Kuu: juuni 2018

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.06.2018

Põllumajandusamet tuvastas Eesti tarbekartuli põldudel kaks uut kartuli ringmädaniku haiguskollet

Igal aastal teeb Põllumajandusamet Eestis seiret ohtlike kartuli bakterhaiguste leidmiseks. Seire käigus võetakse laboriproovid eelmise aasta kartulisaagist, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Sel kevadel tuvastati ohtlik taimehaigus kartuli ringmädanik kahest võetud laboriproovist (Põlvamaal ja Viljandimaal).

„Ohtlike taimehaiguste vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% maha pandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki ohtlike haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Mart Kinkar.

„Ringmädanik võib soodsates kasvutingimustes hävitada suure osa kartulisaagist. Bakterhaigusest vabanemiseks peab tootja hävitama saastunud kartulimugulad ja kartulipõllul tuleb loobuda kartulikasvatusest kolmeks järgnevaks aastaks. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõik hoidlad, masinad, seadmed ja konteinerid, mis saastunud kartuliga võivad olla kokku puutunud,“ lisas Kinkar.

Alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv selgelt vähenenud, viimati tuvastati tarbekartuli põllult kartuli ringmädanik 2015. aastal Jõgevamaal. Leviku vähenemisele on suurt mõju avaldanud just 20% sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise nõue, mis aitab vähendada kahjustajate leviku riske ja mida peab ka alanud kartuli istutamise hooajal seetõttu kindlasti meeles pidama.

Seire käigus kartulist võetud proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Lisainfo:

Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel 671 2624, 5361 1416
mart.kinkar@pma.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
01.06.2018

Euroopa Komisjon soovib ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada

Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.

Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest kui ka teist sammast ja tagavad valdkonna tervikliku planeerimise. Strateegiakavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. „Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Tarmo Tamm.

Euroopa Komisjoni õigusaktide ettepanek on väga tihedalt seotud ka ÜPP eelarve ettepanekuga. Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas maaeluminister Tamm.

Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi EL-i poolne finantseerimine 15% võrra. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Leiame, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest just see on parim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks põlvkondade vahetuse soodustamine, innovatsiooni kiirendamine ja teaduslikuma põllumajanduse poole püüdlemine,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2018

Muudetakse rümpade kvaliteediklasside määramise nõudeid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega kehtestatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside (SEUROP) määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord.

Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul tagab rümpade kvaliteediklassidesse määramine loomapidajale ühtsed ja kindlaks määratud alused rümpade kvaliteedi määramiseks. “Samuti annab klassidesse määramine objektiivse ülevaate kaubeldava liha kvaliteedist, soodustab kvaliteetse liha tootmist ning aitab paremini korraldada turuhindade kogumist ja võrdlemist,“ lisas Maidre.

Rümpade kvaliteediklassidesse määramine on põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõu. Selle abil registreeritakse veise- ja vasikaliha, sealiha ning lambaliha hinda ja see aitab tagada turu läbipaistvust.

Eelnõu alusel tuleb kvaliteediklassidesse määrata toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümbad lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse nädalas aasta keskmiselt üle 55 kaheksa kuu vanuse või vanema veise, 200 nuumsea ja 80 lamba.

Eelnõuga asendatakse maaeluministri varasemad kolm määrust, mis sätestasid veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramist.

Määrus jõustub 11. juulil 2018. aastal.

Määruse eelnõu EISis

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
01.06.2018

Eestis muudetakse glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite müügi- ja kasutustingimusi

Eestis on registreeritud 34 glüfosaati sisaldavat taimekaitsevahendit. Põllumajandusamet seadis neile kõigile müügi ja kasutuse piirangud.

Euroopa Komisjon võttis vastu rakendusmääruse, mille alusel võib glüfosaati kasutada veel vähemalt 5 aastat, kuid erilist tähelepanu pööratakse käitlejate ja hobikasutajate kaitsele ning saagikoristuseelse kasutuse vastavusele headele põllumajandustavadele. Sellest tulenevalt seadis Põllumajandusamet täiendavad müügi- ja kasutuspiirangud.

Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses on keelatud. Edaspidi on vabamüügis ehk väikeaiapidajale kättesaadavad ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni ja kaasa arvatud 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kes omab kehtivat taimekaitsetunnistust. Keelatud on koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil. Seetõttu on osadel toodetel eemaldatud ka mitmed kasutusalad, nt teraviljade, herne, oa kuivatamine.

Vastavalt Euroopa Liidu reeglitele on Põllumajandusamet andnud taimekaitsevahendite olemasolevate laovarude müügiks ja kasutamiseks 6 kuud. Alates 1. detsembrist 2018 on lubatud müüa vaid tooteid, mille märgistus on viidud kooskõlla muudetud kasutustingimustega. Samuti tohib selliseid tooteid  kasutada üksnes vastavalt uutele kasutustingimustele.

Põllumajandusamet täiendas ka kõiki glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite infolehti teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.

 

Lähem info:

Eva Lind
nõunik, taimekaitse ja väetise osakond
Põllumajandusamet
Eva.Lind@pma.agri.ee
Tel 671 2619