Lugupeetud tootjad!
Eestimaa Talupidajate Keskliidult saavad Ehtsa Talutoidu kaubamärgi kandjad tellida tasuta triipkoode oma toodetele, mis ootavad kauplustesse pääsemist.
Triipkoodide tellimiseks palun täita ära ankeet: https://forms.gle/3W5AnUMqo1diYRAbA
Valmis koodid saadame Teile meilile.
Küsimuste korral helistage tel: +372 5656 8558 või e-mail:andra@taluliit.ee
PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
06.05.2019
Põllumajandusamet pöörab suurendatud tähelepanu rapsipõldudele
Taimede õitsemise ja taimekaitse kõrghooajal kontrollib Põllumajandusamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses. Eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel on suur oht kõikidele tolmeldajatele. Rapsi kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi taimikust.
Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate on olnud dimetoaati sisaldav taimekaitsevahend Danadim 40 EC, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Tegu on süsteemse toime, laia tõrjespektriga ja väga tõhusa putukatõrjevahendiga, mis on Eestis registreeritud kasutamiseks teraviljadel, köögiviljadel ja dekoratiivtaimedel, aga on keelatud kasutada rapsikasvatuses või mujal. Põllumajandusamet tuvastas ka 2018. aastal Danadim 40 EC väärkasutamisi.
Proove on tänavu võimalik võtta oluliselt suuremas mahus ja seda ennekõike kasvavast taimikust, et analüüsidega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.
Põllumajandustootja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega.
Tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude, pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ning sellisel juhul tuleb taimekaitsetöid läbi viia ajavahemikus 22.00-05.00.
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
6.05.2019
Kannabidiooli sisaldavate toodete turustamine toiduna ei ole lubatud
Viimasel ajal on Eestis hakanud laialt levima kannabidiooli (CBD) sisaldavad tooted, sealhulgas õlid, mille müük ei ole Eestis lubatud.
„Hariliku kanepi ekstraheerimisel saadud kannabidioole sisaldavad tooted kuuluvad keelatud uuendtoitude alla ja seetõttu ei ole nende turustamine Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis lubatud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets. „Uuendtoiduks loetakse nii sünteetilist CBD-d kui ka kanepist saadud ekstrakte, mis sisaldavad CBD-d.“
Harilikku kanepit kasutatakse erineval otstarbel, näiteks ehitusmaterjalina, riiete ja kosmeetikatoodete valmistamiseks või toiduna. Kanepit, mis sisaldab alla 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) nimetatakse ka tööstuslikuks kanepiks. Erinevalt THC-st ei ole CBD-l psühhotroopset mõju. Paljud CBD-le omistatud kasulikud, peamiselt meditsiinilised omadused, ei ole teaduslikku kinnitust leidnud.
Uuendtoitude all mõistetakse toite, mida ei ole Euroopa Liidus varasemalt toiduna olulisel määral kasutatud ja mille ohutust inimeste tervisele ei ole piisavalt hinnatud. Ohutuks tunnistatud toodetele annab loa Euroopa Komisjon.
Amet on teavitanud CBD-d sisaldavaid tooteid turustavaid ettevõtteid ning lubanud olemasolevaid tootevarusid müüa kuni käesoleva aasta 31. maini.
Rohkem infot kanepi ja kannabidiooli sisaldavate toodete kohta leiate Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.05.2019
2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk
Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.
„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.
Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“
Esta Frosch, Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator, kutsus kõiki Vana-Võromaale: „Oma ja kordumatu mekk on võrokeste saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Kuidas maitsevad paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask või rüäjahuvatt, saate teada, kui tulete Vana-Võromaa maitsete aasta ettevõtmistest osa saama.“
Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa. Piirkonna toidulauda iseloomustavad tooted on näiteks suitsusauna sink, Vana-Võromaa sõir, karask, hapendatud kasemahl. Piirkond on teinud pikka aega süsteemset tööd oma toidukultuuri arendamiseks ning välja töötanud oma kaubamärgi UMA MEKK.
