Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2022

 Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Sel nädalavahetusel saab kaheksanda avatud talude päeva raames tutvuda üle 300 talu ja maaettevõttega üle Eesti. Kuigi avatud talude päeva põhipäevaks on pühapäev, 24. juuli, avab enamik sel suvisel suursündmusel osalevatest taludest külastajatele oma väravad juba laupäeval. 

Kõik külalised saavad tutvuda nii suuremate farmide kui väiksemate taludega, näha põnevaid loomi, linde ja taimi, uudistada põllumajandustehnikat ning maitsta ehtsat talutoitu. Igal talul on oma programm, milles näidatakse enda eripärasid. Kuna kõik 300 talu on üksteisest täiesti erinevad ning paiknevad üle Eesti, leiab iga huviline kindlasti endale meelepärase talu või maaettevõtte. Enda päevakava paika panemiseks tasub tutvuda veebikaardi ning talude programmiga veebilehel avatudtalud.ee.

Suvise suursündmuse pidulik avamine toimub täna kell 12 Pajumäe talus Viljandimaal, kus pakutakse kohalikku toitu ning maahõngulist meelelahutust. Muusikat mängivad pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Põllumajandusliku tegevusega alustavad noored ettevõtjad saavad edaspidi riigilt rohkem tuge

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, millega tõstetakse noortele põllumajandustootjatele mõeldud toetuse maksimaalset summat 40 000 eurolt 60 000 euroni.

Maaeluministri sõnul toetab määruse muudatus noortel põllumajandustootjatel põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist ja investeeringute tegemist. See on eriti tähtis praegusel ajal, kus on tõusnud märkimisväärselt erinevate sisendite hinnad. „Põllumajandusliku majapidamise sisseseadmiseks ja eduka ettevõtte käivitamiseks on tähtis aidata noortel teha vajalikud investeeringud,“ sõnas Kruuse.

Alates sellest aastast on noortel põllumajandustootjatel kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtlusalane infopäev. „Vaadates eelnevaid aastaid võib eeldada, et aastas lisandub juurde üle saja uue põllumajandustootmisega alustava noore ettevõtja. Eduka ettevõtluse aluseks on oluline aru saada, kuidas kavandatavaid tegevusi ja ressursse paremini mõtestada ja planeerida” selgitas minister.

Ettevõtlusalase infopäevade toimumise ning registreerimise kohta saab teavet Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse portaalist www.pikk.ee.

Toetust saavad taotleda 18–40-aastased mikro- või väikeettevõtjad, kes alustavad esimest korda põllumajandusliku tegevusega ning on läbinud ettevõtluse infopäeva. Toetust saab kasutada äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete tootmisega või nende töötlemise arendamisega seotud tegevusteks.

Sellel programmiperioodil on toimunud kokku kuus taotlusvooru ning toetust on määratud 629 noorele põllumajandustootjale kogusummas 25 miljonit eurot. Selle aasta oktoobrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 4,1 miljoni euro.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Avatud talude päev saab avalöögi juba sel laupäeval Viljandimaal

Maaeluministeerium
PRESSITEAD

21.07.2022

 

Tänavuse avatud talude päeva avaüritus toimub laupäeval, 23. juulil kell 12 Viljandimaal Pajumäe talus. Mahepiimandusega tegelevas talus saab tutvuda meierei ning erinevate põllumasinatega, nautida kohalikku toitu ja maahõngulist meelelahutust ning kuulata lõõtsamuusikat.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsub kõiki üles kindlasti avatud talude päeval osalema. „Eelseisval nädalavahetusel avavad oma väravad külastajatele üle 300 talu, mis annab inimestele hea võimaluse tutvuda, kuidas jõuab lettidele kodumaine toit, milline on tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kuivõrd mitmekesine on meie maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Sellel aastal on äärmiselt hea meel anda nädalavahetusele avalöök just Pajumäe talus, kus tegeletakse mahepiimandusega. See talu on oma tegevusala tõttu avaürituseks väga sobilik, sest tänavuse toidupiirkonna fookusteemaks on just piimasaadused ning avatud talude päeva maskotiks vasikas Viss,“ sõnas minister Kruuse.

