Regionaalminister külastab Lõuna-Koread

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.05.2022

 

Regionaalminister külastab Lõuna-Koread

Regionaalminister Madis Kallas viibib Lõuna-Koreas koos äridelegatsiooniga, et rääkida kaubavahetuse edendamisest ja külastada kohalikke toidutootmise ning biotehnoloogia ettevõtteid.

„Lõuna-Korea on Eestile oma tehnoloogilise arenguga eeskujuks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Samas oleme siin, et näidata ka oma riigi edulugusid. Kindlasti on Lõuna-Korea huvitav turg, kust tulevikus saab leida ka meie tooteid,“ selgitas regionaalminister.

Visiidi käigus kohtutakse Korea Vabariigi rahvusassamblee esindajatega. Kohtumisel räägitakse kahepoolsetest kaubandussuhtest Eesti ja Lõuna-Korea vahel ning toiduvarustuskindlusest mõlemas riigis. Lisaks arutatakse sektori ees seisvatest katsumustest rohepöörde kontekstis ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rollist nende ületamisel. Tehakse ka ülevaade Euroopa Liidu projektist „Talust taldrikule“, mille eesmärk on muuta toit tervislikumaks ja kestlikumaks.

Delegatsioon külastab keskust KINTEX, kus peetakse Seouli toidumessi ning kus on kohal ka Eesti toidu- ja joogiettevõtted. Visiidi käigus külastatakse kohalikke toidutootmise ja biotehnoloogia ettevõtteid.

Regionaalminister Madis Kallas viibib Korea Vabariigis 31. maist 3. juunini. Ministrit saadab Maaeluministeeriumi välissuhete valdkonnajuht Kristiina Lillestik.

Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.05.2022

 

Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate

Eile allkirjastas regionaalminister Madis Kallas LEADER-toetuse tingimused aastateks 2023–2027, millest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike LEADER-strateegiate elluviimiseks.

Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.

LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust.

„Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,“ kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.

Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist.

„Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

„Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,“ lisas Pärtel.

LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.

Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA.

Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.

Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER- programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.

Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju erinevaid kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad kohtusid regionaalministri härra Madis Kallasega

Teisipäeval, 24. mail 2023.a., kohtusid Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad regionaalministri härra Madis Kallasega. Kohtumisel tutvustasime uuele ministrile Taluliitu kui peretalude esindusorganisatsiooni ning tõstatasime adresseerimist vajavaid teemasid. Kohtumise pikkus ei võimaldanud väga sisuliselt teemasid arutada, kuid toome välja alljärgnevalt olulisemad teemapüstitused. Lisaks alljärgnevatele teemadele arutasime loomulikult automaksu üle ja kuidas see mõjutab maal elavaid inimesi ning rääkisime õiglasest üleminekust, mis arvestaks maainimeste vajadustega:
  1. Maamaksu tõstmise 10% piirmäära kaotamine: Maaomanike organisatsioonid väljendasid muret iga-aastase maamaksu tõusu lubatud piirmäära kaotamise pärast, kuna see soodustaks põllu- ja metsamaa koondumist. Maamaksu tõus mõjutaks negatiivselt väiksemaid põllumehi ja metsamajandajaid, mis võib viia maaomandist loobumiseni ja süvendada veelgi maakapitali koondumist Eestis.
  2. Puu- ja põõsaistandike seadustamine: kohtumisel arutati vajadust motiveerida maaomanikke Eestis metsastamata maid metsastama. Nende istandike majandamise ja kiire kasvu hõlbustamiseks tehti ettepanek luua eraldi maakategooria “maa puu- ja põõsaistanduste jaoks”. Soovitati Läti ja Leeduga sarnaseid toetusmeetmeid, et soodustada metsastamist põllumajanduseks sobimatutel aladel, kaitstes samal ajal väärtuslikku põllumaad ja kõrge kaitseväärtusega alasid.
  3. Koprajahi korraldamine inimtekkelistes veekogudes: Arutati valminud kopra tegevuskava ja tehti ettepanek lubada aastaringset jahti inimtekkelises veekogude kraavides ja kuivendussüsteemides. Keskkonnaministeerium on eelneval nõustunud kaaluma ettepanekut kobraste arvukuse reguleerimiseks suure kahjustusega aladel.
  4. Koostöö ja ühistegevus Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks: rõhutati olemasolevate ärimudelite läbivaatamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Rõhutati, et ühistulise ettevõtluse mudelid on olulised konkurentsivõime suurendamiseks, ringbiomajanduse edendamiseks, taastuvenergia kasutamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks. Taluliit kinnitas vajadust teaduspõhise kompetentsikeskuse loomiseks, et tagada ettevõtetele eksperditeadmisi ja tuge. Eesti Maaülikoolis Rando Värniku eestvedamisel on tehtud selles vallas olulist ja vajalikku tööd, mida on vaja sisulisemalt laiendada ja toetada.
  5. Mõisted “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” ning nende käsitlemine PRIA-s: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas järelepärimisi majandustegevuse lahususe kohta. Rõhutati ühtse majandusüksusena tegutsevate ettevõtete vastastikust sõltuvust ja seda eriti põllumajanduses toimuva põlvkonnavahetuse kontekstis. Mõistete “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” tõlgendamiseks on vaja luua sisulisem lähenemisviis, et julgustada ja toetada noori oma põllumajandusettevõtte loomisel, mis võimaldaks samal ajal toetuda oma vanemate tegevusele.