Maitsete aasta jooksul korraldab piirkond mitmeid oma toidukultuuri tutvustavaid üritusi, mille kohta leiab rohkem teavet Eesti toidu või Uma Meki kodulehelt. Üks esimesi sündmusi on 8. mail toimuv UMA MEKK II Kevadlaat Võru Kesklinna pargis.
Fotogalerii (Maaeluministeerium)
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2019
4. mail algab Vana-Võromaa maitsete aasta
Homme, 4. mail annab maaeluminister Mart Järvik Vana-Võromaale pidulikult üle rändkahvli ja kuulutab Vana-Võromaa maitsete aasta ametlikult avatuks. Vana-Võromaa maitsete aasta avapidu toimub kell 15.00 Võrus, Stendingu majas, kus piirkonna maitseid tutvustavad kohalikud kokad.
„Huvi toidupiirkonnaks kandideerimise vastu on suur olnud ning see näitab, et oleme eestimaalastena ise aru saanud, et meil on väga rikkalik toidumaastik. Peame oma tugevaid külgi veelgi rohkem ära kasutama ja tutvustama toidu kaudu Eesti erinevad piirkondi nii sise- kui ka välisturistidele. Tahan tänada ning avaldada lugupidamist ja austust kõigile, kes on hoidnud alles ning kannavad edasi meie esivanemate toiduvalmistamise oskusi ja salatarkusi,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.
Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul on Vana-Võromaa juba varemgi toiduvaldkonnas silma paistnud: „Seal on palju tublisid ettevõtjaid ja huvitavaid toidutooteid ning seda on osatud märgata ja teadlikult arendada. Peatselt tähistatakse kohaliku kaubamärgi UMA MEKK 10. sünnipäeva. Seda märki kannab ligi 300 toorainet, toitu või rooga pea 100 ettevõttelt.“
„Heast korralikust söögist on Vana-Võromaal alati lugu peetud. Päris õiged ja maitsvad Vana-Võromaa toidud on ise tehtud, umatettü – nõnda nagu emad ja vanaemad on seda ikka teinud. Kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas oma majapidamisest või kohalikelt inimestelt lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk,“ kommenteeris Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch.
Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, mille toidukultuurile ja -toodetele pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kahvel. 2016. aastal kandis tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa ja 2018. aastal Pärnumaa.
Vana-Võromaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev.
Vana-Võromaa maitsete aasta avaürituse kajastamisest huvitatud ajakirjanikel palume ühendust võtta kertu.kark@agri.ee või 625 6152.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.05.2019
Põllumajanduskindlustustoetuse
Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava põllumajanduskindlustustoetuse
„Suur tänu eelmisele maaeluministrile Tarmo Tammele, kes astus vajalikud sammud, et selline toetus oleks põllumajandustootjatele kättesaadav. On väga oluline tagada põllumajandusettevõtete stabiilsus ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajanduskindlustustoetus aitabki põllumajandustootmisega seotud riske maandada. Riskijuhtimismeetmete väljatöötamine on ka uue valitsuse üks põllumajanduse ja maaelu peatüki aluspõhimõtetest,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.
Toetust antakse tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete eest tasumiseks.
Toetusega hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest. Toetust antakse üksnes selliste kindlustusmaksete tasumiseks, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum.
Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014−2020 eelarves kindlustusmaksete toetamiseks ette nähtud kaks miljonit eurot. Esimene taotlusvoor on kavandatud 2019. a juunikuusse ning taotlusvooru eelarve on üks miljonit eurot. Taotlus tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile nende e-teenuse keskkonna kaudu. PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
02.05.2019
2. mail alustab PRIA otsetoetuste, üleminekutoetuste ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu ja see toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.
Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja nende maksmiseks on eelarves 196,6 miljonit eurot. Taotlusi saab vanas e-PRIAs esitada 2.-21. maini ja pärast seda hilinenult veel 17. juunini, aga sel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.
