Kuu: märts 2018

10. aprill Tammiku 9, Rakvere, Villa Theresa hotell
11. aprill J. Aamisepa 1 Jõgeva alevik, Eesti Taimekasvatuse Instituut
12. aprill Tallinna 24, Viljandi, Hotell Centrum

Päevakava
10.00–10.15 Registreerimine üritusele
10.15–10.20 Avasõnad
10:20–11.20 Enamlevinud taimehaigused ja nende integreeritud tõrje – Pille Sooväli
11.20–12.20 Pritsimisest ja puhtimisest. Riskide vähendamine taimekaitsevahendite kasutamisel – Jaanus Siim
12.20-13.00 lõuna
13.00–13.45 Uuemad andmed pestitsiidiresistentsuse esinemisest Eestis – Mati Koppel
13.45–14.30 Taimekahjustajate monitooring 2018.a. Põllumeeste võimalused osalemiseks – Pille Sooväli, Mati Koppel

Osalemisest anda teada hiljemalt 6. aprilliks
Vajalik eelregistreerimine: https://goo.gl/forms/6hxLWzEo59kSoTiv1

Osalemine infopäevadel on TASUTA.

Infopäevad toimuvad “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.03.2018

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aasta esialgseil andmeil 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal, selgub Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest.

Näiteks suurenes taimekasvatussaaduste toodangu väärtus 19%, sealhulgas suurenes enim  teraviljatoodangu väärtus – 56%, ning loomakasvatussaaduste toodangu väärtus kasvas 27%, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40%.

„Võime koos rõõmustada, et põllumajandussektori sissetulekud on pärast 2016. aasta järsku langust taas suurenenud ning jõudnud 2015. aasta tasemele. 2017. aastal toodeti lisandväärtust koos toetustega 310 miljonit eurot,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arengu soodustamiseks maksti 2017. aastal ühise põllumajanduspoliitika raames ja riigiabina kokku toetust 301,4 miljonit eurot, millest 124 miljonit eurot otsetoetustena, 19,2 miljonit eurot täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 miljonit eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 miljonit eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 miljonit eurot siseriiklike toetustena. „2016. aastaga võrreldes toetused kasvasid – otsetoetuste eelarve oli  eelmisel aastal kokku 123,7 miljonit eurot, kuid 2016. aastal 114,5 miljonit eurot,“ tõi minister Tarmo Tamm välja.

 „Samuti on meil põhjust head meelt tunda, sest piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks väikesele kasvule pöördunud, jõudes tasemele 86 400 looma,“ lisas maaeluminister Tamm.  Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal. Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal üle 30 € / 100 kg ning aasta keskmisena küündis 32,7 € / 100 kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%.

Tarmo Tamme sõnul on peatunud ka sigade arvu vähenemine. „Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18 600 looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus,“ sõnas minister. Aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 000 võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 € tonni kohta, mis on umbes 8% suurem kui 2016.  aastal ja 9% suurem kui 2015. aastal.

Veiseliha toodeti 2017. aastal ligi 30% vähem kui aasta varem, kuid veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. „Samas tuleb mainida, et kui Euroopa Liidu liikmeriikides oli 2017. aastal  kanamunade keskmine hind võrreldes 2016. a märkimisväärselt kõrgem, siis Eestis jäi  nende hind teiste ELi liikmesriikidega võrreldes üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks,“ kommenteeris Tarmo Tamm.

Põllukultuuride kasvupind oli 2017. aastal Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku 665 tuhat ha, mis on 1% väiksem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 331 tuhandel hektaril. Kuna koristusperiood oli väga vihmane, siis kujunes teravilja kogusaagiks 1 312 000 tonni, mis oli siiski oluliselt kõrgem 2016. aasta näitajast. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2017. aastal kõrgemad kui eelnenud aastal, vaid kaera kokkuostuhind oli 7% madalam.

2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse 72 miljoni euro väärtuses, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Endiselt deklareerisid enim makse piimakarjakasvatajad.

 

Eestimaa Looduse Fond kutsub Läänemere-sõbraliku taluniku konkursile kandidaate esitama või kandideerima. Kandidaadiks sobivad Eesti põllumajandustootjad/talunikud, kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete veekogudesse, sh Läänemerre kandumist. Tiitliga kaasneb rahaline toetus.

Konkursile võivad kandideerida nii suured kui väikesed, nii mahe- kui ka tavatootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad üle kogu Eesti. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate/talupidajate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid, riigiasutused jt. Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses ühte või mitut meetodit toitainete, sh fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks, näiteks maheviljelust, keskkonda säästvate meetoditega silo ja väetise hoiustamist, tehismärgalade rajamist, uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt. Samuti võetakse arvesse muid keskkonnasõbralikke meetmeid, näiteks poollooduslike koosluste hooldamine.