Kinnitasime ministrile, et Taluliit on igati valmis panustama konstruktiivsesse koostöösse, et säilitada maaelu 🏘️

 

Pildil vasakult: Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliit), Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Jaanus Põldmaa (Pärnumaa Talupidajate Liit), regionaalminister Madis Kallas, Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit) ja Kerli Ats
#taluliit

Ida-Viru maakonnas peatatakse räimepüük ja kastmõrra kasutamine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2023

 

Ida-Viru maakonnas peatatakse räimepüük ja kastmõrra kasutamine

Regionaalminister Madis Kalla allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse 26. maist Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega.

„Sel aastal on Ida-Viru kalurid olnud üsnagi aktiivsed, ilmastik on olnud soodne ja nii on räime püügikvoot ära kasutatud. Kuid sealsed kalurid saavad jätkata teiste liikide püüki. Lisaks saab endiselt värsket räime püüda teistes Eesti regioonides, kus on räimepüük avatud,“ rääkis minister Madis Kallas.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastas püüda lubatud räimekogus 1005 tonni, millest 705 tonni täitumisel võib räime püüda individuaalselt veel Harjumaal 40, Hiiumaal 15, Saaremaal 20, Läänemaal 85, Lääne-Virumaal 10 ning Ida-Virumaal 130 tonni.

Tänaseks on Läänemere mainitud alarajoonides püütud 780 tonni räime, millest Ida-Virumaal on püütud 674 tonni räime. Sellega on nii maakondade ühine kui ka Ida-Viru maakonna individuaalne aastas püüda lubatud räimekogus neis alarajoonides ammendunud.

Lisaks räimepüügi peatamisele tuleb lõpetada sealsel alal ka kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu alus on Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“, millega kehtestati ka räime lubatud aastane püügikogus.

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.05.2023

 

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Laupäeval vaktsineeriti Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades 102 kassi ja 172 koera.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Ida-Virumaa piirneb idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seetõttu on väga oluline, et kõik loomaomanikud oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineeriksid,“ selgitas Kristian.

Amet vaktsineerib ka metsloomi, selleks et haigus ei jõuaks metsloomade kaudu lemmikloomadeni ja sealt edasi ka inimesteni. „Kaks korda aastas teostatakse metsloomade vaktsineerimist, et ennetada haiguse levikut,“ rõhutas Kristian.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigustunnuste ilmnemisel lõpeb haigus looma või inimese surmaga. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on loomapidaja kohustus ja vajalik, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Põllumajandus- ja Toiduamet tänab kõiki, kes kampaaniasse panustasid.

Regionaalminister nimetas ametisse uue kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.05.2023

Regionaalminister nimetas ametisse uue kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri

Regionaalminister Madis Kallas nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleriks senise teadus- ja arendusosakonna juhi Tõnis Tänava, kes alustab uuel ametikohal juulis.             

„Lähiaastatel ootavad meie valdkondi, sealhulgas kalanduspoliitikat, ees olulised väljakutsed, mis nõuavad ministeeriumilt tugevat panust ja suurt pingutust, et inimestel, ettevõtjatel ja kogukondadel läheks hästi kõigis Eesti piirkondades,“ ütles Kallas. „Oluline on, et me suudame ära kasutada võimalused, mida ümberkorraldused meie regionaal- ja põllumajanduspoliitika terviklikuks juhtimiseks pakuvad ning et suudame kaasas käia ühiskonnas toimuvate muutustega.“

Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban sõnas,  et tippjuhi kasvamine organisatsioonist näitab, et meil on tugev organisatsioon ning kasvulava ja tugev järelkasv oma tippjuhtidele. „Tõnis oma innovatsiooni-alase tausta ja kompetentsidega toob ministeeriumi juhtimisse uuenduslikkust, mis on vajalik, et suudaksime valdkonna ees seisvad väljakutsed võimalusteks pöörata.“

Euroopa Liidu tasandil ja siseriiklikult on käimas arutelud erinevate roheülemineku algatuste teemadel, käivitamisel on merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi uue perioodi meetmed. „Oleme nendes protsessides edukad, kui meie poliitikakujundamine põhineb teadmistel ning seda toetab terviklik teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem,“ on peagi asekantsleri kohal alustav Tõnis Tänav kindel.

Tõnis Tänav on Maaeluministeeriumis töötanud üle kahe aasta, tal on Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorikraad ning töökogemused nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Tartu Ülikoolist kui ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist.

Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas avaliku konkursi asekantsleri ametikohta täitmiseks välja tänavu märtsis, sest viimased viis aastat kalanduspoliitika ja välissuhete asekantslerina töötanud Siim Tiidemann asub juhtima Brüsseli alalises esinduses põllumajandustiimi tööd.

Algas Mulgimaa maitsete aasta

PRESSITEADE
MAAELUMINISTEERIUM
20.05.2023

 

Algas Mulgimaa maitsete aasta

Täna, 20. mail, toimus Abja-Paluojal Mulgimaa maitsete aasta avasündmus. Regionaalminister Madis Kallas andis piirkonna esindajatele üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli.

Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).

Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“

„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös  esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.

 

Pildistas Taavi Bergmann.

Täna antakse Mulgimaale üle toidupiirkondade rändkahvel

PRESSITEADE
MAAELUMINISTEERIUM
20.05.2023

 

 Täna antakse Mulgimaale üle toidupiirkondade rändkahvel

 Täna, 20. mail toimub Mulgimaal 2023. aasta maitsete aasta avasündmus ja regionaalminister Madis Kallas annab Mulgimaale üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli. Erilise hetke tähistamiseks toimub Abja-Paluojal pargipidu, kuhu on oodatud külalised nii lähedalt kui kaugemalt.

„Tänavusel toidupiirkonna konkursil eristus Mulgimaa eelkõige meeldejääva kontseptsiooniga, mille alustaladeks on tugev identiteet ja rikkalik kultuuripärand. Mulgimaa toidukultuurile mõeldes meenuvad kõigile tuttavad toidud – Mulgi puder, Mulgi kapsad, Mulgi korp. Hea meel on tõdeda, et kohalikud inimesed oskavad seda väärtustada. Loodame, et tiitli kandmise aastal leitakse põnevaid koostöövõimalusi ning arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid, mida teistelegi tutvustada,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

„Äramärkimist väärib ka see, et sel kevadel esitati Mulgi puder UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks. Hoiame pöialt, et protsess kulgeks edukalt, sest otsus nimekirja kandmise kohta tehakse alles järgmisel aastal,“ lisasKallas.

 „Toit on kõiki inimesi ja kultuure ühendav nähtus. Mulgimaal on palju üle Eesti tuntud traditsioonilisi toite, kuid on ka uusi ja põnevaid maitseid. Seetõttu on aasta tunnuslauseks “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos),“ sõnas toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

„Tänapäevased põnevad Mulgimaa tooted on näiteks Süü Ää mahenäksid, teeseenejook, teepärlid või Pajumäe talu piimatooted,” lisas Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimub täna, 20. mail kell 11 Abja-Paluoja keskväljakul, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohapeal saab proovida ja osta kohalike ettevõtjate ja kodukohvikute erinevaid tooteid. Soovi korral võib kaasa võtta oma piknikukorvi. Lavale astuvad lõõtsakuningas Rasmus Kadaja, noorte folkbänd Foliksta, rahvatantsijad Karksi-Nuiast ning tutvuda saab talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.05.2023

 

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

20. mail toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Ida-Virumaal Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades. 

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul on Eesti püsivalt marutaudist ohustatud. „Eesti piirneb ida poolt riigiga, kus on marutaudijuhtumid jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on väga oluline, et antud piirkonna lemmikloomad oleksid marutaudi vastu kaitstud,“ rõhutas Kristian.

Ida- Virumaal toimub lemmikloomade vaktsineerimine juba teist korda. „2021. aastal vaktsineeriti kokku 434 koera ja kassi. Samuti teostab amet piiriäärsetel aladel metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist,“ kirjeldas Kristian. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on vajalik vähemalt iga kahe aasta tagant ja on loomaomaniku kohustus.

Lemmikloomade vaktsineerimine toimub õues, mistõttu on oluline, et loomaomanik kindlustaks looma ohutu fikseerimise vaktsineerimise ajaks. „Näiteks kassid on soovitatav kohale tuua transportpuurides, et tagada neile turvatunne, sest ümbritsevad koerad võivad neid hirmutada. Juhul, kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, palume see kaasa võtta,“ soovitas Kristian.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda ning vaktsineerimisgraafikuid vaadata lehelmarutaud.ee.

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2023

 

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

 Eestis on maikuu seisuga 2041 mahetootjat. Mahetootmisega jätkamiseks tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada teade.

 Mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul puudutab teate esitamine neid, kes tegelevad mahepõllumajandusega ning soovivad sellega ka uuel hooajal jätkata. „Koos taotlusega tuleb maksta ka riigilõiv, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Kõige mugavam on taotlust esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali,“ selgitas Laur.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 10. maist–15. juunini. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTAlt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 15. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 15. juunil (k.a) PTAle esitama andmed kogu ettevõttes kasutuses oleva maa kohta, s.h andmed põldude, pärandkoosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 15. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajandusele üleminekut alustada ei saa.

Dokumente võib saata ka digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-posti aadressile või esitada paberkandjal. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on PTA kodulehel.