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenbergi sõnul tuleb eelseisev nädalavahetus sündmusterohke. “Pajumäe talul on hea meel avaüritust võõrustada ning kõiki endale nädalavahetuse jooksul külla oodata. Talu on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval ning meie juures saab näha piimatoote valmimist algusest lõpuni – alustades rohumaast, põllutööriistadest ja lehmadest ning lõpetades kohupiimakreemi, jogurti või juustu valmimise ning pakendamisega. Usun, et põnevat avastamist jagub kõigile,“ ütles talu peremees.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Urmas Kruuse, Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Muusikat mängib ansambel Lõõtsavägilased. Kohapeal saab uudistada meiereid, tutvuda erinevate põllumasinatega ning tegeleda mitmesuguste talutegevustega. Kehakinnituseks pakutakse eestimaisest toorainest suupisteid ning degusteerimiseks talu mahepiimatooteid. Üritus on kõigile tasuta.

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 24. juulil, kui külastajatele avab oma väravad üle 300 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 23. juulil. Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel avatudtalud.eening paberkaardi leiab vaid Maalehe 14. ja 21. juuli numbri vahelt.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

KUTSE talunikele ja põllumajandustootjatele osaleda märgalaviljeluse projektis

Head talunikud ja põllumajandustootjad!

Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).

Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.

Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.

Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?

●  Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.

●  Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.

●  Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.

●  Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).

Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?

●  Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).

●  Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).

●  Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.

●  Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.

Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.

Rohkem infot:

Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee

www.elfond.ee/teoksil/margalad/margalaviljelus-baltimaades

Suvine suursündmus avatud talude päev toimub juba sel nädalavahetusel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2022

 

Kaheksanda üle-eestilise ürituse raames avavad huvilistele oma väravad üle 300 talu ning ettevõtte.

Avatud talude päeva põhipäev on küll pühapäeval, 24. juulil, kuid enamik taludest on külastajatele avatud juba päev varem.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegu iga-aastase suvise suursündmusega. „Avatud talude päev annab suurepärase võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine ning kui mitmekesine on maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Juba kaheksandat korda ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud kõiki huvilisi külla. Külastajaid ootavad põnevad loomad ja taimed, huvitav põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju huvitavat. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma eripärasid, ning iga külastaja leiab kindlasti endale sobivast piirkonnast mõne toreda talu, mida avastada. Talude kaetus on üle Eesti väga hea,“ lisas minister.

Selleaastase ürituse maskott on vasikas Viss. Vasikas on tänavu eriti sobilik esindusloom, sest Eesti 2022. aasta toidupiirkond Järvamaa tõstab esile just piimandust.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel või skannides nutiseadmega ürituse visuaalidelt QR-koodi. Tänavu rõhutakse taas kord keskkonnahoidlikkusele: talude paberkaart on leitav vaid 14. juuli ja 21. juuli Maalehe paberlehe vahelt.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

10 PRAKTILIST NÕUANNET AVATUD TALUDE PÄEVAKS

Tutvu eelnevalt talude programmidega. Avatud talude veebilehel on talude programmide all välja toodud tegevused ning kellaajad.

Riietu nii, et farmielu ja ilm su tuju ei rikuks. Vihmase ilma korral võta kaasa kummikud ja vihmariided.

Ole kena ja järgi vastuvõtjate juhiseid. Järgi pererahva juhiseid, kuhu parkida, kus jalga puhata või ringi liikuda ning kuhu prügi visata.

Ära toida talu loomi. Loomad peavad sööma just neile ette nähtud toitu. Kui tingimata soovid loomadele midagi pakkuda, siis küsi kindlasti enne pererahvalt üle.

Võta kindlasti kaasa hea tuju ja uudishimulik meel. Küsi pererahvalt küsimusi ka, nii saad kõige paremini teada, kuidas see Eesti toit ikkagi kasvab ja kuidas maaelu käib.

Võta kaasa sularaha. Kuigi enamik külastusi on tasuta, siis võib programmis olla tasulisi tegevusi. Samuti saab paljudes kohtades osta maitsvat talutoitu või käsitööd.

Jäta võimalusel oma lemmikloom koju. Säästad nii taluloomi kui ka oma karvast sõpra. Kui pead looma siiski kaasa võtma, siis helista palun ette ja räägi pererahvaga läbi.

