PRIAs algab Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
16. august 2019

PRIAs algab Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 € ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28.8 – 4.9.2019 ning taotluste eeltäitmine toimub e-PRIAs 21. – 27. augustini.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit €, 2019. a taotlusvooruks, mis on järjekorras neljas, on kavandatud 5 miljonit € ja meetme rahastajateks on Euroopa Maaelu Arengu Põlumajandusfond ja Eesti riik. Otsused laekuvate taotluste kohta kinnitab PRIA hiljemalt 27. novembriks.

Kolmes varasemas taotlusvoorus on PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 mln eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Täpsed tingimused toetuse saamiseks on sätestatud meetme määruses, mida Maaeluministeerium täiendas tänavu juunikwww. Muudatused puudutavad äriplaani koostamist ja selle kvaliteeti.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul tasub noortel põllumajandustootjatel aegsasti läbi mõelda oma äriplaan ja tutvuda toetuse tingimustega. „Määruse muudatusega muudeti selgemaks ja täpsemaks ka hindamiskriteeriumid ning see lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas Võsu. Taotluste hindamisel arvestatakse taotlejate põllumajanduslikku haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni, varasemat töökogemust, ettevõtte majandusnäitajaid, äriplaani sisu jms. Võsu juhtis tähelepanu ka sellele, et 21. – 27. augustini on taotlejatel võimalus e-PRIAs taotlusi eeltäita ja taotlusvoor ise kestab 28. augustist 4. septembrini.

PRIA kodulehelt pria.ee leiab toetusest huvitatu info nii toetuse kui taotluse täitmise ja e-PRIA kasutamise kohta. Abi saab küsida arengutoetuste infotelefonil 7377 678.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. septembris

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. septembris

—————
12.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (teravili)“ (Tartu).
25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“ (Tartu).
—————

12.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (teravili)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

12.09.2019 koolituse ajakava:

  • 09:00 – 09:15 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 09:15 – 11:30 Teraviljaühistute juhtimismudelite võrdlus I (Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome)
  • 11:30 – 12:15 Lõunapaus
  • 12:15 – 14:30 Teraviljaühistute juhtimismudelite võrdlus II (Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome)
  • 14:30 – 14:45 Tagasiside

Lektoriks on Csaba Mihaly Jansik, Soome Looduslike Ressursside Uurimisinstituudi vanemteadur.
Koolituskava:
https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10403&id_ay_toimumine=13865&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————
25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

25.09.2019 koolituse ajakava:

  • 09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 10:00 – 12:15 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses I (Taani piimaühistu Arla)
  • 12:15 – 13:15 Lõunapaus
  • 13:15 – 15:30 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses II (Taani piimaühistu Arla)
  • 26.09.2019 koolituse ajakava:
  • 09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 10:00 – 12:15 Baltikumi piimaturg
  • 12:15 – 13:15 Lõunapaus
  • 13:15 – 15:30 Praktilised probleemid ja ettepanekud ühistu kui organisatsiooni arengu teguritena ja nende lahendamine
  • 15:30 – 15:45 Tagasiside

Lektoriteks on Steen Norgaard Madsen, Taani piimaühistu Arla Nõukogu liige; Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees ja tegevjuht ning Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja.

Koolituskava:
https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10402&id_ay_toimumine=13864&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 06.09.2019; 18.09.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

LEADER tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

PRESSITEADE
Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus
14.08.2019

LEADER tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

Eesti LEADER tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. „Arukas küla“ on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist.

Euroopa maaeluvõrgustiku töögrupp on arukate külade (inglise keeles Smart Villages) kontseptsiooniga töötanud juba üle aasta. Tulevikku vaatavas arukas külas lisanduvad traditsioonilistele teenusetele uut tüüpi teenused, mis toetuvad kaasaegsetele digilahendustele, samuti ring- ja jagamismajanduse uutele võimalustele.  Põhirõhk on koostööl ja uuenduslike lahenduste leidmisel, tagamaks piirkondade tasakaalustatud arendamine.

Maaeluminister Mart Järvik: „Tähtis on pöörata tähelepanu sellise taristute arendamisele, mis soodustaksid innovatiivseid ja tarku terviklahendusi, et muuta külad ja maapiirkonnad senisest atraktiivsemaks elukeskkonnaks ka noortele, sealhulgas eriti noortele peredele. Neid eesmärke rõhutab ka praegu ettevalmistatav maaelu ja põllumajanduse arengustrateegia aastateks 2021-2027 ning  samasisulised suunised on antud ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele uue strateegia koostamiseks,“ lisas Mart Järvik.

„Arukate külade“ teemalise arutelu korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Leader Liidu, Kirderanniku Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökojaga ja Maaeluministeeriumiga.

