Mahepõllumajanduse tegevuskava sai regionaalministri allkirja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.07.2023

 

Mahepõllumajanduse tegevuskava sai regionaalministri allkirja

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Tegevuskava eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise laiendamisse, suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist, tõsta riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tegevuskava meetmed on struktuurilt jaotatud kolmeks sambaks. „Tegevuskavaga soovime suurendada mahepõllumajanduse kogutoodangut 2020. aasta 9%-lt 2030. aastaks 14%-ni Eesti põllumajanduse kogutoodangust. Tahame tõsta tarbija teadlikkust mahetoidust ja mahetoidu regulaarsete tarbijate osakaalu 20%-ni ning haridusasutustes mahetoitu saavate laste osakaalu kõigis Eesti lasteaialaste ja üldhariduskoolide õpilaste seas 2030. aastaks 50%-ni. Samuti võiks suureneda mahetoodete ekspordikäive, töödeldud toodete osakaal selles ning kolmandatesse riikidesse eksporditava mahetoodangu osakaal,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg.

Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava tegevuste planeerimiseks peeti töörühmade kohtumised. Nende käigus analüüsiti kolme samba põhiselt sektori tugevusi ja nõrkusi ning lepiti kokku eesmärgid, mõõdikud ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

„Eesti mahetööstused kasutavad rohkelt importtoorainet, kuna Eestis ei toodeta vajalikku toorainet piisavas koguses. Seega on riigisisese tooraine varustusvõimekuse kasvatamisel oluline suunata tööstusi kasutama kohalikku mahetoorainet. Kindlasti peab suurendama tarbija teadlikkust mahepõllumajandusest; selleks plaanime jätkata haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, eelistada riigihangetes mahetoitu ning tutvustada koolides ja lasteaedades mahepõllumajandust. Oluline on vahendada teavet rahvusvaheliste mahemesside, seminaride, infopäevade ja valdkonnaga seotud ürituste kohta, et arendada ettevõtjate rahvusvahelistele turgudele sisenemise ja seal püsimise võimekust ja suurendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust,“ ütles Ruberg.

Tegevuskava väljatöötamiseks moodustati töörühmad, kus osalesid maheorganisatsioonide ja muude huvigruppide esindajad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadus­ministeeriumi ning Maaeluministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste esindajad. Tegevuskava elluviimise eest vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegevuskava elluviimist rahastatakse sõltuvalt tegevusest ja elluviijatest riigieelarve, sektori organisatsioonide ja ettevõtjate abil.

Foto: Katrin Press/Maaeluministeerium

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

Euroopa Parlament
Pressiteade
12-07-2023

 

Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi

  • Ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendaks see toiduga kindlustatust.
  • Kaitsealasid ELi ilmtingimata juurde ei tuleks.
  • Eesmärkide täitmist võib edasi lükata, kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.

Parlamendi hinnangul peab EL nägema 2030. aastaks ette keskkonna taastamise meetmed vähemalt 20% jaoks ELi territooriumist.

Euroopa Parlament võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha looduse taastamise määruse küsimuses. Selle poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Teema arutelu toimus täiskogul teisipäeval, 11. juulil. Paralleelne ettepanek lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi kukkus hääletusel läbi. Selle poolt hääletas 312 ja vastu 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.

Parlament on seisukohal, et ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendab see toiduga kindlustatust. Samas lisas parlament ettepanekusse artikli, mis tagab, et määrus ei loo ELi juurde täiendavaid kaitsealalasid ega takista taastuvenergiataristu rajamist, kuna viimane on samuti selgelt avalikes huvides.

2030. aasta eesmärgid

Parlament usub, et uus määrus peaks aitama ELil täita rahvusvahelised kohustused, eriti Kunmingi-Montreali üleilmsest elurikkuse raamistikusttulenevad kohustused. Seepärast toetab parlament komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist.

Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele. Liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad. Kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, peaks olema võimalik eesmärkide täitmist edasi lükata.