Üheks sel aastal jõustunud oluliseks muudatuseks, millega taotlejad peavad arvestama, on see, et ühtse pindalatoetuse taotlejatel ei ole enam lubatud hekseldatud rohumaadel hekslit maha jätta – nii niitmise kui hekseldamise korral tuleb rohi kokku koguda.
Milliseid toetusi saab tänavu taotleda?
Otsetoetused:
1. ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH);
2. noore põllumajandustootja toetus (NPT);
3. puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV);
4. jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega
Üleminekutoetused:
5. põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO);
6. heinaseemne üleminekutoetus (SEL).
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 toetused:
7. keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
8. keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK);
9. piirkondlik mullakaitse toetus (MULD);
10. keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);
11. kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);
12. ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
13. poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK);
14. piirkondlik veekaitse toetus (VESI);
15. mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH);
16. loomade heaolu toetus (LHT);
17. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT)
Kõigil taotlejatel palume tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega ja hinnata, kas nõuete täitmine on jõukohane. Täpsemat infot pakuvad meetmete määrused, tutvustused ning juhendid „Abiks taotlejale“, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.
Kust saab taotleja abi?
Soovitame lugeda PRIA kodulehelt leitavaid juhendeid „Abiks taotlejale“ või küsida infomaterjale maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodesse on jõudnud ka trükised „Nõuetele vastavus 2019“ ja „Põhitõed pindalatoetuste taotlemisel 2019“. Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.
Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistus pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist MES konsulentidelt. Konsulendid juhendavad kliente erinevate e-PRIA teenuste osas. Täpsem info: www.pikk.ee.
Teadmiseks e-PRIA kasutajale
e-PRIA teenuste kasutajal on enda isiku tuvastamiseks vaja kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega ID-kaarti või mobiil-IDd.
e-PRIA teenuste kasutamiseks, sh põldude ja niitude joonistamiseks, vormide täitmiseks jne on PRIA kodulehel detailsed juhendid. Nende hulgas on ka videojuhendid, mis ekraanipiltide ja selgituste abil e-PRIA erinevaid teenuseid tutvustavad.
Meie maakondlikes teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ning meie töötajad aitavad e-PRIA kasutamisel. Teenindame kliente E-N kl 9.00-16.00. Kliendiarvuti kasutamise aja teenindusbüroos soovitame ette broneerida kodulehe, infotelefoni või maakondliku teenindusbüroo abil.
PRESSITEADE
01.05.2019
Tänasest 15. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks
Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.
Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks600 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.
Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesilasperede arvu teavitust põllumajandusloomade registrisse saab esitada ajavahemikul 1. mai – 15. mai 2019ja seda on võimalik teha vana e-PRIA kaudu. Kui teavitus on registrisse esitatud, on mesinikul võimalik tema peetavate mesilasperede eest toetust taotleda, esitades selleks taotluse uue e-PRIA kaudu.
Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini. Kui taotluses esitatud mesilasperede arv enne 15. juunit väheneb, siis tuleb esitada e-PRIAs taotluse muudatusavaldus koos põhjendusega, miks on mesilasperede arv vähenenud.
Kõiki esitatud taotlusi kontrollitakse administratiivselt. Lisaks viiakse valimi alusel taotlejate juures läbi ka kohapealsed kontrollid, mille teostajaks on Veterinaar- ja Toiduamet. Kohapealsed kontrollid algavad kohe pärast taotluste vastuvõttu ning kestavad kuni 15. juunini. Kohapeal kontrollitakse mesilasperede arvu.
e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehelt. Toetuse täpsed tingimused on leitavad www.pria.ee/TARU, taotlejad saavad abi küsida ka PRIA infotelefonilt 7377 679.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2019
Avatud talude registreerumine pikeneb 8. maini
Maaeluministeerium pikendab viiendale üle-eestilisele avatud talude päeva talude registreerimist 8. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Tänase seisuga on registreerunud üle 200 talu ning viimastel päevadel on registreerumine väga aktiivseks muutunud.
