Kuu: aprill 2021

Bambust sisaldavaid plastist toidunõusid ei tohi enam müüa

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.04.2021

Tarbija tervise huvides loetakse bambust sisaldavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemed nõuetele mittevastavaks. Kodus olevate bambusnõude kasutamine mõtle hoolikalt läbi.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Katrin Jõgi sõnul peavad plastist müüdavad toidunõud vastama nõuetele, eelkõige seetõttu, et igast toiduga kokku puutuvast esemest eritub materjali koostisosi. „Eristada tuleb bambusest ja bambusjahust ning plasti segust valmistatud toidunõusid. Bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlike koostisosi. See on aga otsene oht tervisele,“ selgitas Jõgi.

Täna ei ole bambusjahu kasutamiseks Euroopa Liidus luba taotletud, mistõttu ei tohi seda koostisosana toiduga kokku puutuvates nõudes kasutada.

„Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud Euroopa Liidus umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF). Laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused. Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime,“ kirjeldas Jõgi.

Põllumajandus- ja Toiduamet on kõigile käitlejatele, kes müüvad bambust sisaldavaid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemeid saatnud märgukirja edasise käitlemise peatamiseks.

Paraku ei ole ilma laboratoorsete analüüsideta võimalik eristada, kas bambust sisaldavad tooted on ohtlikud või mitte. Ohu vältimiseks soovitab amet:

• ära kasuta kuuma toiduga;

• ära kasuta mikrolaineahjus;

• ära kasuta lastele toidu serveerimiseks;

• lõpeta kasutamine toidunõuna, kui pind on muutunud kriimuliseks.

Rohkem infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Taimekaitse nõukogus arutati ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.04.2021

Eile toimus Maaeluministeeriumi korraldatud taimekaitse nõukogu veebiseminar, kus arutati võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamist.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk sõnas avakõnes, et võltskaupade sissetoomine Euroopasse on kasvav trend – eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Sellised tooted on näiteks ravimid, taimekaitsevahendid ja toidukaubad.

„See areng tähendab, et meie ühiskond on kriitilises olukorras, kus on vaja reageerida ennetavalt ja tasakaalustatult, arvestades kõiki seisukohti. Kuna kuritegelik element muutub üha salakavalamaks, peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam nende probleemidega toimetulekuks,“ sõnas Kuusk.

Oma kogemusi jagasid seminaril kolleegid Eesti ja Leedu järelevalveasutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur katsumus. Sellise kaubandusega tegelevad üldjuhul isikud, kes on oma tegevusega kontrollsüsteemist ees ning teevad Euroopa Liitu sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.

Seminaril osalenute sõnul on otsustav koostöö ametiasutuste vahel – seda nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja eri organisatsioonide (nt Europol) vahel.

Viimaste andmete kohaselt on kuni 14% Euroopa Liidu turul olevatest taimekaitsevahenditest ebaseaduslikud. Senised kogemused on näidanud, et teatud tootegruppide keelustamise järel suurenes nende maht avastatud ebaseaduslike taimekaitsevahendite partiides. Eksperdid prognoosivad taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse mahu kahekordistumist lähima kümne aasta jooksul. Sellise arengu üks mõjureid on Euroopa Liidu ambitsioonikate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise plaanide elluviimine.

Taimekaitse nõukogus osalejad leidsid üheskoos, et Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam.

Valmis põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valminud on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava koostamise siht oli luua valdkondade ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulge- olekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konku- rentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevus- suuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus.

Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava ees- märkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tipp- kohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas.

PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium.

Tutvu Põka 2030 kokkuvõttega SIIN

Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

Lemmikloomade müümisega seotud äritegevusest tuleb edaspidi riiki teavitada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.04.2021

Tänasest, 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mis koondab ja ajakohastab seniseid loomatervise valdkonna õigusakte. Määrusega kaasneb muudatusi nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui ka laiemalt.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul uue määrusega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muudatused toob õigusakt siiski kaasa. „Teatamiskohustus laieneb uue õigusaktiga muu hulgas ettevõtjale, kes peab äritegevuse eesmärgil koeri, kasse või muid tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi,” ütles minister.

Sellised ettevõtted on näiteks lemmikloomi püsiva tegevusena müügiks pakkuvad kasvatajad ja poed. Seda ka juhul, kui loomi kodustes tingimustes kasvatatakse. Samuti loomade varjupaik – kui seal tegeletakse lemmikloomade vahendamisega teise liikmesriiki, tuleb taotleda tegevusluba. „Lemmikloomade pidamine ärilisel eesmärgil ja nende vahendamine on kõrgema loomaterviseriskiga ning sellega tegelevad ettevõtted vajavad seetõttu riigi suuremat tähelepanu,” lisas Kruuse.

Ministri sõnul loob seadusemuudatus kindluse neile, kes plaanivad endale lemmiklooma võtta. „Eesmärk on, et lemmiklooma heaolu oleks paremini tagatud tema sünnist saati. Aitäh kõigile, kes on otsustanud või plaanivad võtta vastutuse mõne lemmiku hea käekäigu eest. Teadupärast on lemmikloomadel hea mõju ka inimese vaimsele tervisele – eriti praegusel keerukal ajal,” sõnas minister.

