Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.09.2019 

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taaspuhkemise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel sügisel taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Vaktsineerimist teostatakse puhveraladel kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. Madalalt kulgevad lennud ning lemmikloomade liikumise piiritlemise vajadus võivad inimesi siiski häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest, “ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020 aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Kalanädalal kokkavad peakokad kümnes kutsekoolis

Maaeluministeerium
Kalanduse Teabekeskus
PRESSITEADE
23.09.2019

Kalanädalal kokkavad peakokad kümnes kutsekoolis

Täna, 23. septembril algab Eesti toidu kuu raames kutsekoolides kalanädal. Kümnesse kutsekooli üle Eesti lähevad külla tippkokad, kes õpetavad koolide kokanduseriala õpilastele kohalikust kalast roogasid valmistama.

„Kalanädal toimub juba neljandat aastat järjest ja sel korral viime kokku praegused ja tulevased peakokad,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Tutvustame kalanädalal tippkokkadega õpilastele kohalike kalakasvanduste kalasid, millest on võimalik valmistada maitsvaid roogasid. Kui praegused kokaõpilased tulevikus oma restoranid avavad, siis loodame, et nende menüüdes näeb ka kodumaisest kalast tehtud toite,“ lisas Armulik.

„Kutsun kõiki ka oma pereringis Eesti toidu kuu raames toimuvast kalanädalast osa võtma,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Eesti kala on värske ja maitsev ning miks mitte tähistada kalanädalat kodudes ja valmistada terve nädala jooksul kodumaisest kalast roogasid või proovida mõnda uut kalatoitu.“

Kalanädalal osalevad Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandi Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool ja Rakvere Ametikool.

Kutsekoolide kokanduse eriala õpilastega valmistavad kalaroogasid peakokad Juhan Heinsalu, Allar Oeselg, Oleg Belousov, Aleksandr Nikoškov, Martin Meikas, Madis Põld, Urpo Reinthal, Mart Kukk, Taigo Lepik ja Inga Paenurm. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Copa and Cogeca jagab ettepanekuid ELi põllumajanduse kliimameetmete ühtlustamiseks

Copa and Cogeca
19/09/19
PRESSITEADE

#FarmersClimAct – Copa and Cogeca jagab ettepanekuid ELi põllumajanduse kliimameetmete ühtlustamiseks

Mõni päev enne järgmisel nädalal Helsingis toimuvat põllumajandusministrite mitteametlikku kohtumist esitleb Copa and Cogeca uut kliimameetmeid käsitlevat seisukohta, tutvustades konkreetseid tegevusi ja poliitilisi võimalusi, mis peaksid võimaldama EL-i põllumajandustootjatel ja ühistutel jääda kliimamuutuste vastases võitluses esirinda.

Kommenteerides dokumendi avaldamist ütles Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen: „Euroopa põllumehed, metsaomanikud ja nende ühistud tunnevad esimesena kliimamuutuste mõju. Euroopa põllumajanduse kogukonnas ei ole kliimamuutuste eitajaid. Oleme pühendunud Pariisi kokkuleppe ja selle eesmärkide rakendamisele, mida ei ole võimalik saavutada ilma põllumajanduse ja metsanduse täieliku kaasamiseta. Ükski teine ​​sektor ei suuda Euroopas atmosfääri heitkoguseid looduslikult eemaldada. Kuid oma täieliku potentsiaali kasutamiseks on vaja nii järjepidevat poliitikat kui ka üldsuse tuge. ”

Mitmekülgsetel, kohalikel ja peretalude struktuuril põhinev ELi põllumajandusmudel on maailma kõige tõhusamate põllumajandussüsteemide hulgas. See on võimaldanud ELi põllumajandusel suurendada oma üldist tootlikkust 25% võrra alates 1990. aastast, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%, eraldades tõhusalt kliimamõjud tootmise kasvust. Sellegipoolest tunnistavad ELi põllumajandusorganisatsioonid ka tõsiasja, et kohanemise ja mõjude vähendamise edendamiseks tuleb tänapäeval ja ka tulevikus veel palju ära teha. Praeguse poliitilise raamistiku kohaselt on põllumajanduse heitkoguste edasine vähendamine hinnanguliselt piiratud – 2030. aastaks 0,5–3%.

