Balti riigid ja Poola allkirjastasid ühisdeklaratsiooni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2019

Balti riigid ja Poola allkirjastasid ühisdeklaratsiooni

Eile, 5. septembril osales maaeluminister Mart Järvik Poolas Serockis XVII rahvusvahelise piimafoorumi raames Balti riikide ja Poola põllumajandusministrite kohtumisel, kus allkirjastati ühisdeklaratsioon EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemadel.

„Väga oluline on, et sarnaste huvidega riigid nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola hoiaksid kokku ja prooviksid leida koos lahendusi ühise põllumajanduspoliitika ja Brexiti mõjudega seonduvatele väljakutsetele,“ ütles minister Järvik.

„Meie jaoks on väga oluline, et EL-i ühisele põllumajanduspoliitikale oleks järgmisel eelarveperioodil tagatud piisavad vahendid. Kuna tegutseme ühisel turul ja meie põllumehed täidavad samasuguseid nõudeid, siis tuleb otsetoetuste tasemete ühtlustamine lõpule viia,“ lisas maaeluminister.

„Samuti oleme ühisel seisukohal, et kuivõrd maaelu arengu poliitika on sobivaimaks vahendiks nii põllumajandussektorit kui ka maapiirkondasid ees ootavate väljakutsete lahendamisel, siis ei tohiks vähendada selleks ette nähtud vahendeid,“ sõnas minister ühiste huvide kohta. „Hea meel on tõdeda, et kolm Balti riiki ja Poola jagavad EL eelarve läbirääkimistel põllumajanduse valdkonnas samu põhimõtteid“.

Taimekaitsevahendite jääkide aruanne: enamik toidust vastas nõuetele

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

05.09.2019

Taimekaitsevahendite jääkide aruanne: enamik toidust vastas nõuetele

Valminud 2018. aasta taimekaitsevahendite jääkide kontrolli aruandest selgus, et analüüsitud toit jäi suures osas normide piiresse ja ei ohusta inimeste tervist. Jääkide kogus ületas lubatud piirnormi 11 juhul, mis moodustas 3,4 protsenti toodetest.

Eelmisel aastal tavatoidust võetud 235 proovist ei leitud ühtegi taimekaitsevahendi jääki 101 proovist (43%) ja vähemalt ühte jääki 124 proovist (53%). Mahetoodete 87 proovist tuvastati toimeaine jääk ühel korral, mille puhul oli tegemist juhusliku saastumisega. Taimekaitsevahendite jääke sisaldanud proovidest olid 69% mitte-Eesti päritolu ja 30,3% Eesti päritolu tavatoit ning 0,7% Eesti päritolu mahetoit.

Kõige enam oli probleeme greibiga, millest neljal korral ületas toimeaine jääkide sisaldus lubatud piirnormi. Täiendavat mõõtemääramatust arvesse võttes tunnistati kaks greibipartiid nõuetele vastavaks. Euroopa kiirhoiatussüsteemile (RASFF) esitati 2018. aastal kokku neli ohuteadet, lisaks kahele greibipartiile puudutasid need granaatõuna- ja šampinjonipartiid.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul uuritakse taimekaitsevahendite jääkide sisaldust toidus igal aastal. Selleks võetakse proove puu- köögi- ja teraviljast ning imiku- ja väikelapsetoidust.

„Juhul, kui toidust leitakse mõne taimekaitsevahendi toimeainet rohkem, kui see piirnormiga lubatud on, siis ei kujuta see kindlasti automaatselt ohtu inimese tervisele. Seda põhjusel, et piirnormid on paika seatud väga suure varuga. Kui toode ei vasta nõuetele, eemaldatakse toidupartii turult ja algatatakse järelevalvemenetlus,“ selgitas Kalda.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti Veterinaar- ja Toiduameti toiduohutuse kontrolli raames ja Põllumajandusameti taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus. Kokku võeti 322 proovi, mis hõlmasid 73% ulatuses tava- ja 27% ulatuses mahetooteid.

Kuna taimekaitsevahendite jääke tuvastati kõige rohkem tsitruselistes, siis kontrollitakse antud tootegruppi käesoleval aastal rohkem.

Veterinaar- ja Toiduamet võttis 2018. aastal toidust kokku 5000 proovi, uurides nii taimekaitsevahendite jääkide esinemist, erinevate  haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid erinevate toiduliikide puhul.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel: https://vet.agri.ee/et/kontaktid/riiklikud-seireprogrammid/saasteained/saasteainete-uuringud-toidus.

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite kasutamine, mida tuleb teha nõuetele vastavalt, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Pikeneb alustavate noorte põllumajandusettevõtjate toetuse taotlemise tähtaeg

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

04.09.2019

Pikeneb alustavate noorte põllumajandusettevõtjate toetuse taotlemise tähtaeg 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlemise tähtaega pikendatakse ühe nädala võrra. Taotluse esitamise viimane päev on 11.09.2019.

