Kiili vallas Harjumaal tuvastati mägral koerte katk

Kiili vallas Harjumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud mäger. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Kärt Jaarma sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Jaarma vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal veel ka Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning maakondadest ka Hiiumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Parima talutoidu valimise konkurss tuleb taas

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
02. september 2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub juba kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd.

„Konkurss on iga aastaga järjest populaarsem, uudsete maitsete ja põnevate kooslusega üllatajaid on järjest enam,“ ütles Taluliidu projektijuht Gelis Pihelgas. „Eelmisel aastal esitati konkursile 81 toodet, kõige populaarsem kategooria oli talujuustude kategooria, kuhu esitati suisa 15 toodet“ lisas Pihelgas.

Käesolev aasta on Põhja-Eesti maitsete aasta, selle piirkonna parimale antakse välja eriauhind. Eelmisel aastal oli fookus Läänemaal, parimaks tooteks valiti Tammejuure Mahetalu kooritud kanepiseemned.

2021. aasta parim talutoit selgitatakse välja järgnevates kategooriates:

  • Parim piimatoode
  • Parim juust
  • Parim pagaritoode
  • Parim alkoholivaba jook
  • Parim valgutoode
  • Parim maius
  • Parim tervisetoode
  • Parim alkoholiga jook
  • Parim lisand
  • Parim Põhja-Eesti toode

Kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib tiitli „Parim talutoit 2021“. Eelmisel aastal pälvis tiitli Andre juustufarm tootega “Andre Prima Old”.

Parim talutoit 2021 võitjad tehakse teatavaks sügisel toimuval talunike tänuüritusel.  Hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 28. septembril Tallinnas Scheeli restoranis.

Konkursil osalemiseks palume registreerida oma tooted hiljemalt 18. septembriks siin.

Lindude sügisrändel võib lindude gripi oht suureneda

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE

01.09.2021

 

Lindude gripp võib meid taas ohustada lindude tagasirändel. Lõuna-Soomes on viimastel nädalatel tuvastatud kõrge patogeensusega lindude grippi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakoona juhataja Olev Kalda sõnul peavad linnupidajad olema valvsad, sest grippi tuvastatakse endiselt. „Lõuna-Soomes tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvesid H5N1 ja H5N8 luikedel ja kajakatel ning ka kanakullil. See näitab selgelt, et haigus on endiselt ringlemas ning võib sügisrändega ohustada ka Eestit,“ selgitas Kalda.

Eestis tuvastati paar nädalat tagasi Pärnumaal kormoranil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N1. „Võib öelda, et tegemist oli üksiku leiuga ning massilist suremust siiski pole, kuid see näitab, kui vastupidav võib antud viirus keskkonnas olla,“ kirjeldas Kalda. 

Kuna lindude sügisrändega võib nakkuse levik suureneda, siis on väga oluline, et linnupidajad rakendaksid jätkuvalt bioturvalisuse meetmeid ning söödaksid ja joodaksid linde vaid siseruumis või varikatuse all. 

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Jätkuvalt palume ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.