Kuigi eestlased söövad peamiselt kana- ja sealiha toodetakse Eestis ka muu maailmaga võrreldes väga kvaliteetset ja puhast veiseliha. Selle ehedaks tõestuseks on Jane Mättiku veisekasvatus Rookülas. Harjumaal Rookülas asuvasse Kuusiku tallu jõudes on võimatu mitte märgata mitmeid erinevaid kasse ja koeri, kes õue peale külalisi uudistama tulevad. “Olgu neid või kümme,” ütleb talu perenaine Jane. Enamus nendest loomadest on Jane juurde ise sattunud. “Väga paljud on karbiga tee äärde maha jäetud ja ka lähipiirkonnas hulkuma pääsenud koerad leiavad enamasti ikka tee meie hoovi – ju nad teavad, et siin loomi armastatakse. Eks me siis proovime leida nii vanu kui uusi omanikke neile ja eks mõni satub ikka endale ka jääma,” räägib Jane...

“Oli aegu, kus keegi ei tahtnud meie tooteid müüki võtta. Kui alustasime, siis müüsimegi oma tooteid vaid käest kätte. Suurtes poodides polnud siis väiketootjad üldse teemaks. Nüüd aga, kui mahendus ja väiketootjad teemaks tõusid, võeti meiega juba ise ühendust. Paluti tootetutvustusi ja hinnakirja,” ütleb Viljar. See on Viljari sõnul hea märk sellest, et asjad on hakanud õigetpidi tööle. Müügiinimest, kes Pajumäe talu toodete müümisega tegeleks, talus tööl ei ole. Ja hetkeolukord näitab, et pole vaja ka. Kliendid ja supermarketid näikse justkui ise Pajumäe talu ülesse leidvat. Viimase näitena võib tuua menuka kohviku Viljandi Burgeri, kes võttis ise Pajumäe taluga ühendust, et neilt oma legendaarsete burgerite vahele kodumaist cheddar-stiilis juustu tellida. “Sellist juustu meil sortimendis pole, aga nüüd võib öelda, et aktiivsed katsetused käivad.”...

“Olen hariduselt agronoom ning nägin esimesi viinamarju Eestis kasvamas kaksteist aastat tagasi, kui olin ühes katseaias praktikal. Seal kasvas kõike – ploome, mustsõstraid ja õunu, aga mulle avaldasid muljet just viinamarjad. Nägin seal esimest korda, kuidas viinamari Eestis kasvab ja valmib, neid korjata ja nendest tehtud veini maitsta,” meenutab Roman. Sellest kogemusest sai alguse Romani huvi Eestis kasvatatud viinamarjade vastu. “See oli täiesti omaette maailm, mis minu ees lahti rulluma hakkas.”...

Tammejuure mahetalu kõlab kui muinasjutt- kuskil kaugel on üks peretalu, kes toodab kõike mahedalt ning kasutab sellest päikeseenergiat. Õnneks pole nad välja mõeldud, vaid päriselt olemas. “Mahedaga enam ei eristu,” ütleb peretütar Karin Tiit. “Tarbija küsib üha enam üle kogu maailma ettevõtjatelt, et mis on tema sotsiaalne vastutus?” Ökoloogiline jalajälg on üks olulisemaid märksõnu ka siin, Lääne-Nigulas asuvas Tammejuure mahetalus, kust müüakse peamiselt Eesti inimestele, aga eksporditakse toodangut ka Saksamaale, Prantsusmaale, Suurbritanniasse, Itaaliasse kui ka Hispaaniasse. “Me müüme erinevates suundades,” ütleb Karin tagasihoidlikult...