PRIA maksis 2020. aastal toetusteks ligi 319 miljonit eurot

Pressiteade
18. jaanuar 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksis 2020. aastal ligi 21 600 kliendile kokku 318 944 996 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli ütleb: „2020. aasta oli eriline, aga COVID-19 kriisiga seotud elukorralduse ootamatu muutus ei löönud meid rivist välja. Kiiresti viidi ellu muudatused töö korraldamises ja see tagas, et menetlus, kontroll ning väljamaksed jätkusid plaanitud kvaliteedis ja mahus. Lisaks suudeti sujuvalt ning kiiresti korraldada ka erakorraliste meetmete vastuvõtt. Oleme tänulikud nii klientidele, koostööpartneritele kui ka oma töötajatele. Öeldakse ju, et kett on nii tugev, kui seda on tema kõige nõrgem lüli. Nagu tõestas 2020. aasta, siis meie kett koosneb väga tugevatest lülidest!“

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 92 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku ligi 65 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2 437), Pärnumaal (2 326) ja Võrumaal (2 317). Kõige suurema toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 41 miljoni euro. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

 

 

PRIA 2020. aastal makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes

Suurima mahu moodustasid otsetoetused ca 170 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 116 miljoni euroga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetused ca 15,3 miljoni euroga. Üleminekutoetusi maksti 9,1 miljonit eurot, riiklike toetusi 6 miljonit eurot, koolikavade toetusi 2,6 miljonit eurot ning turukorralduseks läks 0,2 miljonit eurot.

2020. aastal avaldas toetuste maksete mahule kindlasti mõju ka COVID-19 viirusega seotud olukord. COVID-19 mõjude leevendamiseks avati mitu erakorralist meedet:

2021. MAKi meede toidutootjatele ja –töötlejatele: COVID-19 puhangust tingitud erakorraline ajutine abi mikro- väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele

  1. EMKFi meede: COVID-19 pandeemiast tingitud vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  2. EMKFi meede: Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  3. Põllumajandustootja asendamise toetuse erakorraline abi

Eelpool nimetatud meetmete makseteks eraldati eelarvet üle 8,2 miljoni euro, millest väljamakseid tehti eelmisel aastal kokku 1,67 miljonit eurot.

Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
18. jaanuar 2021.a

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettepanekul jõustati käesolevast aastast FIEdest talunikele 5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult.

„Eelmine aasta oli talupidajatele keeruline ning majanduslikult raske. Koroonaviiruse puhang ja mitmed muud negatiivsed asjaolud vähendasid talunike tulusid, mistõttu täiendav maksusoodustus on vägagi asjakohane,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Riigikogu kehtestas metsaomanikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse mullu kevadel pärast koroonakriisi levimist. Seejärel pöördus Eestimaa Talupidajate Keskliit Maaeluministeeriumi ja Riigikogu poole taotlusega kehtestada analoogne tulumaksusoodustus ka talunikele.

Riigikogu kehtestaski möödunud aasta lõpus FIEdest talunikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult ja see jõustus käesoleva aasta algusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab reeglina peretalusid, ning käesolev seadusemuudatus aitab kaasa FIEde vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.

 

Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.

 

KUTSE: Kindlustusühistu ÜKS hommikuseminar

 

Kutsume Teid osalema 19. jaanuaril ja 26. jaanuaril toimuval Eesti Kindlustusühistut ÜKS tutvustaval hommikuseminaril.

Seminari ajakava:

10.00-10.15 Tervitussõnad ja sissejuhatus. Roomet Sõrmus (EPKK), Kerli Ats (ETKL) ja Raimond Strastin (Aiandusliit)

10.15-11.00 Eesti Kindlustusühistu ÜKS tutvustus. Miks on kasulik astuda kindlustusühistu liikmeks? –Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne.

11.00-11.30 Küsimused ja vastused.