Toetust saavad tulla taotlema noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes on enne taotluse esitamise tähtpäeva põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud kuni 24 kuud. Põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ei loeta seda, kui ettevõtja aastane müügitulu omatoodetud põllumajandustoodetest või nende toodete töötlemisel saadud toodetest on jäänud alla 4000 euro. Samuti on oodatud toetust taotlema need noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Toetuse peamine eesmärk on aidata noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustada, soodustada põlvkondade vahetumist põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 40 000 eurot. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot. Selle taotlusvooru eelarveks on kavandatud 5 miljonit eurot.

Sellel perioodil on maaelu arengukava toel põllumajandusega alustanud 315 noortalunikku.

Eesti taotleb geograafilist tähist nimetusele „sõir“

​Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.09.20

Eesti taotleb geograafilist tähist nimetusele „sõir“

Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile uuendatud taotluse kaitstud geograafilise tähise taotlemiseks nimetusele „sõir“.  

Kui eelnevalt taotleti nimetuse „Vana-Võromaa sõir“ ja „Setomaa sõir“ registreerimist, siis nüüd on taotluses tehtud muudatus. Kaitstud geograafilise tähisena soovitakse nüüd registreerida nimetus „sõir“, kuna tootjad ja tarbijad kasutavad seda ka igapäevaselt ilma piirkonna nimele viitava täiendita.

„Sõir on omapärane ja tervislik puhtast piimast valmistatud iidne Eesti toit. Eesti jaoks on selle väärtustamine läbi Euroopa Liidu süsteemi väga oluline, sest geograafiline tähis on kindel kvaliteedimärk erinevate sihtturgude tarbijate seas,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena näitab, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas. Nimetuse „sõir“ all peetakse silmas laagerdamata kohupiimajuustu, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool.

Huvilised saavad taotlusega tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel ja selle kohta kuni 20. septembrini meiliaadressile info@agri.ee ettepanekuid saata. Seejärel suunatakse taotlus läbivaatamiseks ja registreerimisotsuse tegemiseks Euroopa Komisjonile.

Eestis on seni üks kaitstud geograafilise tähisega toode – „Estonian vodka“.

Käes on Eesti toidu kuu

​Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.09.2019

Käes on Eesti toidu kuu

Homme, 5. septembril saab alguse Saaremaa toidufestival, mis ühtlasi tähistab selleaastase Eesti toidu kuu algust. Kuni 13. oktoobrini toimub üle Eesti pea 30 põnevat toidusündmust.

„Septembris on eestlaste toidulaud kohaliku ja värske toidu poolest kõige külluslikum ning seda tuleb väärikalt tähistada. Eesti toidu kuu on sündmus, mis on suunatud nii tavainimestele, tootjatele, töötlejatele, kauplejatele, kokkadele kui ka haridusasutustele. Eesti toit on kõigi jaoks oluline, see on osa meie rahvuskultuurist,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Igal aastal on programmis hulgaliselt toredaid toidule pühendatud üritusi, Eesti toiduteel asuvad toitlustusettevõtted teevad eripakkumisi ja muuseumid pakuvad haridusprogramme. Sel aastal on mul aga eriti hea meel selle üle, et Eesti toidu kuu algatusega on liitunud ka Coopi kauplused. See on suurepärane näide ühisest pingutusest, kuidas saame kõik Eesti toidu käekäigu eest hea seista,“ lisas minister Järvik.

Sel aastal on Eesti toidu kuu raames erilise tähelepanu all lapsed ja noored. Alguse saab pilootprojekt „Peakokad koolis“, mille raames alustavad koolide külastamist Eesti peakokad, kes annavad põhikoolides kodundustunde, kokkavad koos lastega ning tutvustavad toiduvalmistamise põhitõdesid. Projekti raames valmis ka õppematerjal retseptide ja videotega, mille leiab veebilehelt www.eestitoit.ee. „Peakokad koolis“ projekti avaüritus toimub 13. septembril kell 13.00 Jüri Gümnaasiumis.

10. septembril jõuab ETV 2 ekraanile eelkooliealistele ja esimese kooliastme lastele mõeldud vahva telesaade „Magus molekul“, mis kombineerib toidutegemist ning vahvaid teaduskatseid.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Eesti toidu kuu programm

Septembrist algab kutselise kalapüügi lubade taotluste vastuvõtmine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.08.2019 

Septembrist algab kutselise kalapüügi lubade taotluste vastuvõtmine

Alates käesoleva aasta 1. septembrist kuni 1. detsembrini saab Veterinaar- ja Toiduametist (VTA) taotleda 2020. aasta kutselise kalapüügi luba.

