Juba teist aastat tuuritab Eestimaal Talutoidu Karavan

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti OTT
MTÜ Ehtne Talutoit

 

Juba teist aastat tuuritab Eestimaal Talutoidu Karavan

Juba teist aastat korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös kohalike taluliitudega ja OTT võrgustikega Talutoidu karavani, kus sõidavad läbi Eesti kohaliku toidu võrgustike Eesti OTT eestvedajad, kokad ja talutootjad. Külastades seekord  üheksat pop-up laata Eestis, kohtuvad kohaliku toidu aktivistid, talutootjad ja meedia. Tegemist on siiski peamiselt tarbijatele suunatud üritusega ja korraldajad kutsuvad kõiki üritusel osalema ning Eesti parimaid talutoite proovima ja ostma.

Karavani eesmärk on  kõigile meenutada, et meie kodumaal on praegu sügisene küllus, meie põldudel on valminud värsked viljad ja aedades parimad vitamiinid. Räägime, miks eelistada kohalikku toitu- tervist, kohalikku majandust, meie looduskeskkonda ja kogukondlike sidemeid silmas pidades.

“Tänu taludele on meil olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja palju muud taolist. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle tervislikkus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Talutoidu karavan annab hea võimaluse talunikel personaalselt tutvustada tarbijatele oma toodangut“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

Karavani tuur algab  27. augustil Võrust, sõites läbi  Tartu, Rakvere, Tabasalu, Viljandi, Haapsalu, Muhu, Kuressaare ja lõpetab 31.augustil suurejoonelise Talust Taldrikuni õhtusöögiga Saaremaal Karalas, kohaliku toidu pidupäeval ja Saaremaa Talupidajate Liidu 30. sünnipäeval. 

Õhtusöök valmib vaid Eesti OTT võrgustiku talutootjate toorainest ning õhtusöögi 110 inimesele valmistavad külaliskokad Norrast. Suur talutoidu pidupäev päädib muinastulede öö lõkke süütamisega Karalas. 

Karavani eestvedajad on kohaliku toidu aktivistid  ning Eesti OTT eestvedajad Emil Rutiku  ja Muhu nõid Sirkka. Kaasa sõidab mehhiko päritolu hobikokk ja kunstnik  Leno Morfin, kes valmistab pop-up laatadel kohalikust toorainest  inspiratsiooniroogasid. Liisaks liiguvad koos karavaniga linnast linna talutootjad. 

Karavani eestvedajad on kohaliku toidu aktivistid  ning Eesti OTT eestvedajad Emil Rutiku  ja Muhu nõid Sirkka. Kaasa sõidab mehhiko päritolu hobikokk ja kunstnik  Leno Morfin, kes valmistab pop-up laatadel kohalikust toorainest  inspiratsiooniroogasid. Liisaks liiguvad koos karavaniga linnast linna talutootjad. 

Info toimumiskohtade kohta: 

27.08 VÕRUS,, kell 10.00-14.00 Võru linna keskväljaku torg
27.08 TARTUS, kell 16.00-18.00 Tartu Lõuna keskuse parkla
28.08 RAKVERES,  kell 12.00-14.00 Rakvere linna keskväljak
28.08 TABASALUS, kell 17.00-19.00 Jõululaada platsil, Selleri restorani vastas
29.08 VILJANDIS, kell 11.00-13.00 Kaubamaja platsil
29.08 HAAPSALUS, kell 16.30-18.30 Haapsalu turuplats
30.08 MUHUS, LIIVAL, kell 11.00-13.00 Muhu kiriku ja ambulantsi vahelisel teelõigul
30.08 KURESSAARES, kell 16.00-18.00 Selveri vastas prklas
31.08 KARALAS, algusega kell 11- terve päev

TÄPSEMALT KARALAL TOIMUVAST  ÜRITUSEST:

Saaremaa Talupidajate Liit tähistab oma 30. juubelit. Külalisi oodatakse mereäärsesse Karala külla 31. augustil. Hommikul kell 11 avatakse taluturg, toimuvad töötoad ja lõbusad tegevused kogu perele. Kell 18.00 serveeritakse gurmeeõhtusöök, mille valmistavad tunnustatud Saaremaa kokad Sander Väärt ja Risto Laanet. Eelroa eest kannavad hoolt tippkokad Norrast. Pääs ürituste alale on tasuta, õhtusöök täiskasvanutele on 35 eurot, lastele 6-14 a on 12 eurot, päris pisikestele tasuta. Hind sisaldab kahte jooki omal valikul.  