Võta kaasa oma tass ja söögiriistad. Nii aitad vältida tarbetut plastnõude kasutamist, vähendad tekkivat prügi ja säästad loodust.

Tee vahvast päevast pilte. Pilte saad jagada nii Instagramis kui ka avatud talude päeva Facebooki lehel märkega #avatudtalud.

Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Ära kiirusta talust tallu, vaid võta aeg maha ning hinga värsket maaõhku. Avalda tänu taludele, kes oma kiirete tegemiste vahelt aega leiavad.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.07.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Nõupidamisel Brüsselis käsitletakse lisaks toidujulgeolekule veel taimekaitset ja ühist põllumajanduspoliitikat.

„Praegu on Euroopa Liidus toiduga kindlustatusega hästi, ent olukord võib muutuda. Tarneahelad liidusiseselt toimivad, ent mõtlema peab ülemaailmse olukorra peale kriisi ajal,“ kommenteeris minister Urmas Kruuse toidujulgeoleku seisu.

Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on ministri sõnul printsiibis tervitatav, ent rakenduspõhimõtted vajavad kohendamist. „Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on oluline, ent välja pakutud lahendused ei arvesta meie hinnangul piisavalt liikmesriikide erisusi ja alternatiivsete taimekaitsevahendite kättesaadavust,“ selgitas minister praeguseid kitsaskohti.

„Ühise Põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud, ootame veel Euroopa Komisjoni lõplikku kinnitust. Loodetavasti saavad kõigil liikmesriikidel strateegiakavad kiirelt kinnitatud – läbi toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamise aitavad strateegiakavad kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,“ avas minister põllumajanduspoliitika mõjude tagamaid.

Muu hulgas plaanitakse kinnitada nõupidamisel EL-i järeldused vesiviljeluse kohta, mis on 2022. a II poolaasta eesistujariigi Tšehhi Vabariigi üks prioriteetsetest teemadest.

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022

 

Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

Mahetoitu pakkuvad haridusasutused hakkavad toetust saama

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mille raames hakatakse toetama lastele mahetoitu pakkuvaid koole ja lasteaedu.

Mahetoidu pakkujateks loetakse selliseid haridusasutusi, kus kasutatakse toidu valmistamiseks vähemalt 20% ulatuses mahepõllumajandusest tulevat toorainet. Praegu on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 50. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutakse vähemalt 25% lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on mahetoidu pakkujate toetamine vajalik, et lapsed omandaksid juba noores eas head toitumisharjumused. „Haridusasutustes pakutav toit peab olema värske ja tervist toetav. Mahetoidu pakkumine aitab lisaks heade toitumisharjumuste tekkimisele tõsta ka laste teadlikkust mahepõllumajandusest ning keskkonnahoiust laiemalt,“ ütles Kruuse.

„Toetus on kasulik ka kohalikele mahetootjatele, kes saavad seeläbi rohkem võimalusi enda toodangu turustamiseks. Samuti aitab toetus kaasa toidu jätkusuutlikumale tootmisele,“ lisas minister.

2021. aasta seisuga oli Eestis mahetootjaid kokku 2043 ning mahepõllumajandusliku maad 229 400 ha, moodustades kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Keskmisel mahetootjal oli ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Eesti on praegu mahemaa osakaalu poolest Euroopas teisel kohal.

Mahetoidu pakkujatele hakatakse toetust maksma alates septembrist. Toetust hakkavad saama kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning kes on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist.

Riigieelarves on selleks aastaks toetuste jaoks ette nähtud 673 500 eurot mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot koolipidajate, koolide ja köögipersonali koolitamiseks.

Taustainfo

Haridusstatistika andmebaasi  2021/22. õppeaasta andmete põhjal on mahetoidu pakkumise toetuse sihtrühma suurus 223 747 last, kellest 30% (66 979 last) on koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja 70% (156 768 last) on üldhariduskoolide statsionaarse õppe 1.–12. klassi õpilased.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2021. a vaatluse ajal jaekaubanduses müügil 2067 kodumaist mahetoodet. Suurima osakaalu kogu sortimendist moodustasid tera-, kaunvilja- ja õlitooted (19%). Neile järgnesid maitse- ja ravimtaimed ning teed (15%), kartul, köögivili ja neist valmistatud tooted (14%) ning puuviljad, marjad ja neist valmistatud tooted (12%).