Taotlusi on võimalik esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel, kutselise kalapüügi registri veebikeskkonna kaudu või paberdokumendina, mis tuleb saata ameti kodulehel märgitud kalapüügi- ja turukorralduse osakonna piirkondlike kalapüügikorralduse ametnike asukohtadesse posti teel või käsipostiga.

Kutselise püügi vahenditega, milleks on õngejadad, nakkepüünised, lõks-, kurn- ja traalpüünised võib kala püüda vaid kaluri või kalalaeva püügiloa olemasolul. Amet väljastab loa üksnes äriregistris registreeritud ettevõtjatele neile eraldatud püügivõimaluste kasutamiseks. Kutselise kalapüügi korraldust puudutava seadusandluse ja VTA kalapüügi korralduse kontaktide kohta on info leitav ameti kodulehelt.

Lisainfo:
Gunnar Lambing
VTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist
Tel 605 1717, 514 5627
gunnar.lambing@vet.agri.ee

1. septembrist täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
30.08.2019 

1. septembrist täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri

Seoses rahvusvahelise kaubanduse kasvuga ning eesmärgiga vältida ohtlike taimekahjustajate jõudmist ja levikut uutele aladele täieneb alates 1. septembrist 2019 kaupade loetelu, millel peab Euroopa Liitu sisenedes olema kaasas fütosanitaarsertifikaat ja mis peavad läbima piiripunktis taimetervise ülevaatuse.

Kontrollialuste kaupade hulka lisanduvad mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks papaia, maasikas, vaarikas, viinamari, avokaado jt.

Fütosanitaarsertifikaadiga peavad olema varustatud ka põllu-, aia- ja metsatöömasinad ning traktorid, mida on põllumajanduses või metsanduses kasutatud ning mida soovitakse tuua Euroopa Liitu.

Alates 1. septembrist 2019 jõustuva Põllumajandusministri 24. mai 2004. a määruse nr 97 „Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, mis peavad olema varustatud fütosanitaarsertifikaadiga ja mis peavad piiripunktis läbima taimetervise kontrolli” muudetud tekstiga on võimalik tutvuda siinhttps://www.riigiteataja.ee/akt/101082019013

Fütosanitaarsertifikaat on taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument, mille väljastab eksportiva riigi pädev asutus rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt.

Lähem info:

Ülle Metsman
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel. 525 6224
ulle.metsman@pma.agri.ee

Põhja- ja Baltimaade taimetervise laborid vahetavad kogemusi

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
29.08.2019

Põhja- ja Baltimaade taimetervise laborid vahetavad kogemusi

28.‒29. augustil saavad Sakus Põllumajandusuuringute Keskuses kokku Põhja- ja Baltimaade taimetervise valdkonna laborite töötajad. Iga-aastase kokkusaamise korraldaja rollis on Põllumajandusuuringute Keskus, kes taolise kokkukäimise 13 aastat tagasi ka algatas.

„Eesti on osaline ülemaailmses kaubavahetuses ning sellepärast peame arvestama, et ka Eestisse võivad jõuda meie piirkonna jaoks uued taimekahjustajad, baktereid, putukaid jt,“ selgitab Karme Petrutis, Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja. „Meil on naabritega samad küsimused ‒ milliseid taimekahjustajaid peame tulevikus määrama ja milline on nende määramise metoodika. Vajalik on omavahel kogemusi vahetada. Sellepärast olimegi aastaid tagasi väga huvitatud meiega klimaatiliselt sarnaste riikide koostöövõrgustiku loomisest. Esimest korda toimus taimetervise laborite kokkusaamine 2006. aastal.“

Täna on Sakus ümber laua Läti, Leedu, Poola, Norra, Soome, Taani ja Eesti esindajad. Läbivaks teemaks uued laborite akrediteerimise nõuded ning uus Euroopa Liidu kontrollimäärus, millest osa jõustub 2019. a lõpus.

„Suhtleme oma kolleegidega aastaringselt, kuid väga vajalikud on ka silmast-silma arutelud. Sellised, kus putukauurija saab kokku putukauurijaga, bakterite valdkonna spetsialist sama valdkonna spetsialistiga,“ räägib Jelena Bukštunovitš, taimetervise ja mikrobioloogia labori peaspetsialist. „Meie labori viimaste aastate leidudest tooksin välja kartuli pruun-baktermädaniku, mis on ohtlik bakterhaigus. Esmaleid Eestist 2018. aastal Egiptusest pärit tarbekartulist. Või ka teine kartuli kahjustaja, valkjas kartuli-kiduuss, mis kahjustab kartulit, paprikat, tomatit. Esmaleid eelmisel aastal Eestis põllult. Selle ohtliku tsüstnematoodi levikuala on Aasias, Loode-Aafrikas, Ameerikas, kuid nüüd ka Euroopa aladel.“

Hea taimetervise olukorra hoidmine on Eestis väga oluline nii põllu- kui ka metsamajanduse ning elukeskkonna vajadustest lähtuvalt. Vastutus taimede tervise kaitsmise eest on jagatud riigiasutuste, ettevõtjate ja üldsuse vahel. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet koostöös taimetervisealase riikliku referentlaboriga. Eestis on selleks laboriks määratud Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboratoorium.

