Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

 Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitad MEM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid leiad PTA kodulehelt.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtjaPTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne/vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali ettevalmistamise ja turule viimisega tegelemise korral tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.02.2023

 

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib seemnetootjate tähelepanu võimalusele printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett. See hoiab kokku ettevõtja aega ning võimaldab printimiseks sobiva aja ise valida.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul väljastab PTA ettevõtjale elektroonilised etiketid kätte samal päeval koos sertifitseerimise otsusega. „Ühelt pool tähendab see ajavõitu, mis on eriti oluline kiirel külviajal, ja teiselt poolt vabadust valida printimiseks sobiv aeg,“ räägib Puusepp. „Kui seeme läheb kohe puhtimisse ja ümberpakendimisse, tuleb printida PTA puhise infoga varustatud etiketid, esialgseid etikette printima ei pea,“ lisab ta.

Seemne etikette võib printida tootja, kellel on olemas etiketi välja trükkimiseks sobiv printer, vastavat värvi etiketipõhjad ja printimise eest vastutav isik. Etiketid väljastab PTA menetlussüsteemi kaudu PDF-failina. Ettevõtte välja trükitud etiketid kinnitab pakendile tegevusloaga proovivõtja või viimase puudumisel PTA ametnik. „Ettevõtja on kohustatud pidama arvestust prinditud etikettide üle,“ sõnab Puusepp, lisades, et praegu kasutavad iseprintimise võimalust ligi sajast seemnepakendajast vaid kuus. „Need ettevõtted on suure mahuga seemnetootjad, mistõttu moodustavad nende prinditud etiketid neljandiku kõikidest etikettidest.“

Kui tavaliselt on seemne etiketid trükkinud sertifitseerimise asutus PTA, siis alates 2014. aastast võib seda teha ka seemne pakendaja. PTA sertifitseerib igal aastas üle tuhande seemnepartii ning väljastab igale seemnepakendile sertifitseerimist tõendava dokumendi – seemne etiketi. Aasta jooksul väljastab amet ligi sada tuhat etiketti. Seemnete sertifitseerimise käigus kontrollitakse paljundatava sordi sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteedi- ja taimetervisenõuetele vastavust. Sertifitseeritud seemnepakendid plommitakse ning märgistatakse etiketiga, millele on kantud seemnepartii andmed.

Leia rohkem infot seemnete sertifitseerimise kohta PTA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis piirilt tagasi ligi 25 tonni apelsine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis piirilt tagasi ligi 25 tonni apelsine

Muuga piiripunktis peeti kinni Egiptusest saabunud apelsinid. Tsitruselistest tuvastati Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendite jääke.

Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul tuvastati saastunud apelsinid tavapärase kontrolli käigus. „Piiril kontrollitakse kõiki kõrgendatud riskiga mitteloomseid tooteid, sh kontrollitakse dokumente. Lisaks võetakse teatud sagedusega proove,“ kirjeldas Pihlakas.

„Eelmisel nädalal tuvastati Egiptusest pärit Navel apelsinidest kolme Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendi jäägi (tsüflutriin, ometoaat ja dimetoaat) piirnormi ületus. Apelsinid saadetakse piiripunktist tagasi lähteriiki,“ lisas Pihlakas.

Pihlaka sõnul tuvastati eelmisel aastal mittevastavus kahel mitteloomsel tootel. „Riisi (512 kg) puhul ei vastanud dokumendid nõuetele ning toiduga kokkupuutumiseks mõeldud bambusplasti tooted (20 kg) pole Euroopa Liidus lubatud. Tooted pärinesid Hiinast ning need hävitati.“

Amet võtab endiselt proove, et tuvastada taimekaitsevahendite jääke toidus. Sedasi on võimalik tuvastada võimalik ohtlik toode ning see müügilt kõrvaldada või juba piiripunktis tagasi saata.

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

Pressiteade
16-02-2023
TÄISKOGU ISTUNG  

 

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

  • EL ei tohi sõltuda importväetistest ning väetiste hinnad tuleb alla tuua.
  • Väetiste tootmisel on vaja loobuda Vene gaasist ning selleks peab eraldama piisavalt vahendeid.
  • Komisjon peaks kaaluma võimalust korraldada väetiste ühisoste.