On olemas nii lahendusi kui ka näiteid parimate tavade kohta, nagu on näidatud spetsiaalsel veebiplatvormil www.farmersclimact.eu, mille Copa and Cogeca käivitas koos oma seisukohtade dokumendiga, julgustades kogu Euroopa põllumehi ja ühistuid oma igapäevases ClimActsis rohkem suhtlema.

Copa-Cogeca sõnul on ainus viis põllumajanduse heitkoguste edasiseks vähendamiseks, ilma et see avaldaks tootmisele survet ja põhjustaks sellega süsinikulekke, leevenduspraktikate kasutuselevõtu edendamine. Mis tahes jõupingutused ELi põllumajanduse heitkoguste vähendamiseks, välja arvatud toetuste ja lisateenuste pakkumine, tooksid kaasa ELi põllumajandussektori kokkutõmbumise ja selle konkurentsipositsiooni kaotamise. EL-i põllumajandusettevõtted toetavad süsinikukrediidi skeemide ideed eraviisiliselt rahastatavate algatuste arendamise kaudu.

Kaubanduse osas tuletas Copa and Cogeca meelde, et EL-i praeguse põllumajandustoodete piirikaitse nõrgenemine võib dramaatiliselt kahjustada heitkoguste vähendamise püüdlusi, eriti loomakasvatussektoris, ning võib hästi takistada heitkoguste ülemaailmset netomäära vähenemist. Kliimameetmete kiireloomulisuse tõttu tuleb kõigisse vabakaubanduslepingutesse lisada peatükk kliimameetmete rakendamise kohta.

 

Euroopa põllumeeste ja ühistute läbiviidud projektid ja parimad tavad leiate aadressilt www.farmersclimact.eu

 

Copa and Cogeca seisukohtade kohta koos Taani põllumajanduse ja toidunõukogu (Landbrug & Fødevarer) direktori Niels Peter Nørringiga tehtud videoesitlus on saadaval ka aadressil https://www.youtube.com/watch?v=3S47Yu2D1Vk

 

konverents „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 4. oktoobril  2019 Rakvere AQVA Konverentsikeskus piima väikekäitlejatele konverentsi „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“

Konverentsi modereerib EPKK juhatuse liige Tiina Saron

P Ä E V A K A V A

  9.30 –  10.00   Registreerumine ja tervituskohv
10.00 – 10.10    Konverentsi avamine – Tiina Saron, EPKK

I Sessioon

10.10 – 10.30    Piimasektori väikekäitlejad – koht ja roll Eesti piimanduses ning riiklikud toetusmeetmed – Kristel Maidre, Maaeluministeerium
10.30 – 11.00    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Poola näite varal) – Mirek Sienkiewcz, Agrovis Sp. J. arendusjuht ja FACEnetwork  asepresident;
11.00 – 11.30    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Austria näite varal) – Karl Fraissler, Austria väikekäitlejate esindaja
11.30 – 12.00     Küsimused/vastused/arutelu
12.00 – 13.00    Lõunasöök AQVA Hotel & Spa restoranis Fiore

II Sessioon

13.00 – 13.20    Eesti Talumeiereide Liit – senised kogemused ja õppetunnid – Tiit Niilo, Nopri talumeierei
13.20 – 13.40     Millist koolitust ja abi vajab väikekäitleja – Mirjam Pikkmets, Mätiku talumeierei
13.40 – 14.00    Järelevalvekorralduse muudatused piimahügieeni valdkonnas – Edward-Tuudor Sooba, Veterinaar- ja Toiduamet
14.00 – 14.15    Katusorganisatsiooni roll ja võimalused väikemeiereide tegevuse toetamisel – Tiina Saron, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
14.15 – 14.30    Küsimused/vastused/arutelu

Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

NB! Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 26. septembriks sellel vormil.

Ootame rohket osavõttu!

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

Konverents toimub MAK 2014-2020 teadmussiirde ja teavituse toetuse meetme rahastusel ja on osalejatele tasuta.

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.09.2019

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada investeeringuid kütitud ulukite esmatöötlemiskohtade ehitistesse ja seadmetesse.