Riiklike referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada laborite uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Euroopa Liidus tegutsevad liiduülesed referentlaborid, mis taimetervise vallas aitavad riiklikel referentlaboritel määrata putukaid ja lesti, ümarusse, baktereid, seeni ja munasseeni.

Riigipoolsest tegevusest taimetervise valdkonnas saab hea ülevaate Maaeluministeeriumi veebilt https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/taimekasvatus/taimetervis

Foto: Põhja- ja Baltimaade taimetervise laborite töötajad kogemusi vahetamas (Põllumajandusuuringute Keskus)

Ürituse kohta täpsem info: Karme Petrutis
Taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja
672 9161, 523 3864
karme.petrutis@pmk.agri.ee

Sotsiaalmeedias toidu müüjad peavad end registreerima

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.08.2019 

Sotsiaalmeedias toidu müüjad peavad end registreerima

Sotsiaalmeedia kaudu toitu müües tuleb Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) oma tegevusest teada anda.

„Facebookis kauplejad ei teadvusta endale tihti, et tegelevad e-kaubandusega,“ sõnas VTA toiduosakonna peaspetsialist Marii-Heleen Juks. „Nii ei tea kahjuks ka paljud inimesed, kes oma koduköögis toitu valmistavad ja seda sotsiaalmeedias müüvad, et tegelikult tuleks sellest Veterinaar- ja Toiduametile teada anda.“

Ametit saab hõlpsalt teavitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Koos teavitusega tuleb esitada enesekontrolliplaan, kuhu tuleb märkida kõik toidu valmistamisega seotud tegevused. Valdkonnana tuleb sellisel juhul lisaks toidu internetimüügile lisada ka eraelamus toidu valmistamine.

Juks toob positiivse näitena välja kauplejad, kes on VTA-d müügist teavitanud ja sellest ka oma Facebooki-lehel teada andnud. „Mitmed toiduvalmistajad on oma sotsiaalmeediakontol teabe all toonud välja, et on VTA-d oma tegevusest teavitanud ning on lisanud ka lingi, kust on võimalik seda kontrollida. See suurendab kindlasti nende usaldusväärsust,“ sõnas Juks.

Tähelepanelik tuleb olla ka sotsiaalmeedia kaudu toitu soetades. „Facebookist kala, mett, suitsuliha või muud toidukaupa ostev tarbija peab endale teadvustama, kust ja kellelt ta ostab ning kas toit on tervisele ohutu. Soovitame tarbijatel teha ostud usaldusväärsetelt kauplejatelt,“ lausus Juks.

Maaeluministeeriumi kliendiportaal: https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html

 

Lisainfo:
Marii-Heleen Juks
Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Tel 5333 0757
marii-heleen.juks@vet.agri.ee

Tänasest kuni 4. septembrini käib PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
28. august 2019

Tänasest kuni 4. septembrini käib PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 € ühe taotleja kohta.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Toetuse eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused on kehtestatud maaeluministri määrusega. Laekunud toetustaotlusi hindab PRIA moodustatav hindamiskomisjon määruse lisas kirjeldatud alustel. Toetuse saamise lävendiks on 15 hindepunkti, maksimaalne punktisumma on 50. Kui toetust soovitakse eelarvest rohkem, määratakse toetused paremusjärjestuse alusel. Juunis toimunud määruse muudatusega tõsteti nende hindepunktide arvu, mida antakse äriplaani koostamise eest, ning vähendatakse nende hindepunktide arvu, mida taotleja saab juhul, kui võtab äriühingu kogu osaluse või põllumajandusettevõtte üle oma vanemalt või vanavanemalt. Äriplaani eest rohkemate hindepunktide andmise eesmärk on suunata taotlejaid oma äriplaani põhjalikumalt läbi mõtlema ning paremini kavandama selle raames kirjeldatud tegevusi, mis teeb tõenäolisemaks selle eduka rakendamise.

Info toetuse taotlemise ja e-PRIA kasutamise kohta asub PRIA kodulehel. Abi saab küsida PRIA arengutoetuste infotelefonil 7377 678.

Saabuv põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor on käimasoleval MAK perioodil neljas, otsused laekuvate taotluste kohta kinnitab PRIA hiljemalt 27. novembriks. Kolmes varasemas taotlusvoorus on PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 mln eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro. MAK 2014-2020 eelarves on noortaluniku toetuste jaoks planeeritud 22,1 miljonit eurot ning alanud vooruks on kavandatud 5 miljonit eurot.