Õhtusöögiks registeerimine toimub aadressil https://talutoit.wixsite.com/talusttaldrikuni2019

_______________________________

Kohaliku- ja talutoidu võrgustikud Eesti OTT on talutootjate ühendus mille abil luuakse kohalikule toidule uusi müügikanaleid. Kohalikud OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) võrgustikud on ring piirkondlikke  talutootjaid ja nende ümber koondunud püsitarbijad. OTT kaubakohtumised on iga-nädalased pop-up laadad, kus talutootjad annavad oma püsitarbijaile enda kasvatatud-valmistatud toidu üle. 

Pressikontakt:

5107742
sirkkapint@gmail.com

Kalandusnõukogu arutas fondi rahade ümberjagamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.08.2019

Kalandusnõukogu arutas fondi rahade ümberjagamist

21.08 toimunud kalandusnõukogu istungil arutati kalandussektori huvigruppidega ettepanekuid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 rakenduskava eelarvevahendite ümberjagamiseks. Lõplikud otsused langetatakse 11. septembril toimuval seirekomisjoni istungil.

„Näiteks plaanitakse vähendada nende meetmete eelarvet, kus rahade kasutamine on olnud tagasihoidlik, ning suurendada neid, kus eelarve on ammendunud või on vajadus seda suurendada. Eesmärk on, et käimasoleva finantsperioodi lõpuks, aastaks 2023, saaksid fondi rahad eesmärgipäraselt kasutatud,“ ütles kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Kalandusnõukogu nõustus ettepanekuga kalapüügi toetusmeetmes „Kalalaeva energiatõhususe parendamise ja kliimamuutuste leevendamise toetus“, kus on esitatud ainult üks taotlus, täiendavaid taotlusvoore mitte avada. Euroopa Liidu määrusega on selles meetmes toetatavad tegevused väga piiratud ja selle meetme eelarve (u 3,4 miljonit eurot) saaks jagada kalapüügi innovatsiooni-, püügivahendi parendamise ning merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetuse meetmete vahel.

Vesiviljeluse toetusmeetmete puhul oli arutusel ettepanek jagada algselt meetme „Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamise“ jaoks kavandatud eelarve (5,4 miljonit eurot) ümber vesiviljeluse ja kalanduspiirkondade kohaliku arengu strateegia rakendamise toetusmeetme vahel. Samuti arutati ettepanekut vähendada vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetusmeetme eelarvet, kus samuti võib prognoosida, et vahendeid jääb kasutamata u 1,4 miljoni euro võrra, jättes meetme eelarveks 2,5 miljonit. Prognoositav ülejääk plaanitakse suunata kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise toetusmeetmesse.

PRIAs algab Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
16. august 2019

PRIAs algab Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 € ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28.8 – 4.9.2019 ning taotluste eeltäitmine toimub e-PRIAs 21. – 27. augustini.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit €, 2019. a taotlusvooruks, mis on järjekorras neljas, on kavandatud 5 miljonit € ja meetme rahastajateks on Euroopa Maaelu Arengu Põlumajandusfond ja Eesti riik. Otsused laekuvate taotluste kohta kinnitab PRIA hiljemalt 27. novembriks.