12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peaks komisjon hindama, kas meetmetele ette nähtud ELi rahast piisab. Vajaduse korral peab komisjon leidma lisaraha, luues näiteks uue sihipärase rahastamisvahendi.

Tsitaat

Pärast hääletust ütles raportöör César Luena (S&D, Hispaania): „Looduse taastamise määrus on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa. See põhineb üldtunnustatud teaduslikel arusaamadel ja soovitustel ning selle eesmärk on taastada Euroopa ökosüsteemid. Ettepanekust saaksid kasu nii põllumehed kui ka kalurid, lisaks tagaksime looduskeskkonda taastades tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused. Tänase hääletuse sõnum on selge. Ent töö ei ole veel tehtud. Läbirääkimised nõukoguga alles algavad. Loodetavasti suudame ajaloo esimese looduse taastamise seaduse vastu võtta enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi.“

Järgmised sammud

Parlament on nüüd valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.

Taust

Enam kui 80% Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus. Seepärast esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 ettepaneku halvas olukorras looduskeskkonna taastamiseks, et saavutada ELi kliimaeesmärgid ja elurikkuse vallas seatud sihid. Komisjoni hinnangul oleks uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot.

Kavandatav õigusakt toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 2. ettepaneku meetmetes 1, 3, 4 ja 5.

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.07.2023

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Täna, 13. juulil kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel.

Käesoleval aastal tekitab kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust. Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks  selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

„Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega. Samuti on võimalik PRIA-l teha erandeid toetuste nõuetes. Ülimalt oluline on toetada põllumehi kõikvõimalikel viisidel,“ põhjendas regionaalminister Madis Kallasettepaneku tegemist.

Minister lisas, et kui põllumajandustootja on taotlenud ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul PRIA) jaoks.

Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.

Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
13. juuli 2023

 

Erakorralise toetuse taotluse esitas 554 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

11. juulil lõppes PRIAs toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks loodud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt põllumajandustoodete esmatootjatele. Taotluse esitas kokku 554 ettevõtjat.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (112), järgnesid Viljandimaa (75) ja Põlva- ning Võrumaa (mõlemas 45). Taotlejate arvu maakondade lõikes näete järgnevalt kaardilt.

Seakasvatuse valdkonnas esitati 49 taotlust, linnukasvatuses 83 taotlust, kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse eest avamaal küsib toetust 433 taotlejat ning köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatuse eest köetavas kasvuhoones 20 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise toetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse Eesti riigieelarvest riigiabina.

PRIA teeb toetuse määramise otsused selliselt, et toetuse saaks toetuse saajale välja maksta hiljemalt 31. detsembril 2023, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

 

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Aiandusliit
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Eesti Noortalunikud
PRESSITEADE
12. juuli 2023

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja MTÜ Eesti Noortalunikud pöördusid eile peaminister Kaja Kallase poole palvega toetada ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud erakorralise olukorra väljakuulutamist, mille üle Vabariigi Valitsus otsustab käesoleva nädala neljapäeval.

Organisatsioonid rõhutavad, et kevadkülmade ja põua tõttu on Eesti põllumajandussektoris tekkinud tõsine olukord, mis ohustab tänavust saagikoristust. Viimaste nädalate vihmasajud ei ole suutnud olukorda parandada, kuna taimede heale saagikusele aluse panev kasvufaas on juba möödas, või ei tärganud külvid üldse.

“Põllumajandussektoril on strateegiline tähtsus Eesti majandusele ja toiduga kindlustatusele. Erakorralise olukorra väljakuulutamine näitab, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ja toetab Eesti toidutootmist- ja julgeolekut,” ütlesid organisatsioonide esindajad ühisavalduses.

Ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud olukorra väljakuulutamine annab vajaliku õigusliku aluse võtta kasutusele meetmed, mis aitavad leevendada kriisiga toimetulekut ja selle tagajärgi, ning annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida põllumajandustootjaid praeguses olukorras ebamõistlike kohustuste mittetäitmise eest. Olukorra väljakuulutamine saadab selge sõnumi, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ning toetab Eesti toidu tootmist- ja julgeolekut, andes põllumajandustootjatele võimaluse jätkata oma tegevust ja säilitada maapiirkondade elujõulisus.

Regionaalminister tänas ja tunnustas maamajanduse ja merenduse erialade parimaid koolilõpetajaid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.07.2023

 

Regionaalminister tänas ja tunnustas maamajanduse ja merenduse erialade parimaid koolilõpetajaid

Regionaalminister Madis Kallas tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ning merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus 25. korda.

„Eesti vajab noori ja teotahtelisi inimesi, kes viivad edasi Eesti maa- ja mereelu arengut,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Teadlikud ja targad valikud nii põllumajanduses kui ka merenduses on väga olulised, sest läbimõeldud ja innovaatilised lahendused toovad edu tootmistulemustes ja hoiavad keskkonda. Teie aitate katta tulevikus meie inimeste toidulaua ning me saame koos tõdeda, et Eestis on hea elada,“ mõtiskles minister.

Lõpetuseks tänas minister kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid ja soovis kõigile indu kõrgete sihtide seadmisel ja saavutamisel. Oma motivatsioonisõnad andis parimatele lõpetajatele edasi ka Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Mereakadeemiast ja Tartu Ülikoolist. Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

Järvamaa Kutsehariduskeskus

  • Liseth Pikas
  • Hugo-Hannes Osolin

Luua Metsanduskool

  • Ardo Petersmann
  • Oliver Himmist

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

  • Mattias Mättik
  • Adrian Parko

Räpina Aianduskool

  • Andra Hallaste
  • Eve Riivik

Eesti Maaülikool

  • Jürgen Vahter
  • Reet Rüütel
  • Sander Toma Võrk
  • Karin Kütt
  • Mark-Hubert Heil
  • Taaniel Bormann

Tallinna Tehnikaülikool

  • Grete Metsoja
  • Maarja Maasikmets

Eesti Mereakadeemia

  • Säre Jaanson
  • Siret Räämet

Tartu Ülikool

  • Mihkel Annusver
  • Piia Tomingas
  • Marilin Kuusk
  • Darja Vastšjonok

Fotod tänasest üritusest DropBoxis avaneb uues vahekaardis (fotograaf: Raul Mee)

 

Avatud talude päev tuleb taas

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
10.07.2023

 

Avatud talude päev tuleb taas

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti eri paikadest ootavad külastajaid 16. juulil. Suurem osa talusid on avatud ka 15. juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, mahla- ja moositootmisi, veinivabrikuid, turismitalusid ja palju muud põnevat.

„Võimalust talusid külastada ning tutvuda maaelu ja -töödega on väga vaja, sest ikka ja jälle kuuleme lastest, kes arvavad, et leib ja piim tulevad poest. Kui me tahame oma põllumajandust säilitada, siis selleks on vaja säilitada side maaga. Ka järeltulevad põlved peaksid vaimustuma põlluharimisest ning tahtma õppida põllumajandusega seotud erialasid. Avatud talude päev on ideaalne võimalus selle sädeme süütamiseks,“ ütles regionaalministerMadis Kallas.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 15. juulil kell 10.00 Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Kohal on regionaalminister Madis Kallas, esinevad Uuri küla noorte folkansambel Uurikad ja Marek Sadam.

Iisaka talu ja Lahemaa pärimuskoda on kaks kõrvuti asuvat peretalu. Iisaka talus aretatakse sinise tekseli ja eesti tumedapealist tõugu lambaid ning hooldatakse ajaloolisi poollooduslikke karjamaid. Lahemaa pärimuskojas tegeletakse erineva kultuuripärandi uurimise ja edasiandmisega. Koja üks põhilisemaid suundi on pärandkäsitöö ja kohaliku materjali kasutamine.