Parlament nõuab, et komisjon tagaks väetiste varustuskindluse, leiaks viisi alandada nende hindu ning vähendaks ELi sõltuvust importväetistest.

Teisipäeval võttis parlament vastu resolutsiooni, milles nõuab ELi pikaajalise väetisestrateegia ja kestliku mulla toitainete strateegia väljatöötamist 2023. aasta juuniks.

Muu hulgas märgib resolutsioon, et väetiste tootmisel kasutatakse Vene gaasi ning kuna see aitab Venemaal rahastada sõja jätkamist Ukrainas, tuleb kiiremas kohas eraldada piisavad vahendid sellest gaasist loobumiseks.

Samuti ei tohiks EL asendada ühte sõltuvust teisega (väetiste tootmisel kasutatavad toorained tulevad sageli autokraatliku režiimiga riikidest), vaid peaks suurendama oma strateegilist autonoomiat. Parlament tõdeb siiski, et lähiaastatel ei ole EL võimeline tootma ise piisavalt mineraalväetisi.

Kriitilise hetkeolukorra lahendamiseks soovitab parlament anda põllumeestele 2023. aasta põllumajanduseelarvest viivitamatult toetust. See parandab väetiste kättesaadavust ja aitab hindu stabiliseerida. Samuti tuleks kõik imporditavad mineraalväetised peale Venemaa ja Valgevene omade vabastada ajutiselt tollimaksust.

Parlament palub komisjonil uurida võimalust korraldada väetiste ühisoste ning kõrvaldada väetiste turgu mõjutavad kitsaskohad. Tulevikku vaadates soovitab parlament kiirendada CO2 heite vähendamist ning toota väetisi ilma fossiilkütusteta ja töödeldud toitainetest.

Tsitaat

Menetluse raportöör oli põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees Norbert Lins (EPP, Saksamaa), kes märkis: „Me peame põllumehi kiiresti aitama, et nad saaksid osta piisavalt väetisi. Samuti on vaja hinnad alla tuua. Väetised on meie toidujulgeoleku tagamiseks eluliselt olulised. Üks võimalus on mineraalväetiste asendamine või kombineerimine orgaanilist päritolu toitainetega – see annaks põllumeestele manööverdamisruumi ning aitaks ühtlasi vähendada meie sõltuvust kolmandate riikide importväetistest.“

Taust

Väetiste ja energia hinnad on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 järsult tõusnud, mistõttu on kallinenud ka toiduained. Näiteks tõusis lämmastikväetiste hind 2022. aasta septembris 149 % võrra, samas kui suurimad väetisetootjad teenisid enneolematult suurt kasumit.

Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2023
Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks
Valitsusele tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekut, milliseid sektoreid toidujulgeoleku tagamiseks toetada. „Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu, tarneahelaid ja konkurentsivõimet. Sellel kõigel on tugev mõju nii põllumajandusele kui toiduainetööstusele, mistõttu suunasime juba eelmisel aastal kriitilistel hetkedel toidutootjatele täiendavalt ca 20 miljonit eurot ja leevendame neid muutuseid osaliselt ka sel aastal. Eesmärk on toetada neid, kes on olnud kõige keerulisemas olukorras, kelleks meie hinnangul on seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine ja aiandus, kelle vahel jaotatakse 50% toetuse eelarvest ning toiduainetööstus, kellele läheb ülejäänud 50%. Seni on toidutööstustest sellist toetust saanud vaid kalatööstus.“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministeerium koostas ettepaneku erakorralise toetuse maksmiseks koostöös toidutootjate ja esindusorganisatsioonidega. „Põhimõttelist jaotuskava arutasime põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja tutvustasime ka maaelukomisjonis ning saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet. Mõistame sektori keerulist olukorda ning toetusega tuleme kriitilisel hetkel appi, ent oluline on ka sektori kohanemisvõime uues olukorras ning vajalike muutuste tegemine,“ rääkis maaeluminister Kruuse.
Toetust antakse Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” kohase riigiabina. Järgmiseks sammuks on Maaeluministeeriumil riigiabi loa taotlemine ja ministri määruse eelnõu koostamine.