Euroopa Liidu loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. Seadus jõustub eeldatavalt tänavu 1. juulil. Edaspidi tuleb valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel juhinduda nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktidest ning vahepealsel perioodil eeskätt Euroopa Liidu loomatervise määrusest.

Rohkem teavet muudatustest loomatervise valdkonnas saab Maaeluministeeriumi kodulehelt.

KEVILI pakub põllumeestele heinatoorme kokkuostu

KEVILI pakub põllumeestele heinatoorme kokkuostu. Eesti mõistes on tegemist ainulaadse projektiga, mille suurimaks väljundiks on aidata põllumeestel toota alternatiivkultuure ning võtta kasutusele rohumaad. Kui varasemalt paljud põllumehed purustasid haljasmassi põllule või niitsid toetuste saamiseks, siis täna on sellele toormele väljund, mis toob põllumehele reaalselt majandusliku kasumi. Lisaks võimaldab projekt kasutusse võtta sellised pinnad, mis sageli on tootmisest väljas, nagu turbaalad. Tehase jaoks, aga saab seal vajaminevat tooret kasvatada, näiteks päideroogu.

Kvaliteetse heina saamiseks on rohi vaja varakult niita (kõrrelistel loomise, liblikõielistel nuppumise ajal) ja kiiresti kuivatada. Kui koristustööd venivad, hein seisab kaua maas või saab vihma, kaotab ta palju oma väärtusest.

Hästi kuivatatud hein on roheka värvusega ja meeldiva aromaatse lõhnaga.

KEVILI pakub põllumeestele heina ladustamise eest alates teisest kuus kompensatsiooni 0,80 eurot/tonn.

Heinatehasel on huvi kasvatajatega jõuda kokkuleppele heina pikaajalise ladustamise osas. Ladustamise tasu alates 2. kuust lepitakse iga põllumehega kokku.

Rohkem informatsiooni leiab SIIT

Egiptuse päritolu kartulis tuvastati ohtlik kartulihaigus

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
20.04.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas tarbekartuli turustamise kontrolli käigus Egiptusest pärit kartulis karantiinse taimehaiguse kartuli-pruunbaktermädaniku.

Kuna teadaolevalt esineb Egiptuses pruun-baktermädanikku (Ralstonia solanacearum), võetakse sealt pärit kartulist pisteliselt kontrollproove haiguse laboratoorseks määramiseks. Kõnealune kartulipartii jõudis Eestisse läbi Läti vahelao, oli visuaalselt haigustunnusteta ning nõuetekohaselt pakendatud.

„Eestis kasvanud kartulist pruun-baktermädanikku siiani leitud ei ole. Seda ei leitud ka 2021. aasta alguses läbiviidud kartuli karantiinsete bakterhaiguste seire käigus, samuti ei tuvastatud kartuli-ringmädanikku,“ ütles taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Mart Kinkar. „Seire käigus võeti üle 160 laboratoorse proovi 56 Eesti tootja kartulipartiidest, kuid pruun-baktermädanik leiti Eestisse sisse toodud kartulist“, täpsustas Mart Kinkar.

Inimeste tervisele karantiinne bakterhaigus ohtu ei põhjusta, kuid võib soodsates kasvutingimustes hävitada suure osa kartulisaagist.

„Tähtis on siinkohal meeles pidada, et eksootilistest riikidest pärit söögikartulit tuleb kasutada otstarbepäraselt ja seda ei tohi aiamaale või mujale istutada, kuna haigus võib levida edasi nii mulla kui ka kasteveega,“ rõhutas Mart Kinkar.

Nii kartuli-pruunbaktermädanik kui ka kartuli-ringmädanik võib kartulimugulates säilida, ilma et haigustunnused avalduksid. Samuti on maaomanikule koormavad tõrjemeetmed, mida haiguskolde tuvastamisel peab kohaldatama. Bakterhaigusest vabanemiseks peab hävitama saastunud kartulimugulad ja kartulipõllul tuleb loobuda kartulikasvatusest kolmeks järgnevaks aastaks. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõik hoidlad, masinad, seadmed ja konteinerid, mis saastunud kartuliga võivad olla kokku puutunud.

Lähem info:

Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
mart.kinkar@pta.agri.ee

Pindalatoetuste infopäevad toimuvad 23. aprillist kuni 1.maini 2021. a

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
20.aprill, Viljandi

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat pindalatoetuste taotlusvooru kokku 15 infopäeva, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2021. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh 2020 aastaga võrreldes tehtud muudatusi, nn üleminekuaastast tulenevaid erisusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Tulenevalt COVID-19 pandeemiast toimuvad kõik infopäevad sel aastal veebiseminari vormis. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine kodulehel www.pikk.ee Esimene infopäev toimub juba sel reedel, 23. aprillil.

Harjumaa tootjate infopäev, reede 23. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Jõgevamaa tootjate infopäev, reede 23. aprill kell 9.30, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Läänemaa tootjate infopäev, laupäev 24. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Vaike Nõu ja Lilia Kulli

Valgamaa tootjate infopäev, pühapäev 25. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Ida-Virumaa tootjate infopäev, esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo aller ja Heiki Unt
Tartumaa tootjate infopäev, esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Võrumaa tootjate infopäev, teisipäev, 27. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Pärnumaa tootjate infopäev, teisipäev, 27. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Järvamaa tootjate infopäev, kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Helle Rohtla ja Lilia Kulli
Põlvamaa tootjate infopäev, kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Raplamaa tootjate infopäev, neljapäev, 29. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Lilia Kulli ja Vaike Nõu
Viljandimaa tootjate infopäev, neljapäev, 29. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Lääne-Virumaa tootjate infopäev, reede, 30. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo Aller ja Heiki Unt
Hiiumaa tootjate infopäev, reede, 30. aprill kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik
Saaremaa tootjate infopäev, laupäev, 1. mai 2021 kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik

Infopäevad on osalejatele tasuta. Tegevust toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

Pindalatoetuste taotlusperioodil on võimalik konsulentidelt saada kuni 2 tundi 100% toetatavat (ehk taotlejale tasuta) e-PRIA kasutamise juhendamist. Täpsema info ja konsulentide kontaktandmed leiate MES nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee, otselink https://www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/e-pria-kasutamise-juhen

Metsaomanikke kutsutakse konkursil osalema

Eesti Erametsaliidu teade
20. aprill 2021

Tänavu juba 28. aastat toimuvale metsamajandajate konkursile kutsutakse osalema metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldatavale konkursile oodatakse kandidaate kuni 20. maini.

Traditsioon tunnustada tublisid metsamajandajaid sai alguse juba 28 aastat tagasi. Nende aastate jooksul on konkursil osalenud suur hulk metsaomanikke, kes kõik on andnud tunnistust Eesti erametsade mitmekesisusest ja nende metsade eest hoolitsejate eriilmelisusest. Ka sel aastal oodatakse konkursile osalema metsaomanikke, kes oma metsas hoole ja heaperemehelikkusega toimetavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on mõne või tuhande hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Metsamajandajate konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 20. maiks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss. Pärast 20. maid võetakse kõigi kandidaatidega ühendust ning suve esimeses pooles külastab osalejaid neljaliikmeline hindamiskomisjon, et tutvuda osaleja metsa ja selle majandamise põhimõtetega.

Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad sel aastal Hiiumaa Metsaseltsi juht ja konsulent Aira Toss, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar, Rakvere Metsaühistu juht ja konsulent Meelis Matkamäe ning 2020. aasta parim metsamajandaja Mihkel Jürisson.

Tänavuse metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval, osalejatele panevad väärikad auhinnad välja STIHL Eesti, Forestplanter, Luua Metsanduskool, Deskis ja teised.

Foto: 2020. aasta metsamajandajate konkursil osalejad (Erlend Štaub)

Lisainfo:

Kertu Kekk-Reinhold

Eesti Erametsaliit

kertu.kekk@erametsaliit.ee, 5596 7682

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 1390 klienti

Pressiteade
19. aprill 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

16. aprillil lõppes loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Kokku esitas piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse 1390 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esmakordselt sai loomatoetuste taotlusi esitada e-PRIA avalehelt ja uuenenud teenuse kaudu. Taotlejate tagasiside uuendatud teenusele oli igati positiivne. Taotlust oli lihtne täita ja esitada ning seda kõike sai teha 100% kontaktivabalt.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) saamiseks esitati 650 taotlust, piimalehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus (PTK2) 94 taotlust ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks 691 taotlust.

Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Taotluste vastuvõtt toimus 2.-22. märtsil ning pärast seda sai toetusi hilinenult taotleda veel 16. aprillini.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

MESi kriisimeetmed on taas avatud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2021

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks suunatud laenu ja laenukäenduse kriisimeetmed on taas taotluste esitamiseks avatud.

Tänasest alates võtab MES vastu käibelaenu ja laenukäenduste taotlusi. 2020. aasta laenujääk 14,3 miljonit eurot suunatakse uuesti kasutusse. Sellest 2 miljonit eurot on ette nähtud käibelaenudeks ning 12,3 miljoni euro ulatuses suurendatakse käendusreservi.

Käibelaenude väikese mahu tõttu piirdub laenu sihtgrupp põllumajandustootjate ja toiduainete töötlemise sektoriga. Lisaks on käibelaenude mahud ning eelarve jagatud ettevõtte suuruse alusel kaheks:

(1) mikroettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 25 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 750 000 eurot ning

(2) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 200 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 1 250 000 eurot.

„Käibelaenu jagamine ettevõtte suuruse alusel annab suuremale hulgale ettevõtjatele võimaluse sellele ligi pääseda, mis omakorda tagab rohkemate ettevõtetele võimaluse leevendada tekkinud käibevahendite puudust,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

„Käendusreservi suurendamine on praegu väga vajalik, sest pangad on järjest enam hakanud ka ettevõtetele laene väljastama, mistõttu MESi pakutav käendus annab pankadele kindlustunde oma laenuotsuste tegemisel,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui nelja miljoni euro ulatuses.