Kolmes varasemas taotlusvoorus on PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 mln eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Täpsed tingimused toetuse saamiseks on sätestatud meetme määruses, mida Maaeluministeerium täiendas tänavu juunikwww. Muudatused puudutavad äriplaani koostamist ja selle kvaliteeti.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul tasub noortel põllumajandustootjatel aegsasti läbi mõelda oma äriplaan ja tutvuda toetuse tingimustega. „Määruse muudatusega muudeti selgemaks ja täpsemaks ka hindamiskriteeriumid ning see lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas Võsu. Taotluste hindamisel arvestatakse taotlejate põllumajanduslikku haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni, varasemat töökogemust, ettevõtte majandusnäitajaid, äriplaani sisu jms. Võsu juhtis tähelepanu ka sellele, et 21. – 27. augustini on taotlejatel võimalus e-PRIAs taotlusi eeltäita ja taotlusvoor ise kestab 28. augustist 4. septembrini.

PRIA kodulehelt pria.ee leiab toetusest huvitatu info nii toetuse kui taotluse täitmise ja e-PRIA kasutamise kohta. Abi saab küsida arengutoetuste infotelefonil 7377 678.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. septembris

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. septembris

—————
12.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (teravili)“ (Tartu).
25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“ (Tartu).
—————

12.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (teravili)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

12.09.2019 koolituse ajakava:

  • 09:00 – 09:15 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 09:15 – 11:30 Teraviljaühistute juhtimismudelite võrdlus I (Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome)
  • 11:30 – 12:15 Lõunapaus
  • 12:15 – 14:30 Teraviljaühistute juhtimismudelite võrdlus II (Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome)
  • 14:30 – 14:45 Tagasiside

Lektoriks on Csaba Mihaly Jansik, Soome Looduslike Ressursside Uurimisinstituudi vanemteadur.
Koolituskava:
https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10403&id_ay_toimumine=13865&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————
25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

25.09.2019 koolituse ajakava:

  • 09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 10:00 – 12:15 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses I (Taani piimaühistu Arla)
  • 12:15 – 13:15 Lõunapaus
  • 13:15 – 15:30 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses II (Taani piimaühistu Arla)
  • 26.09.2019 koolituse ajakava:
  • 09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 10:00 – 12:15 Baltikumi piimaturg
  • 12:15 – 13:15 Lõunapaus
  • 13:15 – 15:30 Praktilised probleemid ja ettepanekud ühistu kui organisatsiooni arengu teguritena ja nende lahendamine
  • 15:30 – 15:45 Tagasiside

Lektoriteks on Steen Norgaard Madsen, Taani piimaühistu Arla Nõukogu liige; Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees ja tegevjuht ning Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja.

Koolituskava:
https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10402&id_ay_toimumine=13864&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 06.09.2019; 18.09.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

LEADER tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

PRESSITEADE
Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus
14.08.2019

LEADER tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

Eesti LEADER tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. „Arukas küla“ on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist.

Euroopa maaeluvõrgustiku töögrupp on arukate külade (inglise keeles Smart Villages) kontseptsiooniga töötanud juba üle aasta. Tulevikku vaatavas arukas külas lisanduvad traditsioonilistele teenusetele uut tüüpi teenused, mis toetuvad kaasaegsetele digilahendustele, samuti ring- ja jagamismajanduse uutele võimalustele.  Põhirõhk on koostööl ja uuenduslike lahenduste leidmisel, tagamaks piirkondade tasakaalustatud arendamine.

Maaeluminister Mart Järvik: „Tähtis on pöörata tähelepanu sellise taristute arendamisele, mis soodustaksid innovatiivseid ja tarku terviklahendusi, et muuta külad ja maapiirkonnad senisest atraktiivsemaks elukeskkonnaks ka noortele, sealhulgas eriti noortele peredele. Neid eesmärke rõhutab ka praegu ettevalmistatav maaelu ja põllumajanduse arengustrateegia aastateks 2021-2027 ning  samasisulised suunised on antud ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele uue strateegia koostamiseks,“ lisas Mart Järvik.

„Arukate külade“ teemalise arutelu korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Leader Liidu, Kirderanniku Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökojaga ja Maaeluministeeriumiga.

