üheskoos peavad suutma veenvalt oma piirkonna toidu lugu rääkida,“ ütles minister Kruuse.

Veebruari jooksul esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Toidupiirkonna tiitli ja maitsete aasta rändkahvel antakse uuele piirkonnale üle maikuus. Kaheksandat korda toimuva toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad on Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa, Põhja-Eesti. Praegu kannab tiitlit veel Järvamaa, kes piima ja piimasaaduste esile tõstmiseks registreeris toidupiirkonna kaubamärgina tunnustoote – pokteili ehk piimatootel põhineva kokteili, millega pälviti ka Patendiameti novembrikuu kaubamärgi tiitel.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid 

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

 Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. „Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke,“ selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. „Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud,“ rääkis minister Kruuse.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 154 miljonit eurot. Märtsikuus viimast korda avatava taotlusvooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot.

Põllumajanduse tulevik on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

 

Põllumajanduse tulevik on muutuses

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati biomajanduse tuleviku, turu olukorra ja mee kasutuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et ringbiomajandus on lahendus paljudele ühiskonna ning keskkonna ees seisvatele väljakutsetele. „Biometaani tootmine on oluline nii põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui energiajulgeoleku tagamiseks, aga ka ringmajanduslikul toidutootmisel,“  tõi minister näite ringbiomajanduse vajalikkusest. Ta ütles, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on võrreldes fossiilsete toodetega enamasti kallim, kuid koostöös leiame parimad lahendused.

Maaeluminister Kruuse märkis, et meie turuolukorras ei ole viimaste kuude jooksul suuri muutusi toimunud. „Põllumajanduse esmatoodete tootmiseks vajalike sisendite hinnad on endiselt kõrgel tasemel ja mitmete sektorite puhul ei kata esmatoodete kokkuostuhinnad tehtud kulutusi,“ rääkis minister turgude hetke olukorrast. Ta kinnitas, et kulud on kõrged ka toiduainetööstuses ja see põhjustab toiduainete hinnatõusu. „Kõrge inflatsiooni tingimustes väheneb ka tarbijate ostujõud,“ tundis maaeluminister muret.

Urmas Kruuse lausus, et tuleb jätkata arutelude jätkumist meesegude märgistamise osas. „Seejuures soovin rõhutada, et lisaks aruteludele meesegude täpsema päritolu esitamise kohta pean väga oluliseks mee nõuetekohasuse, sealhulgas autentsuse tagamist,“ oli minister mesilaste pidajate eest väljas.

Istungil olid teemaks veel tööstusheite direktiivi põllumajanduslikud aspektid, loomade transpordiga seonduv õigusraamistik ja Saksamaa delegatsiooni ülevaade Berliinis toimunud põllumajandusmessist Grüne Woche.

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. „Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.

Riik tuleb Vene agressiooni tõttu kannatanud kalameestele appi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2023

 

Riik tuleb Vene agressiooni tõttu kannatanud kalameestele appi

Täna allkirjastati määrus, mis võimaldab hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mis on põhjustatud Vene agressioonist Ukrainas.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas täna määrust alla kirjutades, et kalandussektori tegevus on osa Eesti toidutootmisest, mis on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. „Kalandussektor on saanud tugeva majandusliku löögi, mille on põhjustanud hüppeline sisendite, eriti energia hinnakasv,“ täpsustas Kruuse toetuse vajalikkust.

Hüvitiste perioodiks on valitud ajavahemik 2022. aasta 1. märtsist kuni 31. detsembrini ehk hüvitatakse elektri ja kütuse hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu. Elektri maksumuse lisakulu hüvitist saavad taotleda vesiviljelustoodete tootjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Diislikütust kasutatakse kõige rohkem kaugpüügil ning Läänemere traalpüügil. Seepärast saavad taotleda hüvitist püügil kasutatava kütuse maksumuse lisakulu eest just need kaks püügivaldkonda.

Püügisektorile on kütuse hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 500 000 eurot. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna lisakulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku vähemalt 3,79 miljonit eurot, ühe taotleja kohta maksimaalselt 200 000 eurot.

Lisaks märkis Kruuse, et fondi abil on ettevõtjad juba varem teinud olulisi investeeringuid, et minna üle säästavamale energiakasutusele, kuid tehnoloogia arengukiirus on seadnud omad piirid. „Merel kalapüügiks kasutatavate laevakütuste asendamine mõne muu energiakandjaga on keeruline, sest puuduvad head alternatiivid,“ avas Kruuse otsuse tagamaad. Samas näeb Kruuse, et tehnoloogia arengukiirusest hoolimata on sektoril võimalus panustada oma energiakindlusesse. „Paneme ettevõtetele südamele, et praegu aitab küll riik kriisi mõjusid leevendada, aga tegelikult peab igaüks ka ise enda plaanid ja investeeringud läbi mõtlema selliselt, et sarnased kõikumised tulevikus paremini üle elada,“ ütles Kruuse.

Ettevõtjaid toetatakse kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärk on võimaldada elujõuline ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal.