Uuendusena saab sel aastal taludesse sõita ka rongiga, sest paljud neist asuvad rongipeatuste läheduses. Kaardi taludega, kuhu pääseb ligi rongiga, leiab Elroni kodulehelt elron.ee/avatudtaludepaev.

Igal aastal on avatud talude päeva raames valitud välja ka n-ö sümboolne mõjuisik, kes edastab sündmuse sõnumeid ja olulisi teateid. Selle aasta mõjuisik on eesti tõugu hobuse varss Roosi, kes sündis 10. mail Teeääre Tallis. Roosi kaudu soovitakse pöörata eesti hobusele suuremat tähelepanu, sest see põline Eesti tõug väärib säilitamist ja hoidmist. Roosiga saab tutvuda 16. juulil Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja programmid on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus; partneritena löövad kaasa Maaleht ja Elron.

Maapiirkondade ettevõtjatele suunatud mikro- ja väikeettevõtete laenu intress väheneb

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
11.07.2023

 

Maapiirkondade ettevõtjatele suunatud mikro- ja väikeettevõtete laenu intress väheneb

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingu muutmisega paranevad maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete kasvulaenu saamise tingimused.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmisid rahastamislepingu muudatuse lepingu, millega vähendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames mikro- ja väikeettevõtetele antava kasvulaenu intressi baasmarginaali 1% võrra ning suunatakse 3 mln eurot mittepõllumajanduslike tegevuste finantseerimiseks.

Regionaalministri sõnul aitavad muudatused maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel kaasata finantseerimist odavamalt ning arendada seeläbi oma ettevõtet ning edendada elu maal. „Oluline on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastusperioodi lõpu lähenedes suunata raha nendesse valdkondadesse, kus on vajadus ning nõudlus suurem,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepanek tõsta 3 miljonit eurot maaelu arengukava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse ja põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise meetmete eelarvest maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme eelarvesse kinnitas programmide ühine seirekomisjon 22. veebruaril.

Lisaks raha ümbertõstmisele vähendatakse lepingu muudatusega ka mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu intressi baasmarginaali. „Olukorras, kus Euroopa Keskpanga intressimäär on tõusnud 4%le ning on võrreldes aastate 2014–2020 maaelu arengukava rakendamise algusaegadega oluliselt kõrgem, saame intressikulu leevendamiseks riiklikult määratud marginaali vähendada. Oluline on, et pakutavad tingimused oleksid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele jõukohasemad,“ selgitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames rakendatavast rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahendit on rakendatud alates 2016. aastast ning aasta lõpu seisuga oli laenuleping sõlmitud 328 ettevõtjaga. Rahastamisvahendi kogumaht on käesoleval perioodil 54,46 mln eurot, millest 47 mln euro ulatuses on laene juba väljastatud. Rahastamisvahendi eesmärk on leevendada rahastamisvahendite eelhindamisel tuvastatud turutõrkeid.

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
06. juuli, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kümnendat aastat järjest välja parima taimekasvataja aunimetust. Sel aastal valitakse parim taimekasvataja aiandustootjate seast, keda tunnustatakse konkursi raames kolmandat korda. Aiandustootjatena arvestatakse köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Aiandus ettevõtlusena on hea võimalus tegeleda põllumajandusega väiksemal põllul, piisab alla 5 hektari kasutamisest. Ka alustamiseks vajalikud investeeringud on võrreldes näiteks piimatootmisega väiksemad. Aga et selline ettevõtlus endale ja perele sissetuleku tagaks, on vaja väga häid teadmisi ja praktilist kogemust. Parima taimekasvataja konkursi üks eesmärk on leida professionaalseid tegijaid, kelle kogemusi huvilistega jagada. Loodan, et nii saame sektorisse uusi tootjaid ja suurendada Eesti riigi aiandussaadustega isevarustatuse taset, mis täna on madal,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 30. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.