Ürituse kohta rohkem infot: Ave Bremse, maaelu võrgustikutöö osakond, telefon 515 6412 või e-postave.bremse@pmk.agri.ee

Infoks aruka küla kontseptsiooni kohta:

Aruka küla video: https://youtu.be/iAVilTmxXl0
Aruka küla info https://maainfo.ee/smartvillages

Maaeluvõrgustiku foto: Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits eelmise aasta suveseminari töögrupis „Säästev kogukond“

Täna valmis Võru linna sünnipäevaks Eesti suurim sõir

Täna, 13. augustil valmis Võrumaa Talupidajate Liidu ja kaubamärgi UMA MEKK eestvedamisel ning Vana-Võromaa juustutootjate koostöös ilmselt senini suurim sõir maailmas, kindlasti suurim ja pikim sõir Eestis. Sõir on Võrumaa talunike kingitus Võru linnarahvale linna 235. sünnipäevaks.
Sõir kaalub 106 kg (235 naela, nagu Võru linnal iga) ja on 4+1,5 meetrit pikk. Sõira valmistamiseks kulus 120 kg kohupiima, lisaks munad, või ja köömned, nagu korralikule sõirale kohane. 
Sõir valmis Nopri talu meiereis Nopri, Kõrgemäe, Kriguli ja Metsavenna talu ning OÜ Juustupoisid osalusel. 
Eesti pikimat sõira saab näha ja maitsta 16 augustil, mil kl 16 kannab rongkäik sõira Võru linna keskväljakule ja seal lõigatakse sõir lahti linnarahvale ja külalistele mekkimiseks. 

Avatud talude nädalavahetusel tehti üle 195 000 külastuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2019

Avatud talude nädalavahetusel tehti üle 195 000 külastuse

20. ja 21. juulil oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis enda eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem oma külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“ Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Enim kogus külastusi Andre Farm Tartumaalt (6730), talle järgnesid OÜ Voore Farm Lääne-Viru maalt (3680), Paasiku koertemõis Harjumaalt (2762), Kamelia Turismitalu Tartumaalt (2500), Karvased ja sulelised Saaremaalt (2500), Luke Juustuvabrik Tartumaalt (2500), Seppami talu Harjumaalt (2200), Suuretüki talu Lääne-Virumaalt (2200), Saidafarm Harjumaalt (2100), Siidrikoda Põlvamaalt (2100), Viinamärdi talu Tartumaalt (2100), Wile farm Järvamaalt (2068), Konju kitsefarm Ida-Virumaalt (2000) ja Püha Eelkäija Skiita Reomäel Saaremaalt (2000). Avatud talude päeva avaüritust Maamehe Golfi talus Võrumaal külastas umbes 700 inimest. Laupäeval tehti umbes 45 000 külastust ja pühapäeval 150 000.

Järgmisel aastal on avatud talude nädalavahetus 18. ja 19. juulil. Nii talud kui ka korraldusmeeskond saavad igal aastal uusi kogemusi, mille põhjal järgmisel aastal veelgi paremini edasi tegutseda. Külastajate tarbeks on koostatud ka tagasisideküsitlus, mille leiab Maaeluministeeriumi Facebooki lehelt. Asjaliku tagasiside abil on võimalik edasi töötada, et avatud talude päev kõigile edukalt ja meeleolukalt mööduks.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.07.2019

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on valminud heategevusasutustele ja -organisatsioonidele mõeldud juhend, mis selgitab ja annab juhiseid, kuidas annetada toitu, et see oleks tarbijale ohutu.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on juhend mõeldud organisatsioonidele, kes tegelevad toidu annetamisega heategevuslikul eesmärgil. „Juhend on tõhusaks toeks, et tagada ohutus toidu vastuvõtmisel, hoiustamisel ja jagamisel. Juhend selgitab ka toidu annetamisega seotud mõistete ja nõuete sisu ning toimingute olemust,“ lausus Kalda.

Toiduohutuse juhend annab heategevusorganisatsioonidele ülevaate selle kohta, millistel tingimustel on võimalik nii „parim enne“ kui ka „kõlblik kuni“ märgisega toitu annetada. „Nii nagu ka varem, siis „kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid tarbijale anda ei tohi. Siiski annab juhend võimaluse „kõlblik kuni“ tooted päev enne või toidu aegumisega samal kuupäeval sügavkülmutada ja neid abivajajatele ka hiljem jagada,“ selgitas Kalda.

Juhendist saab annetaja ühtlasi teada, millised toidud sobivad või ei sobi sügavkülmutamiseks. „Näiteks liha, kala ja küpsetised sobivad sügavkülmutamiseks, kuid toores muna ja jogurt mitte,“ tõi Kalda välja.

VTA juhib tähelepanu, et kõigil toitu külmutavatel ettevõtetel peab olema selleks ametilt saadud vastav tegevusluba.

Juhendiga on võimalik tutvuda VTA kodulehel.

Toetatakse noori alustavaid põllumajandusettevõtjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2019

Toetatakse noori alustavaid põllumajandusettevõtjaid

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, mis muudab noortele lihtsamaks ettevõtlusega alustamise ja loob toetuse taotlemiseks selgemad tingimused.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on muudatustega pandud senisest suurem rõhk äriplaani kvaliteedile. „Äriplaani põhjalikum läbimõtlemine on alustavale noorele ettevõtjale väga oluline ning loob eeldused edukaks stardiks,“ ütles Mart Järvik.

Teine oluline muudatus on taotluste hindamiskriteeriumite täpsustamine. „Hindamiskriteeriumid on muudetud selgemaks ja täpsemaks, mis lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas maaeluminister.

Määruse täpsemaid tingimusi tutvustatakse 24. juulil Tartus ja 25. juulil Pärnus. Lisateavet infopäevade toimumise kohta saab Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28. augustist 4. septembrini 2019. a ning eeltäitmine toimub 21. augustist 27. augustini. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot, 2019. a taotlusvooruks on kavandatud 5 miljonit eurot.

Juba homme saab talude ustest sisse kiigata

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2019

Juba homme saab talude ustest sisse kiigata

21. juulil toimub viies üle-eestiline avatud talude päev, kuid juba homme, 20. juulil on rohkem kui pool osalevatest taludest avatud. Samuti toimub homme kell 14.00 Maamehe golfi talus Võrumaal avatud talude päeva avaüritus, mis on kõigile tasuta.

„Avatud talude päev on maaelu üks suurpäevi. Loodetavasti on see täidetud hea tuju ja toredate avastustega. Kavatsen ka ise mõned talud üle vaadata. Lisaks Maamehe Golfi talule plaanin läbi käia Kõrgemäe talust, millenukukogu kohta olen palju head kuulnud, samuti vaatan üle Andri-Peedo talu, kus kuuldavasti on väga uuenduslik kitselaut. Kodule lähemal olles külastan ka Wile farmi, mille peremees mind juba ammu külla kutsus,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Tänaseks on end avatud talude päevale osalema registreerinud 310 talu. Ülevaate avatud taludest  ja nende ajakavast leiab veebilehelt www.avatudtalud.ee/kulastajale. Lisaks on taludega tutvumisel abiks mobiilirakendus Navicup, mis võimaldab ürituse toimumise päeval lihtsamini talusid üles leida ning kust saab vaadata talus tehtud pilte, neid ise sinna üles laadida ja uurida, kas mõni sõber on juba ees ootamas. Avatud talud on välja toodud ka paberkaardil, mille leiab Alexela ja Circle K tanklatest, Selveri poodidest ja Elronirongidest.  Toredaid ülevaateid osalevatest taludest saab lugeda Maalehest ning vaadata TV3 “Suvistest Seitsmestest”.

Avatud talude päeva pidulik avamine toimub 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus, kus pakutakse Vana-Võromaamaitseid, leiab meelelahutust igale vanusele ja toimub Alen Veziko kontsert. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.