 

Konkursil (Baltic Sea Farmer of the Year) on kaks vooru: kohalik ning rahvusvaheline. Rahvusvahelises voorus osalevad üheksa Läänemere riigi talunikud. Iga riigi žürii valib välja kohaliku võitja, kes saab auhinnaks 1000 eurot ning esindab riiki rahvusvahelisel konkursil. Rahvusvahelise peaauhinna võitja saab 10 000 eurot auhinnaraha. Nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi võitjaid tutvustatakse nii Eesti kui teiste Läänemere riikide meedias ning avalikkuses, tuues seeläbi kandidaatidele laialdast positiivset tähelepanu. 

 

Infot konkursi kriteeriumite kohta ning kandideerimisvormi leiab kodulehelt: http://elfond.ee/laanemeretalunik

 

Eesti vooru kandidaate saab esitada aadressil elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu kuni 30. märtsini 2018. 

 

Konkurssi korraldab Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja teiste partneritega. Seitsmendat korda välja antava auhinnaga soovitakse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil tunnustada ja esile tuua tublisid põllumehi, kes leiavad igapäevase nõudliku ning ajamahuka töö kõrvalt võimalusi keskkonna säästmiseks ning aitavad seeläbi Läänemerd hoida.

 

Eesti kohaliku vooru võitja kuulutatakse välja 2018. aasta mais, rahvusvaheline võitja aga sügisel.

 

Rohkem infot konkursi kohta:
http://elfond.ee/laanemeretalunik

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
21.03.2018

 Avatud talude infopäevad keskenduvad sel aastal turundamisele

27. märtsil ja 6. aprillil ootame avatud talude päeval osalevaid talusid  kasulikku teavet jagavatele infopäevadele. Vaadatakse üle eelmise aasta head näited ja õppetunnid, räägitakse taludesse toimuvatest bussireisidest, tuuakse näiteid ühisturundamisest, jagatakse nõuandeid toiduohutuse nõuete ning loomatervise ja -kaitse kohta ja tehakse lühike, kuid sisutihe koolitus meediasuhtlusest ja sotsiaalmeedias turundamisest.

„Sel aastal soovime taludele veelgi rohkem abiks olla, et avatud talude päeva positiivne järellainetus neid veel kauaks saatma jääks. Seetõttu otsustasime kaasata mitu praktikut, kes jagaksid enda kogemusi ühisturundamisest ning õpetaksid, kuidas rohkem silma paista ja meelde jääda,” ütles avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Kindlasti tasub kohale tulla neil, kes suursündmusel oma uksed esimest korda avavad. Samas koostasime infopäevade programmi just nii, et palju uut ja kasulikku leiavad ka vanad kalad.”

Esimene avatud talude infopäev toimub 27. märtsil Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal (eelregistreerimine kuni 23. märtsini), teine aga 6. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse  suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal (eelregistreerimine kuni 3. aprillini). Mõlemad päevad algavad kell 10 tervituskohvi ning kell 10.30 tervitussõnadega. Infopäevadele saab registreeruda veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Infopäevade teemad

• Tagasivaade kolmandale üleriigilisele avatud talude päevale ja tehniline info 2018. a kohta – Karolin Lillemäe, Maaeluministeerium; Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskus
• Ühisturundamise näide – Sille Roomets, Valgamaa avatud talud (27.03);  Aive Tamm, MTÜ Jõgeva Maitsed ja Kääpa OTTi ühine osalemine avatud talude päeval (06.04)
• Bussireisidest taludesse – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Ülevaade üldistest toiduohutuse nõuetest ning loomatervisest ja -kaitsest – Siiri Merisaar, Pärnu Veterinaarkeskus (27.03); Kairi Sisask ja Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduamet (06.04)
• Ülevaade meediasuhtlusest ning sotsiaalmeedias turundamisest – Annela Laaneots, Tallinna Ülikool

Infopäevadel jagatakse osalistele kätte teavitusmaterjalid: infoviidad, õhupallid ja piirdelindid.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Praeguseks on registreerunud juba 70 talu. Registreeruda on võimalik kuni 1. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.03.2018

2. märtsil saatis Maaeluministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele. Eelnõus  19.-23. märtsile planeeritud taotluste vastuvõtu aeg lükkub edasi aprilli. Täpsed kuupäevad kuulutatakse välja esimesel võimalusel.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetused on plaanis välja maksta 2018. aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2018

6. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Avatud talude päev on kujunenud populaarseks pereürituseks, eelmisel aastal võttis külalisi vastu lausa 280 talu ning kokku oli külastusi üle 120 000.