„Väga oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal. See aitab tagada saaduste paremat kvaliteeti, samuti hoida efektiivsemalt ära taudide, sealhulgas seakatku, levikut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetusmeetme abil saab luua uusi ja parendada seniseid käitlemiskohti mitte üksnes metssigade, vaid ka teiste jahiulukite esmaseks töötlemiseks kõiki vajalikke nõudeid silmas pidades. „Meetme avamine on jahimeestele väga oluline. Seakatkust tulenevalt on metssigu vaja küttida aastaringselt, käitlemiskohtade ehitamine annab võimaluse jahiseltsidele neid paremini töödelda ja bioohutusnõudeid täita,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik (nt jahiselts), kes on esitanud toiduseaduse alusel majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Taotlejal peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba või peab ta olema seda luba omava jahindusorganisatsiooni liige. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 20 000 eurot.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus eelnõude infosüsteemis.

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT

PRESSITEADE
19.09.2019

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu esindajate kohtumisel arutati 2019. aasta mesilastega seotud kaebuseid ning omavahelist koostööd.

„Põllumajanduskoda on oma liikmete nimel selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilaspere. Tänavu suudeti seda põhimõtet hoida,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. „Mesinike, põllumeeste ja ametnike ühine panustamine koostöösse on andnud tulemusi,“ tõdes Tõnissoo.

Sel aastal laekus Põllumajandusametile kokku viis kaebust, milles täheldati mesilaste suurenenud suremust tarudes. Ühegi juhtumi puhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega, teated laekusid hobimesinikelt. Kõikidel juhtudel võeti proovid, mida analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuses ning vajadusel viidi piirkonnas läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Analüüsid ei tuvastatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu ei ole hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendi kasutamist. Mõnel juhul võis mesilastele saatuslikuks saada mesiniku enda tegevus, aga mõnel juhul jäi põhjus ka selgusetuks.

Mesindusorganisatsioonide esindajad rõhutasid üksmeelselt, et ametnikud on operatiivselt reageerinud juhtumitele ja koostöö toimib. Hea meel on tõdeda, et mesilaste heaolule pööratakse suuremat tähelepanu. Kõikide mesilate saamine registrisse on jätkuvalt nii mesinike, taimekasvatajate kui ka ametnike huvi.

„Olukord on üldiselt hea, tõusnud on mesinike ja põllumeeste teadlikkus, suurenenud on mesilate arv PRIA põllumajandusloomade registris. Teadlikkust tuleb tõsta parasiiditõrjevahendite õigel kasutamisel mesilas ja ka sipelgatõrjevahendite kasutamisel koduaias, sest ka selliste ainete väärkasutamine võib ohustada mesilasi,“ ütles VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup möödunud hooaega kokkuvõttes.

„Tänu omavahelisele suhtlusele ja üksteisega arvestamisele ei hukkunud taimekaitse tõttu tänavu ühtegi mesilasperet,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kuid õitsvate taimede ja tolmeldajate sümbioosi nimel  tuleb taimekaitsetöödel ikka ja alati järgida ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeldu,“ lisas Raudsepp.

Ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2019

Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks

Eile, 18. septembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

„Maaelu arengu toetuste senine rakendamine on olnud edukas, üle 75% eelarvest on toetuse määramise otsuse saanud ning ligikaudu 560 miljoni euro ulatuses on toetusi välja makstud. Sel perioodil seoti vahendite kasutamine erinevate prioriteetide puhul määratletud eesmärkide saavutamisega ning osa vahenditest jäeti selleks tulemusreservi, et jagada need vajadusel ümber edukamatele prioriteetidele,“ selgitas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Arengukava tulemusreservi ümberjaotamiseks on planeeritud tulemusreservi vahendid mahus ligikaudu 5,2 miljonit eurot suunata toetuse „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ eelarvesse.

„Samuti lihtsustame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse tingimusi,“ sõnas Gorban.  Veel planeeritakse arengukava muudatustega toetada nõustajate järelkasvu ja võimaldada mentorlusteenust kasutada ka alustavatel ettevõtetel. Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuses täiendatakse hindamiskriteeriume ning tõstetakse köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele niisutusinvesteeringute toetusmäära. Ohustatud tõugu looma pidamise  toetust hakatakse maksma ka kihnu maalamba kohta ning suureneb eesti vuti kohta makstav toetus.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus

Maaeluministeerium
Eesti Taimekasvatuse Instituut
PRESSITEADE
18.09.2019

Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus

Täna, 18. septembril avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul võidavad valminud hoonest nii töötajad kui ka põhikliendid, põllumehed, kelle vajaduste tarbeks saab aretada uusi ja paremaid viljasorte. „See on oluline samm taimekasvatuse instituudi katse- ja analüüsivõime arengus,“ sõnas Järvik.