Kalandussektori ettevõtjad saavad hüvitist taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu. Taotluste vastuvõtt kütuse lisakulude hüvitamiseks algab veebruaris ning elektri lisakulude hüvitamiseks märtsis. Toetust antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020“ rahadest, millest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Seoses oliiviõlide eestikeelsete müüginimetuste muutumisega soovitame ettevõtjatel üle vaadata oliiviõlide märgistused ning viima vajalikud muudatused sisse nii toodete pakenditel, esitlemisel kui ka e-poodides. Vajadusel on Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud valmis selgitama kehtivaid nõudeid ja jagama infot õigusaktide kohta.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud uute oliiviõli turustusstandardite määruse kohaselt on oliiviõlide eestikeelsed müüginimetused muutunud ning kasutada on lubatud ainult nimetust väärisoliiviõli.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Ave Raie sõnul tuleb ettevõtjatel toodete pakenditel sildid ümber vahetada mõistliku ajaperioodi jooksul. „Ka kaupluste riiulitel ja e-poodides ning mis tahes teiste toodete koostisosade loetelus peab nüüd kasutama „ekstra-väärisoliiviõli“ või „väärisoliiviõli“ nimetust,“ lisab Raie.

Kui varem oli eesti keeles kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka PTA järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel –, siis nüüd tõlgitakse nimetus „extra-virgin olive oil“ edaspidi „ekstra-väärisoliiviõliks“ ja „virgin olive oil“„väärisoliiviõliks“. Seda nimetust peab kasutama ka oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel. Nimetatud nõuete täitmise järele valvab PTA.

Viidatud artikli leiab täies mahus Maaeluministeeriumi uudiste rubriigist.

Täpsemat lisainfot oliiviõli märgistuse kohta leiad PTA kodulehelt.

 

PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

Pressiteade
24. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu maksti 2022. aastal välja rekordiline 364 620 596 eurot toetusi. 2022. aastal maksti toetust rohkem kui 21 000 kliendile. PRIA on oma 22-aastase tegutsemisaja jooksul Eesti maaelu toetamiseks välja maksnud kokku üle 5 miljardi euro.

PRIA peadirektor Jaan Kallas ütleb, et eelmisel aastal PRIA klientidele välja makstud toetussumma on PRIA ajaloo suurim aasta jooksul välja makstud toetuste kogusumma. „PRIA on saanud enda poolt vahendatavate toetuste kaudu maaelu toetada taas märkimisväärse summaga ja sellega aidanud kaasa toidujulgeoleku tõstmisele. Alanud uus programmperiood toob toetusmaastikul kaasa mitmeid muutusi, seda nii PRIAle kui ka meie klientidele. Tahame liikuda lihtsama toetuste süsteemi suunas, kus oleks vähem bürokraatiat ning kus saaksime taotlejaid aidata juba enne taotluse esitamist. Suur aitäh kõigile klientidele ja koostööpartneritele senise koostöö eest,“ lisab Kallas.

2022. aastal maksti toetusi põllumajandus-, metsandus- ning kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 84 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku üle 54 000 taotluse põhjal.

Sarnaselt eelmise aastaga oli kõige enam toetusesaajaid Harjumaal (2494), järgnesid Võrumaa (2277) ja Pärnumaa (2276). Suurim toetussumma kogunes aasta jooksul kokku Tartumaale, kus maksti taotlejatele välja üle 48 miljoni euro. Toetussummade jagunemine ning toetust saanud klientide arvud maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

Positiivset tagasisidet klientidelt sai 2022. aastal avatud PRIA esimene proaktiivne ja sündmuspõhine taotlusvoor: haridusasutustes mahepõllumajandusliku toidu pakkumise toetus. Tegemist on lihtsustatud toetusskeemiga, mille puhul PRIA saatis toetuse nõuetele vastavatele haridusasutuste pidajatele kinnitamist vajava toetuspakkumuse ning pärast pakkumuse kinnitamist maksti kliendile toetust. 2022. aasta lõpuks oli klientidele välja makstud üle 320 000 euro.

2022. aastal sai taas taotleda erakorralist toetust. Põllumajandussektorile mõeldud erakorralist toetust anti Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetatavateks tegevusvaldkondadeks olid piimatootmine, sealiha tootmine, lamba- ja kitsekasvatus, veiseliha tootmine, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus avamaal, maasikakasvatus, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones, broilerikasvatus, munakanakasvatus ja vutikasvatus. Kohandamistoetust maksti 956 ja riigiabi 1615 taotlejale. Välja maksti kokku ligi 11,5 miljonit eurot.

Suurima maksete mahu 2022. a moodustasid otsetoetused üle 199,5 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca  128,2 miljoni euroga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetused ligi 17,3 miljoni euroga. Riiklike toetusi maksti välja üle 15,8 miljoni euro ja koolikavade toetusi üle 3,4 miljoni euro.

Rohkem infot PRIA 2022. aasta statistika kohta leiab PRIA kodulehelt: https://www.pria.ee/infokeskus/statistika/toetused ülevaatest „PRIA 2022. aasta kokkuvõte“.