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2022

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega tekib keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel võimalus taotleda toetust toodete töötlemiseks või turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks.

Investeeringutoetust saavad taotleda kõik keskmise suurusega või suured ettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on toiduainete või jookide tootmine. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuste pakkumine praeguses keerulises olukorras eriti oluline.

„Nende toetuste abil on võimalik ettevõtjatel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad kulusid vähendada, energiat säästa ning üldist töökorraldust tõhustada. Selle kõigega aitame kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele,“ ütles minister Kruuse.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmiperioodi jooksul. Toetus ühe taotleja kohta on minimaalselt 100 000 eurot ja maksimaalselt kolm miljonit eurot. Toetuse määr on keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ja suurettevõtjatel kuni 20%. Septembris avatava taotlusvooru eelarve on neli miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Mahepõllumajandusettevõtjatele väljastatakse uue kujundusega sertifikaate

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
07.07.2022

 

Alates 2022. aasta algusest väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele uuendatud kujunduse ja turvaelementidega tunnustamise otsuseid ehk sertifikaate.

2022. aasta algul rakendus Euroopa Liidus (EL) uus mahepõllumajanduse määrus*, millega muutus ka ettevõtjale väljaantava sertifikaadi kujundus ning sellel kajastuv informatsioon, lisandusid turvaelemendid.

Uut tüüpi sertifikaat on võrreldes varasemaga märksa üldisem dokument, mille olemasolu kinnitab, et ettevõtja tegevusalad (tootmine, ettevalmistamine, turustamine/turule viimine, ladustamine, import, eksport) on kooskõlas mahepõllumajanduse määrusega. PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Pille Edovaldi sõnul on sertifikaadi esimeses osas toodud andmed ettevõtja, järelevalveasutuse ja -koodi, tegevusalade, tootekategooriate ja tootmismeetodite kohta. Samuti on sertifikaadil selle väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg. Sertifikaadi teise osa täitmine on liikmesriikide järelevalveasutustele vabatahtlik, kuid võimaldab vajaduse korral lisada täpsemat informatsiooni näiteks ettevõttes toodetavate toodete, nende koguste, ettevõtja erinevate tegevuskohtade või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta. Eestis tunnustatud ettevõtjate puhul on täpsem informatsioon leitav mahepõllumajanduse registrist.

Sertifikaadi päisesse lisandus QR-kood, mille nutiseadmega skaneerimisel on võimalik kontrollida sertifikaadi tõesust ja kehtivust. Sertifikaadi väljastamisel lisatakse sellele ka võltsimisvastane vesimärk ning kinnitatakse järelevalveasutuse digitempliga.

Mahepõllumajanduse sertifikaat antakse välja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemisTRACES (Trade Control and Expert System). „Kuigi TRACES-ese kaudu muutub sertifikaatide väljastamine liikmesriikidele kohustuslikuks alles 2023. aastal, kasutab PTA koos teiste Põhja- ja Baltimaade järelevalveasutustega süsteemi võimalusi juba käesolevast aastast,“ vahendas Edovald ja lisas, et TRACES-es väljaantud mahesertifikaadid on kõigile soovijaile igas liikmesriigi keeles nähtavad, kättesaadavad ja väljaprinditavad. Seoses Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti liitmisega väljastatakse nüüdsest tunnustatud ettevõtjale üks terviklik kõiki tegevusalasid kajastav sertifikaat. 7. juuli seisuga on uue kujundusega sertifikaadi saanud Eestis 58 mahepõllumajandusettevõtjat.

Euroopa Liidus mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtjate ja neile väljastatud sertifikaatide avalik andmebaas (List of Organic operators in the EU) on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt. Eestis tunnustatud mahepõllumajandusettevõtjad ning nende tegevuse täpsemad andmed leiabmahepõllumajanduse registrist.

*Mahepõllumajanduse määrus nr 2018/848

Mahesertifikaat