Järvik lisas, et Jõgeva sordiaretajad on hoidnud Eesti põllumajanduslikku aretustööd maailma teaduskaardil juba terve sajandi ning soovis neile jõudu jätkata seda tänuväärset tööd uutes, ajakohastes tingimustes.

Instituudi direktori Andre Veskioja sõnul võimaldab uus aretuskeskus sordiaretusel valmistuda järgmise 10–20 aasta kliimamuutuste mõjudeks: „Sordiaretus on väga pikk protsess. Ühe sordi aretamisele kulub praegu umbes kaheksa kuni kümme aastat ja me peame olema valmis selleks, et praegused sordid ei sobi tuleviku ilmastikutingimustes kasvatamiseks. Eesti peaks keskenduma universaalsete teraviljasortide aretusele, mis toovad muutuvate viljahaiguste ja kliimaga alati kindla saagi.”

Eesti Taimekasvatuse Instituudi arendusosakonna juhataja Arne Raidvere sõnul on uues aretuskeskuses tehtud suur hüpe 21. sajandisse. „Oleme soetanud uued teravilja käitlusseadmed. Lisandunud on optiline sorteer, mis tunneb värvi ja suudab seemneid kuju järgi eristada, varem oli see kuudepikkune käsitöö. Oleme suutnud oma analüüsivõimekust kohati kuus korda suurendada ja automatiseerida,“ sõnas Raidvere.

Teravilja aretuskeskuse kogumaksumus koos sisustusega oli 3,1 miljonit eurot, millest ehitustööd moodustasid 1,8 miljonit eurot. Teraviljade aretuskeskuse projekteerija oli BOA OÜ, ehitajad Riigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallina Ehitustrust. Aretuskeskuse nurgakivi asetati paika 22. veebruaril, sarikapidu toimus 10. mail. Keskuse õuealale paigutatakse Fred Truusi ja Rainer Kaasik-Aaslavi skulptuur „Tera“.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärk on toetada põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. sügisel

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. sügisel.

—————

25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“ (Tartu).

07.10.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“ (Võrumaa).

—————

25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

25.09.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses I (Taani piimaühistu Arla)
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses II (Taani piimaühistu Arla)

26.09.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Baltikumi piimaturg
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Praktilised probleemid ja ettepanekud ühistu kui organisatsiooni arengu teguritena ja nende lahendamine
15:30 – 15:45 Tagasiside

 

Lektoriteks on Steen Norgaard Madsen, Taani piimaühistu Arla Nõukogu liige; Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees ja tegevjuht ning Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja.

Koolituskava:

https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10402&id_ay_toimumine=13864&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

07.10.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“.
Asukoht: Maamehe Golfi Talu, Tiri küla, Tiri-Jakobi Talu, Võrumaa.

Ootame osalema ühistegevuse huvilisi.

07.10.2019 infopäeva ajakava:

10:45 – 11:00 Registreerimine
11:00 – 12:30 Ühistu liikmeks olemise olemus
12:30 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:30 Ühistu liikme õigused, vastutus ja kohustused
14:30 – 14:45 Tagasiside

Lektoriks on Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Nõukogu esimees.

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 18.09.2019 ja 02.10.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

Homme algab maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuste taotluste vastuvõtt e-PRIAs

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
17. september 2019

Homme algab maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuste taotluste vastuvõtt e-PRIAs

18. septembrist 9. oktoobrini on ettevõtjatel  võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Toetust investeeringuprojektile võivad taotleda nii põllumajandusettevõtjad kui ka muude valdkondade mikroettevõtjad, kes arendavad oma tegevust maal. Lisaks on toetust võimalik taotleda ka nn avaliku sektori põllumajandusettevõtjatel.

Toetust võib saada ehitamiseks ning ehitiste juurde taristu rajamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks, samuti rändkaupluse ja selle sisustuse jaoks jne. Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.  Kavandatav investeeringuobjekt peab asuma maapiirkonnas. Maapiirkonnaks loetakse vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald) ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.

Abikõlblike kulutuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on info meetme määruses. Selgitavat teavet pakub ka PRIA veebileht ning abi saab küsida infotelefonil 7377 678.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Toetuse piirmäärad ja nõutav omaosalus projekti rahastamisel sõltuvad taotleja tegevusvaldkonnast. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, millega kehtestatakse ka hindepunktide lävendid taotluse rahuldamiseks. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2019.