2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

Pressiteade
14.veebruar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

16. jaanuaril alustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2022. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist. Tänaseks on loomapidajatele, põlluharijatele ning poollooduslike koosluste hooldajatele välja makstud kokku üle 58 miljoni euro keskkonnatoetusi.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on tänase seisuga kõik keskkonnatoetused ja seega ka kõik 2022. aastal taotletud pindala- ja loomapõhised toetused jõudnud klientideni. „Hea meel on tõdeda, et taotlemise üleminek vanalt süsteemilt uuele e-PRIA platvormile sujus tõrgeteta ning klientide poolt võeti muudatused hästi vastu,“ lisab Tauno Taska.  

 

Keskkonnatoetused 2022. aastal

Toetus Toetuse saajate arv Rahuldatud taotluste summa (eurot)
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) 1374 23 910 652
Piirkondlik veekaitse toetus (VESI) 20 62 506
Piirkondlik mullakaitse toetus  (MULD) 216 517 090
Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA) 29 14 060
Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK) 61 286 027
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT) 52 96 648
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) 665 1 065 176
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) 828 6 100 583
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH) 1765 20 900 270
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT) 1280 563 551
Loomade heaolu toetus (LHT) 1543 4 888 843

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Valmis maarahva valimiskompass

Pressiteade
15. veebruar

 

Valmis maarahva valimiskompass

Maarahvast ühendavad organisatsioonid  koostasid eelseisvate riigikogu valimiste eel maaelu puudutavate valimislubaduste seas orienteerumiseks oma valimiskompassi. Valimiskompassiga saab tutvuda aadressil www.maaelukompass.ee. 

“Maal elavad inimesed moodustavad olulise osa Eesti valijaskonnast, kuid Toompealt neid viimasel ajal ei nähta ega kuulda. Maapiirkonna elanikud on reeglina seotud Eesti jaoks traditsiooniliste tegevusvaldkondadega nagu põllumajandus, metsandus ja jahindus. Kuigi kohalik ressursikasutus on keskkonnasõbralikum kui toodete import, seab Eesti riik täna põllu- ja metsameeste kukile aina rohkem tegevuspiiranguid,“ iseloomustas maarahva valimiskompassi mõtet Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. “Selleks, et mitte lasta maarahval ennast poliitiliste loosungitega eksitada, lõime selge orientiiri poliitiliste valikute kujundamiseks. Nagu eelmiste valimiste kogemus tõestas, juhinduvad sellest kümned tuhanded inimesed,” hindas Aun.

Põhinedes nii erakondade vastustel kui valimisprogrammide analüüsil, ei anna kompass otseseid soovitusi hääletamiseks, vaid kõrvutab vastajate arvamuse  erakondade seisukohtadega. Lisaks  võrdleb kompass ka maaelu katusorganisatsioonide vaateid erakondade programmidega, järjestades parteid vastava reitingutega.

Maarahva reitingus on liidrikohtadel Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kelle programmid kaitsevad suuremal määral maal toimetavat inimest. Madalaimad punktid maarahva toetuse skaalal said  Eestimaa Rohelised ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Valimiskompassi aluseks olev küsitlus koosnes 17 küsimusest, millele vastasid kõikide reitingus välja toodud erakondade esindajad. Kompass tugineb valimisprogrammide analüüsile, erakondade avalikele väljaütlemistele ning tegevustele ja erakondade intervjueerimisel kogutud informatsioonile. Reitingu aluseks olevate küsimuste  ja programmidega on võimalik tutvuda samal lehel.

“Põllu-, jahi-, talumehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks väljendada seda uuele valitsusele. Soovime rõhutada, et valimiskompass on tööriist, aga lõplik tõde selgub siiski valimistel ja Eestimaa maapiirkondade jaoks on äärmiselt tähtis, et maarahvas maksimaalselt valima läheks. Eesti vajab valitsust, kes tasakaalustatult riiki juhiks ja oma maaettevõtjaid mõistuspäraselt toetaks,” lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. 

“Loodame, et maarahva ühine signaal aitab hõlpsamini kujundada meie ühist tulevikku ja ühtlasi tagab Eesti inimesele nii keskkonnasõbraliku toasooja kui ka kohaliku värske toidu,” täiendas Kerli Ats.

Valimiskompassi koostasid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Valimiskompassi loojad innustavad ka teisi maal toimetavaid liite ja eestvedajaid levitama sõna valimiskompassi kohta.