„Osalesime Maaeluministeeriumiga Maamessil ja seal tulid paljud talude esindajad avatud talude päeva kohta uurima ning avaldasid lootust, et me pikendame tähtaega. Tõepoolest, see on meil igal aastal traditsiooniks saanud ja tundub, et talunikud lausa arvestavad sellega. Seega pikendamegi talude registreerumist 8. maini,“ selgitas Kertu Kärk, avatud talude päeva projektijuht Maaeluministeeriumist.
„Praegu ootame eelkõige taludelt kinnitust, et nad osalevad – täpsemad tegevused ja programmi saab lisada ka alles juunis-juulis. Rõõm on tõdeda, et juba praeguseks registreerunud talud ja põllumajandusettevõtted on taas väga mitmekesised ning ees ootab üks põnev suvepäev,“ lisas osalevate talude koordinaator Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel https://www.avatudtalud.ee/et/talule. Võimalik on avada oma uksed terveks nädalavahetuseks − 20. ja 21. juuliks − ning oma valikust tuleb registreerumisel teada anda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on 21. juulil ning sel päeval peavad külalisi vastu võtma kõik registreerunud talud.
Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad avatud talude päeva raames oma tootmise külastajatele avada, saavad avatud talude kodulehel tutvuda ka infopäevade materjalidega, et saada aimu, milleks nad valmistuma peavad. 27. veebruaril Jänedal toimunud infopäeva on võimalik ka järele vaadata.
Üle-eestilist avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.04.2019
Eestis levib hobuste gripp
Veterinaar- ja Toiduamet on alates eelmise nädala reedest diagnoosinud Harju- ja Läänemaal hobustel hobuste grippi.
„Hobuste gripp on diagnoositud kahes tallis, millele on tänaseks kehtestatud kitsendused,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja –heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian. „Kitsenduste korral on keelatud talli sisse tuua ja välja viia hobuseid ning teisi loomi. Samuti on piiratud inimeste ja transpordivahendite liikumine farmi territooriumile.“
Hobuste gripp on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, hingamisteede põletik, kuiv köha, üldine kurnatus ja raskematel juhtudel kopsupõletik. Tiinetel loomadel võivad tekkida abordid. Tänapäeval on haigus levinud pea kõikides riikides, kus kasvatatakse hobuseid. Haigust on varasemalt diagnoositud ka Eestis.
Sagedamini haigestuvad hobuste grippi kuni kahe aastased noorloomad. Haiged loomad eritavad viirust hingamisteede eritistega ning viirus levib piisknakkusena, mistõttu haigus levib kiiresti hobuselt hobusele. Haiguse peiteaeg on 1-3 päeva, aga hobused võivad olla viiruse kandjad veel 21 päeva peale nakatumist.
Kuigi hetkel on tegu üksikjuhtumitega tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et haiguse ennetamiseks on väga oluline järgida kõiki bioohutuse meetmeid. Haiguskahtlased või juba haigestunud loomad tuleb eraldada tervetest, registreerida hobuste farmi ja farmist välja liikumine, kontrollida inimeste ja transpordivahendite liikumist farmi territooriumil.
Hobuste gripi kahtluse korral tuleb koheselt informeerida talli teenindavat loomaarsti. Kuna on tegemist teavitamiskohustusliku loomataudiga, siis tuleb hobuste haigestumisest teavitada ka kohalikku Veterinaar- ja Toiduameti keskust. Kliiniliste haigustunnustega hobustelt võetakse täiendavaid proove, mis saadetakse diagnoosi kinnitamiseks laborisse.
Haiguse ennetamiseks tuleb loomi vaktsineerida. Hobused peavad nõuete kohaselt olema vaktsineeritud kord aastas, võistlustel osalevad hobused kaks korda aastas. Võõrsilt tulnud hobuseid tuleks hoida teistest hobustest vähemalt nädal aega eraldi.
Nakkus ei levi teistele loomadele ega inimestele.