„Mul on hea meel, et meie kirge ja armastust maaelu vastu jagavad nii paljud eestimaalased. Seetõttu usun, et sel aastal tuleb külalislahkeid talusid veelgi juurde ja me saame avastada Eesti maaelu varjatud pärleid. Avatud talude päev on suurepärane võimalus oma toodangut laiemale publikule tutvustada ning anda neile maitsta kübekest maaelu,” sõnas maaeluministerTarmo Tamm. „Kutsun üles end registreerima kõiki talusid, kes soovivad oma ehedust kaasmaalastega jagada ning on valmis üheks toredaks, põnevaks ja rahuldust pakkuvaks päevaks.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on talud põllumajanduse selgroog ning maaelu visiitkaart. „Talupidamine ja maaettevõtlus laiemalt on maaelu maine kujundajad. Üle-eestilisel avatud talude päeval saame avada oma talude uksed, et näidata kogu rahvale, kus kasvab ja tuleb kvaliteetne Eesti toit. Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles kõiki talusid ennast külastajatele sel päeval avama,” lisas Kerli Ats.

„Avatud talude päev on väga tänuväärne ettevõtmine, mis tutvustab maaelu ja põllumajandust meie noortele. Just see järeltulev põlvkond hakkabki tulevikus meie maaelu edasi arendama. Seetõttu kutsungi kõiki talusid osalema ja noori põllumajanduse vallas harima,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 22. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval

· 27. märtsil algusega kell 10 Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal

· 6. aprillil algusega kell 10 Põllumajandusuuringute keskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal.

Infopäevale tuleb end registreerida veebilehel: http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2018

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata.

„2017. aasta liigniiske sügis viis paljud taimekasvatajad keerulisse majanduslikku olukorda. Seetõttu on erakorralise toetuse eesmärk toetada Eesti kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajaid, kellel jäi eelmisel sügisel liigsete sademete tõttu saak osaliselt või täielikult koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetuse taotlusi saab esitada 19. kuni 23. märtsini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

 

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

02.03.2018

2017. aastal jätkus põllumajandussektori taastumine vahepealsest langusest. Alates eelmise aasta teisest poolest on põllumajanduse edenemisele kaasa aidanud toodetele lisandväärtuse andmine.

„Eelmisest aastast alates toodeti põllumajandussektoris rohkem lisandväärtust, põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes ning hoolimata keerulistest ilmastikuoludest koristusperioodil saadi viimase kümne aasta rekordile ligilähedane teravilja- ja õlikultuuride saak. Need on vaid mõned näited põllumajanduse positiivsest mõjust kogu majanduse kasvule,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku toodeti põllumajandussektoris 2017. aastal lisandväärtust koos toetustega 61% enam kui 2016. aastal ehk 310 miljonit eurot.

Põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 21% ja oli 906,1 miljonit eurot. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 19%. Hoolimata liigniiskest koristusperioodist oli 2017. aasta teravilja keskmine saagikus kõrgem ning kokku saadi 44,5% enam toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus ka tootjahindade 8% tõus. Selle tulemusel suurenes teravilja toodangu väärtus 56%.

2017. aastal hakkas piima kokkuostuhind tõusma ja suurenes aastases võrdluses 38% ning samal ajal säilis ka piima kogutoodangu maht. Ka loomade arvu vähenemine peatus ja stabiliseerus pärast eelnevate aastate langust.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga 27%, seejuures toodangu maht jäi 2016. aasta  tasemele, kuid tootjahinnad tõusid 23%.

Tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste muutuvkulude väärtus  suurenes 10%. Tootmistoetused  suurenesid 14%, mistõttu toodetud lisandväärtus, mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (rendimaksed, tööjõukulud, intressid), suurenes 61%.

Põllumajandussektori taastumine edukamate aastate tasemele võtab veel aega. Tootmiseks kasutatavate sisendite osatähtsus kogutoodangu väärtusest on jätkuvalt kõrgem kui edukamatel aastatel. Lisandväärtusest üle 50% moodustavad toetused, mis on olulised järjest suurenevate tööjõukulude, intresside ja rendimaksete katmisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2018

Maaeluminister allkirjastas 2018. aastal antavate üleminekutoetuste määruse. Kokku makstakse 2018. aastal üleminekutoetusi 18,4 miljoni euro ulatuses.

„Üleminekutoetused on üks oluline osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014-2020 ja nagu lubatud, maksame ka käesoleval aastal oma põllumeestele üleminekutoetused välja täies mahus. Kokku jõuab põllumeesteni sel aastal 18,4 miljonit eurot. Toetused aitavad Eesti põllumehel parandada oma konkurentsipositsiooni Euroopa Liidu siseturul,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Määruse „2018 aastal antavad üleminekutoetused“ kohaselt on võimalik 2018. aastal taotleda seitset üleminekutoetust: ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetus, piima, veise ja ute üleminekutoetus ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus.

Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse, piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotlemine toimub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) perioodil 2. märts kuni 21. märts 2018. a. Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse eelarve on 12,83 miljonit eurot ning toetused makstakse välja hiljemalt septembriks 2018. aastal.

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi saab taotleda PRIA-s 2. maist kuni 21. maini 2018. aastal. Kahe toetuse eelarve on 5,60 miljonit eurot ning toetused makstakse välja detsembris 2018. aastal.

Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused
Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuste tingimused​

PANE TÄHELE❗️Sel aastal saab taotlusi esitada vaid e-PRIA kaudu.