Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ÜPP +2028 raamseisukohtade jaoks Taluliidu seisukohad, mis aitavad tagada talupidamise mitmekesisuse Eestis

Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab oma seisukohtades vajadust sihipärase ja jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järele, mis arvestab põllumajandussektori eripäradega ning toetab aktiivseid põllumajandustootjaid, aidates samal ajal kaasa maapiirkondade arengule ja elujõulisuse säilitamisele. ÜPP peab edendama põllumajanduse mitmekesisust, mis on Eesti maapiirkondade ja kohaliku toidutootmise elujõulisuse aluseks.

  1. Toetuste võrdsustamine ja jätkusuutlik areng: Eestimaa Talupidajate Keskliit peab oluliseks, et jätkataks toetuste võrdsustamist Euroopa Liidu tasandil, et tagada kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused. Ebavõrdsed toetustasemed loovad siseturul konkurentsimoonutusi ning pärsivad Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Oluline on tagada, et toetuste süsteem võimaldaks mitmekesise põllumajanduse arengut, pakkudes väiketaludele ja mitmekesistele tootmissuundadele õiglast tuge. Otsetoetuste rakendamisel tuleb selgelt fokusseerida põllumajandustootmise kontsentreerumise pidurdamisele, kehtestades põhilisele sissetulekutoetuse jätkusuutlikkusele ülempiir (capping).
  2. Roheüleminek ja keskkonnasäästlikkus: ÜPP peab toetama põllumajandussektori keskkonnasõbralikke ja kliimasõbralikke tootmisviise, arvestades samal ajal põllumajandussektori mitmekesisust. Oluline on, et rohepööre oleks sotsiaalselt õiglane ja kaasav, tagades väiksemate tootjate toetamise ning võimaldades neil osaleda üleminekuprotsessis. Samuti tuleb tagada toidutarneahelas õiglasem väärtuse jaotamine, et parandada ja tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks on vaja rohkem toetada väiketootjaid ja noortalunikke, kes vajavad investeeringute tegemiseks senisest enam rahalisi vahendeid.
  3. Teadmussiire ja innovatsioon: Mitmekesisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vaja tagada teadmussiirde ja innovatsiooni kättesaadavus kõikidele tootjatele, sõltumata nende suurusest või tootmissuunast. See hõlmab ka konsulenditeenust, koolitusi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad mitmekesistel taludel rakendada uuenduslikke ja jätkusuutlikke põllumajanduspraktikaid. Tuleb tagada talupidajatele tugisüsteemid, nagu põllumajandustootjate asendusteenistuse järjepidev kättesaadavus.
  4. Turule orienteeritus ja mitmekesisus: ÜPP peab edendama turule orienteeritust, mis hõlmab mitmekesise toidutootmise toetamist ja lühikeste tarneahelate arendamist. Oluline on, et kohalike toodete väärtustamine ja turulepääsu toetamine aitaks talutoidul jõuda tarbijateni ning säilitada kohaliku toiduga varustuskindlus. Selle tagamiseks on oluline luua toetusmeetmed, mis aitavad toetada müügiedendust ja turundust.
  5. Riskijuhtimine ja kriisidega toimetulek: On oluline, et ÜPP pakuks riskijuhtimise meetmeid, mis aitavad toime tulla kliimamuutuste ja muude riskidega, tagades nii mitmekesise põllumajanduse stabiilsuse ja elujõulisuse. Arvestades viimaseid toidutootmise väljakutseid, leiab Eestimaa Talupidajate Keskliit, et põllumajandussektori vähese tähtsusega abi tuleks tõsta 20 000 eurolt 50 000 euroni ühe majapidamise kohta kolme aasta jooksul. See suurendaks paindlikkust kriisiolukordades reageerimisel ja võimaldaks tõhusamalt toetada põllumajandustootjaid eriolukordades. Lisaks tuleks põllumajandustootjatel olla võimalus kindlustada oma saak ja loomad eriolukordade vastu ning kindlustusmakseid rahaliselt toetataks, et katta sissetuleku kaotust halbade ilmastikutingimuste või haiguste tõttu. Tuleks luua võimalus toetada ühistuliste kindlustusseltside loomist, mis on spetsialiseerunud põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtete riskide kindlustamisele.
  6. Noorte põllumajandustootjate toetamine: Noorte põllumajandustootjate toetamine on võtmetähtsusega mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ja arendamiseks. ÜPP peab tagama, et noored saaksid hõlpsalt juurdepääsu maale ja tootmisressurssidele ning saaksid tuge mitmekesise põllumajandustegevuse alustamisel ja arendamisel.
  7. Ringbiomajanduse edendamine: Talud peavad olema osa ringbiomajandusest, kus kõrvalsaadusi ja jääke kasutatakse tõhusalt, luues lisandväärtust ja vähendades tootmise mõju keskkonnale. Ringbiomajandus aitab edendada mitmekesisust ning luua uusi majanduslikke võimalusi talunikele.
  8. Lihtsustamine ja paindlikkus: ÜPP meetmed peavad olema kättesaadavad, lihtsad ja paindlikud, vähendades halduskoormust ning võimaldades kiiret reageerimist turu- ja ilmastikutingimuste muutustele.
  9. Täiendavad punktid õiglase ülemineku osas:
    • Õiglase ülemineku fondi loomine: Mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks toetab Eestimaa Talupidajate Keskliit ettepanekut luua ELi tasandil toidusüsteemi õiglase ülemineku fond, mis aitaks kaasa väikeste ja mitmekesiste talude üleminekule jätkusuutlikumatele tootmisviisidele.
    • Maa kättesaadavuse tagamine: Maa kättesaadavus ja õiglane jaotus on mitmekesise põllumajanduse säilitamise jaoks olulised. Seetõttu tuleb tagada, et noortel põllumajandustootjatel ja väiketaludel oleks lihtsam juurde pääseda tootmismaale.
    • Elurikkuse ja loodusvarade kaitse: ÜPP peab toetama põllumajandustavasid, mis edendavad elurikkust ja loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist, tagades, et mitmekesised talud saavad oma tegevust jätkata keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Kokkuvõttes peab Eestimaa Talupidajate Keskliit ülimalt oluliseks, et ÜPP toetaks põllumajanduse mitmekesisust kõigil tasanditel, võimaldades väiksematel ja mitmekesistel tootjatel tegutseda, areneda ning panustada kohaliku toidutootmise, maapiirkondade elujõulisuse ja keskkonnahoiu tagamisse. Mitmekesine põllumajandus on võtmetähtsusega Eesti toidutootmise ja maapiirkondade tuleviku tagamisel.

Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole palumaks mõistvat suhtumist maamaksu määrade kehtestamisel põllu- ja metsamaale

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule pöördumise, milles paluti mõistvat suhtumist, vastutustundlikkust ja hoolivust maamaksu määrade kehtestamisel põllumajandus- ja metsamaale. Põllumehed ja metsaomanikud pingutavad igapäevaselt selle nimel, et eestimaalaste toidulaual on meie oma maa pealt saadud puhas, kõrge kvaliteediga, värske ja maitsev toit ning  meie keskkond ja loodus on hoitud ja mitmekesine.

Käesoleval aastal jõustunud Maamaksuseaduse muudatuste kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus tõsta maamaksumäärasid võttes arvesse 2022. aastal läbi viidud maa korralisel hindamisel saadud maa maksustamishinda, mille tulemusena on maa maksustamise aluseks olev põllumajandusmaa hind tõusnud kohati kuni 20 korda, keskmiselt 8,4 korda. Võttes aluseks, et kohalike omavalitsuste volikogudel on seaduse kohaselt võimalik kehtestada maatulundusmaa maksumääraks 0,1-0,5% maa maksustamishinnast, võib maamaks põllumajandusmaale olenevalt piirkonnast (maa maksustamishinnast) tõusta mitmekümne euro võrra hektari kohta, mis oleks põllumajandustootjatele väga arvestatavaks lisakuluks.