Ürituse kohta rohkem infot: Ave Bremse, maaelu võrgustikutöö osakond, telefon 515 6412 või e-postave.bremse@pmk.agri.ee

Infoks aruka küla kontseptsiooni kohta:

Aruka küla video: https://youtu.be/iAVilTmxXl0
Aruka küla info https://maainfo.ee/smartvillages

Maaeluvõrgustiku foto: Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits eelmise aasta suveseminari töögrupis „Säästev kogukond“

Täna valmis Võru linna sünnipäevaks Eesti suurim sõir

Täna, 13. augustil valmis Võrumaa Talupidajate Liidu ja kaubamärgi UMA MEKK eestvedamisel ning Vana-Võromaa juustutootjate koostöös ilmselt senini suurim sõir maailmas, kindlasti suurim ja pikim sõir Eestis. Sõir on Võrumaa talunike kingitus Võru linnarahvale linna 235. sünnipäevaks.
Sõir kaalub 106 kg (235 naela, nagu Võru linnal iga) ja on 4+1,5 meetrit pikk. Sõira valmistamiseks kulus 120 kg kohupiima, lisaks munad, või ja köömned, nagu korralikule sõirale kohane. 
Sõir valmis Nopri talu meiereis Nopri, Kõrgemäe, Kriguli ja Metsavenna talu ning OÜ Juustupoisid osalusel. 
Eesti pikimat sõira saab näha ja maitsta 16 augustil, mil kl 16 kannab rongkäik sõira Võru linna keskväljakule ja seal lõigatakse sõir lahti linnarahvale ja külalistele mekkimiseks. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti OTT alustasid koostööd Biomarketiga, et parandada talutoidu kättesaadavust poodides

Kuigi mahetoodete tarbimine kasvab jätkuvalt, alustas Eesti juhtiv ökotoodete jae- ja hulgimüüja Biomarket suve hakul koostööd Eestimaa Talupidajate Keskliidu  ja võrgustikuga Otse Tootjalt Tarbijale (OTT), et lisaks ökotoodetele suurendada talutoodete kättesaadavust.
Biomarketitest leiab “Ehtne Talutoit” kaubamärki kandvaid tooteid.

Loe lisaks Maa Elus ilmunud artiklist aadressil https://maaelu.postimees.ee/6748233/biomarket-suurendab-eesti-talukauba-kattesaadavust 

Algas registeerimine 27. augustil toimuvale kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile

Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad Teid 27. augustil 2019. a kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile.

Seminar toimub Ööbiku Gastronoomiatalus Raplamaal, kus arutletakse kohaliku toidu pakkumisega seotud teemadel:

–          Tutvustatakse rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ raames valminud toidu tarnemudelit;
–          Plaanidest tarnemudeli rakendamisel räägivad projekti pilootpiirkondade esindajad Lii Kirves (OÜ Saarte Sahver) ja Merle Vall (TÜ Taluturg);
–          Antakse ülevaade e-platvormide kasutamise võimalustest toidu pakkumisel Rootsi platvormi www.stockfiller.com näitel;
–          Ootustest kohaliku toidu tarnijatele kõneleb Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust;
–          Oma lugu kohaliku toidu ja joogi pakkumisest räägib vastavatud Eesti Veini Kambri eestvedaja Tuuli Klementa.

Seminarile ootame osalema Eestis tegutsevaid toiduvõrgustikke, kohalikku toitu kasutavaid toidupakkujaid, toidutootjate ning talupoodide ja -turgude esindajaid.

Suur tänu kõigile, kes on juba osalemisest teavitanud, ent palume kõigil huvilistel oma osalemine kinnitada hiljemalt 19.08.2019 lingil: https://forms.gle/Yhz4BHg7i3PPvXBK8

Seminari kava: Seminari kava 27.08.2019[1]

Seminar toimub rahvusvahelise koostööprojekti “Baltic Sea Food” raames.

 

 

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Pressiteade
8. august 2019

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

Põllumajandustootmiseks mõeldud erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse lõpetamiseks tuleb sisse seada õigustatud isikute register. Märgistatud kütuse müümine ainult vastavat õigust omavatele põllumajandustootjatele annab ühtlasi võimaluse eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks, leiavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit täna valitsuskabinetis toimuva arutelu eel.

„Erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi­soodustus on põllu­majan­dus­sektori konkurentsivõime hoidmisel väga oluline meede. Peame tähtsaks, et soodusmääraga kütus oleks põllumajandustootjatele ka edaspidi kättesaadav vastavalt tootmise tegelikele vajadustele. Õigustatud isikute registri loomine aitab kontrollida eriotstarbelise kütuse müüki ning kütuse värvimine vähendada väärkasutuse riske,“ ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Kütuse müügi hetkel väärkasutuse takistamisel oleks võimalik kokku hoida ligi viis miljonit eurot, mida saaks täiendavalt suunata põllumajandussektorisse – näiteks eriotstarbelise kütuse aktsiisi määra langetamise kaudu. Soovime, et säiliks süsteem, mis on põllumajandustootjatele lihtsasti kasutatav ja minimaalse halduskoormusega,“ selgitas talupidajate keskliidu juht Kerli Ats.

Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni ei toeta süsteemi sellist muutmist, kus aktsiisivahe kompenseerimine hakkaks toimuma tagantjärgi, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme. Samuti ei toeta liidud hektari ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamist, sest see on keeruline ja paratamatult ei suudetaks limiitide seadmisel arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate ilmastikuoludega, mis oluliselt mõjutab kütuse tarvet.

Esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks eriotstarbelise diiselkütuse kasutamist lubada ka vedelsõnniku veol. See muudaks majanduslikult otstarbekamaks läga vedamise laudast kaugemal asuvatele põldudele, millel oleks omakorda väga suur keskkonnakasu – vedelsõnnikuga väetamise koormus jaguneks põldude vahel ühtlasemalt ja vähendada saaks ka mineraalväetiste kasutamist.

Taust:

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. Valitsuskabinet peaks täna arutama muudatusi seoses eriotstarbelise põllumajanduskütuse müügiga.

2018. aastal lubati Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust, nende hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük möödunud aastal 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Lisainfo:

Roomet Sõrmus, EPKK, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee;
Kerli Ats, ETKL, tel 5647 5660, kerli@taluliit.ee

 

Talutoidu karavan läheb liikvele juba 27. augustil

Nii nagu läinud aastal, võtab ka selle suve lõpus 27-31. augustil üks seltskond rattad alla ja sõidab läbi ajaloo teise Talutoidu Karavani.
Sel korral viib Karavani teekond läbi Võru, Tartu, Tabasalu, Viljandi, Haapsalu, Muhu, Kuressaare, ning lõpetab suurel Talutoidu Pidupäeval Karalas, Saaremaal. Seal toimub uhke Talust Taldrikuni õhtusöök mis on valmistatud üksnes kohalikust toorainest tippkokkade poolt Eestist ja Norrast.
Kutsume kõiki kaasa lööma pop-up laatadel ja meiega soovikorral kaasa sõitma, kas tervet etappi või osasid sellest.

INFO TOIMUVA KOHTA:

Osalen pop-up laatadel ja Talust Taldrikuni õhtusöögil.
27.08 VÕRUS, kell 10.00-14.00 Võru linna Keskväljaku turg
Info pop-up laatade toimumisaegade ja kohtade kohta leiate siit registreerimisvormist:
https://forms.gle/r85j6B4dVwHvvqzE8
Kasutades seda vormi, saate kõike lihtsamini ennast kirja panna toimuvatele laadatele ja õhtusöögile. Juba registreerunud saavad  täpsemat lisainfot, selleks märkige registreerimisvormil kindlasti täpselt oma kontaktandmed.

MIDA KARAVAN TEEB?

Karavani seltskond teeb intervjuusid ja pilte laatade ajal, kutsume kohale ka ajakirjandust. Ülesvõtteid  veavad Sirkka ja Emil.  Eelmisel aastal filmis näiteks Maahommik pikalt Rakveres üht uut ja toredat salatitalu, kellele tekkis tänu meediakajastusele väga uhke reklaam riigitelevisioonis. Seega lähtuge neil laatadel osaledes nähes ses rohkem turundusvõimalust. Iseennast kõige paremini iseloomustavad rõivad ja rõõmus meel teevad kõik pildid imeilusaks!
KOHTUME TALUTOIDU KARAVANIL!

Põllumajandusamet: Eestis leiti ohtlik taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletik

Põllumajandusamet tuvastas Plantex AS (Juhani puukool) toodetud õunapuu sordil ’Tiina’ (2019 a. partii) ja turustataval pirnipuu  sordil ’Pepi’  (toodetud Leedus, 2019. a. partii) ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Leid pärineb Rakvere Bauhofi kauplusest. Praegu toimub kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamine ning tõrjemeetmete rakendamine, saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele. 

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud AS Plantex poolt turustatud eelpool nimetatud  õuna-ja pirnipuu sortide istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust Plantex ASiga ja seejärel saab tagastada haigustunnustega istikuid lähimasse Juhani puukooli istikuärisse.

Plantex AS taimede edasimüüjad on lisaks Juhani puukooli istikuäridele Bauhof AS, K-Rauta ja Decora kauplused, samuti Võrus asuv kauplus Roheline Aed.

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele.

Tegemist on bakterhaiguse teistkordse leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. See on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti  kodulehelt siin

Täiendav info:

Birger Ilau
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
birger.ilau@pma.agri.ee

Ljudmila Kerge
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
ljudmila.kerge@pma.agri.ee