 

Palun valige seminaril osalemiseks Teile sobiv kuupäev ja registreeri ennast siin:

19. jaanuari seminari registreerimise vorm:https://forms.gle/DNEnLqcYYSva8KCA6

26. jaanuari seminari registreerimise vorm:https://forms.gle/1hEp9vqb2CkP4Wtb9

 

Veebiseminaril osalemise lingid:

19.01.2021 toimuval seminaril osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/84899842955

26.01.2021 toimuval seminaril osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/86589574314

 

Lambakaardi soodustused ETKLi liikmetele

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on oma liikmetele välja töödanud liikmekaardi, mida kutsutakse „Lambakaardiks“.  Tegemist on pika traditsiooniga liikmekaardiga, mida Taluliit on oma liikmetele välja andud juba üle 20 aasta. Oleme jäänud truuks oma kaardi kujundusele ning otsime pidevalt juurde koostööpartnereid, kes pakuksid talupidajatele soodsamalt teenuseid ja tooteid.

Lambakaardi saavad tellida endale AINULT Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsioonide liikmed.

Tänaseks on lambakaardil kokku 12 koostööpartnerit. Kõige pikaajalisemateks koostööpartneriteks on Lambakaardil Alexela ja Olerex, kes pakuvad sooduskaardi omanikele soodsamat kütust. Lisaks kütusesoodustusele, pakub Olerex soodustust ka näiteks autopesu, haagise rendi ja kohvijookidele. Taluliidu kauaaegseteks koostööpartneriteks on ka Niidustuudio, Stokker ja Büroomaailm.

Olulise soodustusena saavad Taluliidu liikmed ja lambakaardi omanikud kasutada 20% soodamalt põllumajandustootjate Asendusteenust. Kui loomakasvatajast talupidaja on haige või soovib puhata, on tal võimalus pöörduda asendusteenistuse poole ja tellida endale asendaja.

Eelmisel aastal lisandus lambakaardile  6 uut koostööpartnerit, kellele oleme me väga tänulikud koostöö võimaluse eest. Üheks uueks koostööpartneriks on näiteks Kalev Spa veekeskus ja spordiklubi, tänu kellele on lambakaardi omanikel võimalus aeg maha võtta ning soodsalt puhkata. Lisaks Kalev Spale on meie uuemad koostööpartnerid veel Spa Tours OÜ, AnuAit, Terake Workfields, Akukeskus ja Bauhof.

Kõik soodustused on leitavad meie kodulehel: www.taluliit.ee/soodustused/

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

 

2020. aasta võib kohati tunduda kui halb unenägu, millest me kõik tahame ärgata – raputada hommikuvõimlemisega aasta alguses kogu möödunud aasta maha ning alustada uut aastat nii nagu midagi poleks olnud ja muutnud ning naasta oma normaalsesse argipäeva. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole ning 2020 ei olnud kindlasti halb unenägu vaid uus olukord, millega peame harjuma ja seda me oleme ka tegemas.

 

Tegevused ning kordaminekud:

  • Siseriiklike üleminekutoetuste (ehk Top-up’i) maksmise lõpetamine ja selle asemel palju õiglasemate kriisitoetuste maksmine ka suuremas summas;
  • Taluliidu esindaja nimetamine taas EL majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks;
  • Põllumajandustootjate asendamise teenuste tagamine kriisilolukorras ja teenuste laiendamine ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele;
  • Aktiivne ettevalmistumine uueks EL finantsperioodiks;
  • Oma liikmeskonna kasvule pööramine.

 

 

Nüüd kõigest lähemalt. Taluliidule oli 2020. aasta tormiline ja töömahukas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperiood 2014 – 2020 on lõppemas ja algamas on üleminekuperiood, mis on üheltpoolt vanaga jätkamine ja uue programmperioodi ettevalmistus. Siiski on esindusorganisatsioonid aktiivselt osalenud juba ettevalmistustöödes uueks programmperioodiks. Olukorras, kus tavapäraseks on muutunud sotsiaalne distantsi hoidmine on olnud kogu töökorralduse muutmine paras väljakutse. Kui kevadel ei suutnud kahte tundigi ekraani ees keskenduda, siis aasta lõpuks olime saanud professionaalideks veebikoosolekutel osalemises. Polnud erand, kus leidsid ennast korraga kolmelt koosolekult – üks lauaarvutis, teine sülearvutis ning kolmas telefonis. Aga harjutamine teeb meistriks. Ehk, et kui aasta alguses, ei suutnud me kilomeetritki veebikoosoleku mõistes kõndida, siis aasta lõpus olime maratoonarid veebikoosolekute mõistes.

Taluliidule on 2020, toonud arusaamise, et põllumajandustootjaid koondaval katuseorganisatsioonil on oluline tugiroll, et seista oma liikmete eest ning meil on vaja ühiselt arendada oma organisatsiooni, et olla ühiselt tulevikus tugevad.

 

Võtame siis aasta kokku ja vaatame üle olulisema 2020. aastast:

 

  • ÜPP STRATEEGIAKAVA 2021-2027 TÖÖGRUPID ja JUHTKOMISJONI TÖÖ

Lõppenud on esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 strateegiakava koostamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile. Taluliidu esindajad on 2020.aastal olnud aktiivselt kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töögruppide töösse. Kui aasta esimeses pooles oli peamine fookus töörühmade tööle, siis aasta lõpus oli juhtkomisjoni liikmetel tihe töögraafik. Tänaseks on läbitöötatud kõik töögruppide abil valminud ÜPP sekkumislehed. 2021. aasta esimeses pooles algab ÜPP strateegiakava ettevalmistamise järgmise etapi töö.

 

  • EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

28. mail 2020. a. toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks sotsiaalministri ettepaneku nimetada Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uued (EMSK) liikmed järgmiseks viieks aastaks ja nende hulgas ka Kerli Ats’i Eestimaa Talupidajate Keskliidust. 

Seega, on pärast viie aastast vaheaega Eesti talupidajate huvid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees taas esindatud.

Komitee uue koosseisu ametiaeg algas 21. septembrist 2020 ja kestab viis aastat. Komitee liikmeks olemine annab organisatsioonidele ametliku platvormi oma seisukohtade väljendamiseks Euroopa Liidu tasandil.

 

  • ASENDUSTEENISTUSE LAIENEMISEST TAIMEKASVATUSEGATEGELEVATELE ETTEVÕTTELE JA LISAEELARVEST

Hoolimata kriisiolukorrast suutis Taluliit tagada asendusteenistuse pakkumise talunikele. Mullu kevadel otsustas Vabariigi Valitsus laiendada asendusteenusteenuse pakkumist ka taimekasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele ja asendusteenuse kogu riiklikku toetust suurendati 0,5 miljoni euro võrra. Asendusteenuse taimekasvatus ettevõttetule asendusteenuse pakkumiseks palgati 2020.aastal kokku 13 asendustalunikku.

 

  • TALUPÄEV 2020

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal oleks toimunud juba 29nd korda. Kahjuks kriisiolukorras me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldas Taluliit Talupäeva konverentsi „Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?“

Läbi erinevate ettekannete ja põllumajandustootjate praktilisi kogemuste analüüsiti 13. novembril, Pärnus Estona SPA konverentsikeskuses toimuval konverentsil põlvkondade vahetuse hetkeseisu Eesti põllumajanduses.

 

Vaata konverentsi järele siit: https://maaelu.postimees.ee/7101749/konverentsil-otsitakse-lahendust-kuidas-noori-pollumajandusse-tuua 

 

  • PARIM TALU JA TALUTOIT 2020

Ka sel aastal jätkasime traditsiooni valida parimad talud ja talutoidud. Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel.

Loe lähemalt Parima talu valimisest
Loe lähemalt Parima talutoidu valimisest

 

  • LIIKMED JA VAATLEJALIIKMED 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu vaatlejaliikme staatus lõppes Valgamaa Põllumeeste Liidul, ning nad on otsustanud astuda Taluliidu liikmeks. Lisaks on esitanud liikmeks astumise avalduse Mahepõllumajanduse Nõu- ja Jõukoda. Taluliidul on ka uus vaatlejaliige, kelleks on Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

 

  • LIIKMETE HUVIDE ESINDAMINE

Taluliidu peamine eesmärk on oma liikmete huvide esindamine ning kaitse. Selle aastal oleme tegelenud erinevate küsimustega, milleks üheks olulisemaks on olnud õiglasem siseriiklike toetusete jagamine 2021. aastal. Taluliit on seisnud tugevalt selle eest, et toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid kriisiabiga EL ajutise riigiabi raamistiku alusel. Taluliidu jaoks on olnud algusest peale selge, et siseriiklike otsetoetuste maksmine ehk nn top-up ei ole kriisiolukorras õiglane meede.

Alljärgnevalt kokkuvõte ametlikest Taluliidu poolt edastatud pöördumistest:

2020. aasta märksõna oli tervis, siinkohal soovime rõhutada, et tervis on otseselt seotud meie toidusüsteemiga – ohutu ja kvaliteetne puhas toit. Ohutu ja puhas toit saab alguse puhtast ja hoitud loodusest.

Soovime omalt poolt tänada kõiki toidutootjaid, kes tagavad meile kvaliteetse, puhta ja ohutu kodumaise toodangu. Taluliit seisab tugevalt selle eest nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, et peretalud oleksid maapiirkondades jätkusuutlikud ning nende panust loodushoidu hinnatakse.

Head uut aastat ja hoidke ennast!

Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

EHTNE TALUTOIT 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 on jõudnud lõpusirgele. Antud aasta oli Ehtsale Talutoidule väga tegus ja väljakutsete rohke.

Koostöös 2020. aasta Ajujahi võitjameeskonnaga SEIK, MTÜ Eesti OTT ja MTÜ Ehtne Talutoit sai Aprillis loodud talutoidu E-TURG. Tänaseks on e-turul kokku pea 60 tootjat ja müügil üle 400 erineva toote. E-turule on tekkinud kindlad püsikliendid ning aktiivselt toimuvad igapäevased tellimused.

Juulis toimus juba viiendat korda Parima Talutoidu valimine, mille eesmärgiks on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada tublide talunike tööd. Läänemaa maitsete võitjaid saime tunnustada augustis toimunud Valge Daami festivalil ja üldvõitjaid novembris toimunud Talunike tänuüritusel.

2020. aastal valmis ka 4 uut ja toredat talulugu meie tublidest Ehtsa Talutoidu liikmetest Iga talulooga valmisid ka ilusad pildigaleriid.

Tahame tänada Teid kõiki, et olete taaskord toonud Eesti inimesteni maitsvat ning puhast toitu!

Loodame, et pühadel kaunistas paljude toidulauda just EHTNE TALUTOIT!

 

2020. aastal valmis 4 uut talulugu Ehtsa Talutoidu kaubamärgi liikmetest

Pajumäe talu lugu

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu…

Kuusiku talu lugu
Kuigi eestlased söövad peamiselt kana- ja sealiha toodetakse Eestis ka muu maailmaga võrreldes väga kvaliteetset ja puhast veiseliha. Selle ehedaks tõestuseks on Jane Mättiku veisekasvatus Rookülas…

Veinimäe talu lugu
Veinimäe talu on viinamarjaistandus Lõuna-Eestis, täpsemalt Võrumaal, Kärgula külas. Seal laiub üle 2,500 ruutmeetrit pikkades kiletunnelites üle 75 erineva viinamarjasordi. Vaid mõned üksikud sordid kasvavad väljas, lageda taeva all. Nende kõigi eest kannab hoolt Veinimäe viinamarjaistanduse peremees Roman Šarin…

Tammejuure mahetalu lugu
Tammejuure mahetalu kõlab kui muinasjutt- kuskil kaugel on üks peretalu, kes toodab kõike mahedalt ning kasutab sellest päikeseenergiat. Õnneks pole nad välja mõeldud, vaid päriselt olemas…

 

Eesti mahetootja teenis kõrgeima tunnustuse maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil

Esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna. 3-tärni vääriliseks tunnistati Piesta õunastroop, mis on ka Eesti gurmaanide lemmik. 3-tärni auhind Great Taste konkursil on kõige ihaldusväärsem tunnustus toidu- ja joogimaailmas. Tänavu oli võistlusel osalemas 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 1,6% ehk 205 pälvisid 3-tärni hinnangu.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#eesti-mahetootja-teenis-korgeima-tunnustuse-maailma-koige-usaldusvaarsemal-toidu-ja-joogikonkursil 

 

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#parim-talutoit-2020-on-andre-juustufarmi-juust-andre-prima-old

 

Selver toetab hätta jäänud väiketalunikke

Selver võtab kiirendatud korras müügile väiketalunike toodangu, mida toodeti eelkõige kohvikutele, restoranidele ning hotellidele, mille tegevus on sisuliselt seiskunud.

„Lõviosa Eesti väiketalunike toodangust läks jaekaubandusest oluliselt väiksema nõudlusega HoReCa-sektorile ehk hotellidele, restoranidele ja catering-i teenust pakkuvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on see sektor aga üks suurimaid kannatajaid. Otsustasime seega ise talunike poole pöörduda ja teha ettepanek toidukauplustele sobivad tooted Selverisse müügile võtta,“ ütles AS-i Selveri juht Kristi Lomp.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#selver-toetab-hatta-jaanud-vaiketalunikke

 

VÄIKETOOTJATE JUUSTUD – KAS EESTI UUS EDULUGU?

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#vaiketootjate-juustud-kas-eesti-uus-edulugu

 

AGROTURISMI 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 oli agroturismi projekti jaoks äärmiselt tegus. Oluline roll oli kodulehe uuendamisel ning agroturismi mõiste ning olemuse selgitamisel tarbijaskonnale.

Sellest lähtuvalt planeerisime lisaks kodulehe uuendamisele ning reklaamvideote valmistamisele turunduskampaania, mis hõlmas erinevate turunduskanalite kasutamist. Säravalt võib meenutada Agroturismi projekti osalust “ÕHTU” saates, mille käigus külastasid kolm saatejuhti agroturismi talu Männikupiimalambad. Kokku filmiti ühe päeva jooksul kolm videolõiku, mis jõudsid Kanal2 otse-eetrisse kolmel erineval õhtul.

Lisaks “ÕHTU” saatele, oli Juuni lõpus Agroturismi projekti jaoks tähtis päev, mil sai korraldatud Agroturismi esimene unikaalne ringreis sotsiaameedia mõjutajatele, ajakirjanikele ja blogijatele. Agroturismi tutvustava ekskursiooni käigus külastati kolme Lõuna-Eesti agroturismi talu.

2020. aastal kutsusime kokku ka Agroturismi nõuandva koja. Agroturismi nõuandev koda koosneb talupidajatest, kes on täna aktiivsed agroturismi teenusepakkujad ning omavad praktilisi kogemusi, mis aitaks agroturismi tegevusi paremini planeerida. Nõuandva koja liikmed näevad äärmiselt suurt potentsiaali agroturismi tulevikul ning sellest tulenevalt räägitakse tuliselt kaasa agroturismi projekti tegevustes.

Lisaks nõuandva koja loomisele korraldasime koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaeluvõrgustikuga Agroturismi rahvusvahelise seminari.

Loodame, et ka uus aasta saab olema Agroturismi projekti jaoks tegus ja edukas.

Täname kõiki meeldiva koostöö ja aktiivse osaluse eest!

 

2020 aastal valmis Agroturismi taludest 6 tutvustavat lühivideot::

Maamehe Golf
Wile Alpaca Farm
Viinamärdi talu
Olemari talu
Siidrikoda
Andri-Peedo talu

11. November toimus Agroturismi rahvusvaheline seminar Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid. Agroturismi seminaril räägiti, millist kasu toob agroturism ning miks agroturismi projektiga liituda? Anti ülevaade agroturismist mujal maailmas ning võrreldi seda Eestiga. Vahetati mõtteid, kuhu võiks liikuda agroturism Eestis, ning arutleme agroturismi olulisuse ja tegevussuundade üle.

Ettekanded ja seminari järele vaatamise võimaluse leiab siit: https://maainfo.ee/index.php?id=7269&page=3394&

 

26. Oktoobril loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

Loe lähemalt siit: https://agroturism.ee/#pressiteade-sel-nadalal-loodi-eesti-agroturismiettevotteid-uhendav-nouandev-koda

 

Juunis toimus Agroturismi esimene ringreis

27. Juunil toimus agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldati unikaalne ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastati Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning modernset Nopri Talu meiereid.

Külastusest valmis ka vahva video:
https://www.facebook.com/eestiagroturism/videos/925330014608247

 

Agroturismi kodulehel valmis kaardirakendus agroturismitalude leidmiseks 

Agroturismi talusid on üle Eesti kümneid, kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd oleme lahenduse ees!

Juba mõnda aega on meie kodulehel saadaval Agroturismi kaardirakendus, mis koondab enda alla kõik Agroturismi talud. Kaardirakendus on leitav liikmete sektsioonist.

Loe lähemalt: https://agroturism.ee/#agroturismi-kaardirakendus-kellele-ja-miks

 

Agroturismi talu külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid

Mai alguses külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid Männikupiimalambaid ja proovisid kätt erinevate talutöödega.

Vaata kuidas:

Robist saab sulane

Jüri lüpsab lambaid 

Piret traktoriga põldu kündmas

Tööd alustas Põllumajandus- ja Toiduamet

Maaeluministeerium
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.01.2021

 

1. jaanuarist alustas uue riigiasutusena tööd kogu toidutarneahela järelevalvet hõlmav Põllumajandus- ja Toiduamet, mis moodustati Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühinemisel. Uue ameti peadirektor on Urmas Kirtsi.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul võimaldab kahe ameti ühinemine tõhusamat riigivalitsemist. „Hea meel on tõdeda, et ligi poolteist aastat kestnud ettevalmistuste tulemusena saab uus ühendamet alustada tööd. Ametite tegevuste koondumine ühe juhtimise alla loob hea võimaluse muuta valdkondlikud protsessid sujuvamaks, kliendisõbralikumaks ning paremini koordineeritavaks,“ sõnas minister.

„Põllumajandus- ja Toiduameti loomine on olnud Maaeluministeeriumi ja kahe ameti töötajate ühine pingutus. Liitumise eesmärk oli kogu toidutarneahela järelevalvet ühendava teadmiste keskuse loomine, mis on suunatud näoga klientide poole,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi.

Kirtsi sõnul muudab värskelt loodud amet seni kahe asutusega suhtlema pidanud klientide ja koostööpartnerite jaoks asjaajamise lihtsamaks. „Edaspidi suhtlevad kliendid ja partnerid vaid ühe ametiga. Soovime neile olla heaks ning targaks kaaslaseks, et koostöös tagada usaldusväärne toiduohutussüsteem ja tasakaalus põllumajanduskeskkond,“ lisas peadirektor.

Avalikel konkurssidel on välja valitud kolm peadirektori asetäitjat, kes asuvad koos juhi ja kõigi töötajatega ellu viima uuele ametile seatud eesmärke. Asetäitjatena alustavad tööd senine Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, sama asutuse loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel ning Anu Nemvalts, kes seni vastutas Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna töö eest. Kokku töötab värskes ühendametis 550 inimest.

Uus amet täidab kõiki seniseid Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeid. Põllumajandus- ja Toiduameti telefonikontaktid ja üle Eesti paiknevate esinduste asukohad jäid samaks. Samuti jäävad senised meiliaadressid mõneks ajaks kehtima. Rohkem infot leiab ameti uuelt kodulehelt pta.agri.ee.