Viimasel ajal on muutunud toidutootjate olukord üha ebakindlamaks ja muret tekitavamaks. Eelmise aasta ilmastikuoludest ja üldisest majanduskeskkonnast tulenevalt kujunes põllumajandussektori kogukahjumiks esmakordselt erakorralised 134 miljonit eurot ja ka selle aasta saagid jäävad alla tavapärastele. Toidutootmise sisendhinnad on jätkuvalt kõrgemad kui toodetud kaupadest saadav tulu, sektori võlakoormus on kasvanud märgatavalt ning lisandunud ja suurenenud on mitmed valdkonda mõjutavad maksud ja tasud. Lisaks ei suurenda ettevõtjate kindlustunnet tuleviku suhtes üha karmistuvad keskkonnanõuded, looduskaitselised piirangud ja teadmatus kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatavatest meetmetest.

Põllumajandusmaa on toidutootjatele kõige olulisemaks tootmisvahendiks ja selle maksustamine sarnastel alustel teiste maakasutusvaldkondadega ei ole kuidagi põhjendatud. Sama kehtib ka metsamaa kohta, mille puhul maaomanik peab metsamajandamisest saadavat tulu ootama 50 aastat ja rohkemgi, pääsemata siiski vajalikest kulutustest metsa hooldamiseks ja hoiuks.

Kohalike omavalitsuste volikogudel tuleb seaduse kohaselt uued maamaksumäärad kehtestada 1. oktoobriks.

PRESSITEADE
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit
19.09.2024

Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

PRESSITEADE
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
5. september 2024

Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

Konkursi korraldavad juba 31. korda Eestimaa Talupidajate Keskliit. Sel aastal valitakse parimaid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Tänavu osaleb konkursil 12 talu, millest 5 väljavalitut külastatakse 5. ja 6. septembril. Konkursi eesmärk on esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmises, maaelu jätkusuutlikkuses ning mitmekesisuse edendamisel. Komisjon hindab silmapaistvamaid talusid üle Eesti. Võitjad kuulutatakse välja neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu, parim noortalunik ja üldvõitja “Parim talu 2024”.

Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.

Esimesel päeval külastatakse:

Paevälja talu (Kõrkküla, Ida-Virumaa): Noortalunik Teele Eskori juhitud piimatootmise talu, mille eripäraks on modernne lüpsilaut ja aktiivne osalemine noortalunike liikumises.

Patmari Talu OÜ (Kiikla küla, Ida-Virumaa): Noortalunik Andri Rego juhitav talu, spetsialiseerunud teravilja ja haljasmassi kasvatamisele, millest suur osa läheb ekspordiks.

Kunglamäe talu (Võru vald, Võrumaa): Merike ja Andres Jaaska juhitud talu keskendub kartulikasvatusele ning on aktiivselt seotud kohaliku külaelu ja taluliidu tegevustega.

Teise päeva jooksul külastatakse:

Lauri-Jaani talu/Jahu-Jaan OÜ (Kiviküla, Läänemaa): Tiit Mansbergi juhitud talu, üks Eesti esimesi maheviljakasvatajaid, spetsialiseerudes speltanisu ja kvaliteetsete mahejahude tootmisele.

OÜ Juurimaa Tall (Märjamaa vald, Raplamaa): Talu tegeleb hobusekasvatuse ja sporditegevusega ning on pikaajaliste traditsioonidega kogukonnaelu edendaja.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Meelis Annus, Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido, Postimees Maa Elu esindaja Kadri Suurmägi, Maalehe esindaja Marju Reitsaks, Taluliidu nõukogu liige Marika Parv, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Eike Lepmets ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

“Parim Talu 2024” konkursi võitjad kuulutatakse välja sügise teises pooles. Konkursi toetajateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Coop Eesti.

Lisainfo:

Kerli Ats

Tegevjuht, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tel: +372 5647 5660

E-mail: kerli@taluliit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit