Tamm Grüne Wochel: Saksa tarbijas huvi äratamiseks tuleb pidevalt tööd teha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.01.2019

Tamm Grüne Wochel: Saksa tarbijas huvi äratamiseks tuleb pidevalt tööd teha

Tarmo Tamm külastas täna maailma suurimat põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche, kus traditsiooniliselt on väljas lai valik Eesti tooteid. Messi ametlik partnerriik on sel aastal Soome.

„Eesti stend Grüne Wochel viib külastaja justkui jalutuskäigule läbi metsa, pakkudes mitmekülgse läbilõike Eesti toidust. See on kui aken meie toidumaailma, mis kutsub külastajaid lähemalt kiikama meie puhtaid maitseid ja maitsvaid tooteid,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm Eesti stendi.

Minister Tamm lisas: „Meil tuleb pidevalt teha tööd selle nimel, et rohkem lõpptarbijatele suunatud tooteid leiaks tee Saksamaa turule ning Saksa tarbija hakkaks huvi tundma Eesti toodete vastu.“

Samuti toimub Grüne Wochel rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ tutvustamine. „Baltic Sea Food” on kümne Läänemere-äärse riigi koostööprojekt, mille eesmärk on arendada lühikesi tarneahelaid väiketootjate ja kauplejate ning toitlustajate vahel. Projekti juhtpartner on Maaeluministeerium.

„Soovime projektiga anda panuse, et kohalikud tooted jõuaksid lihtsamini ja kiiremalt majustusettevõtete, kohvikute, hotellide ja restoranide menüüdesse ning oleksid külalistele nähtavamad,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„Projekti tutvustamiseks toimub laupäeval, 19. jaanuaril Grüne Woche Eesti stendil kümne Läänemere piirkonna riigi ühine esitlus, mille raames tutvustakse Saksamaa pressile ja messikülastajatele meie piirkonnale omaseid maitseid, väiketootjate tooteid ja turismivõimalusi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Projekti tutvustuse korraldab EPKK.

Eesti toitu ja turismivõimalusi tutvustava väljapaneku leiab Berliini messikeskuse hallist 8.2 (stend nr 106, 107). Eestiga samas hallis asuvad ka teiste Põhja- ja Baltimaade Läti, Leedu, Taani, Rootsi ja Norra väljapanekud. Messi tänavuse ametliku partnerriigi Soome väljapaneku leiab meie vahetust naabrusest hallist 10.2.

Lisainfot Eesti väljapaneku kohta leiab veebilehtedelt www.naturlich-estland.eu ja www.gruenewoche.de. Eesti väljapanekut messil korraldab EPKK. Messil osalemist toetab Maaeluministeerium.

Maailma suurimate põllumajandus- ja toidumesside hulka kuuluv Rahvusvaheline Roheline Nädal 2018 (Internationale Grüne Woche) https://www.gruenewoche.de/en/ toimub 18.–27. jaanuarini Saksamaal Berliinis.

Fotod: Maaeluministeerium

Maaeluminister osaleb maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.01.2019

Maaeluminister osaleb maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil

17.−19. jaanuarini osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Saksamaal Berliinis toimuval maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Internationale Grüne Woche, kus Eesti on juba 26. korda järjepidevalt esindatud.

„Osalemine maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil annab võimaluse tõsta Eesti toidu tuntust ja tugevdada kaubandussidemeid välisriikidega. Just kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamine on üks võimalus põllumajanduse kasumlikkuse parandamiseks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Grüne Woche raames osaleb maaeluminister Tarmo Tamm kohtumisel Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga, kes tutvustab oma seisukohti digipõllumajanduse teemal. Lisaks on kavas kahepoolsed kohtumised Sloveenia, Ukraina, Hollandi, Läti, Leedu ja Gruusia põllumajandusministritega.

Laupäeval, 19. jaanuaril võtab maaeluminister Tarmo Tamm osa põllumajandusministrite 11. tippkohtumisest, mille teema on „Digipõllumajandus – nutikad lahendused tuleviku põllumajandusele“ (Agriculture Goes Digital – Smart Solutions for Future Farming). Eesti väljapanekut messil korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). Messil on väljas lai valik erinevaid Eesti tooteid: piimatooted, lihatooted, kalatooted, aga ka moosid, mesi, kama, leib. Eesti stendi leiab Berliini messikeskuse hallist 8.2.

Maailma suurimate põllumajandus- ja toidumesside hulka kuuluv Rahvusvaheline Roheline Nädal 2018 (Internationale Grüne Woche) https://www.gruenewoche.de/en/ toimub 18.–27. jaanuarini Saksamaal Berliinis.

Riik hakkab toetama mesilaspere pidajaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE*
17.01.2019

Riik hakkab toetama mesilaspere pidajaid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mesilaspere toetuse eelnõu. Mesilasperede pidajate toetamine aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Mesinike ootus riigile on olnud eelkõige mesilaspere toetuse rakendamine ja mul on väga hea meel, et sellest aastast me seda toetust esmakordselt ka maksame,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mesilaspere toetus on mesindussektori kestlikule arengule väga oluline,“ lisas minister Tamm. „Toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris registreerima. Tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ lisas Tamm.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.

Maaeluministri määruse „Mesilaspere toetus“ eelnõu eelnõude infosüsteemis

Eesti piimatoodetele avati Tuneesia turg

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.01.2019

Eesti piimatoodetele avati Tuneesia turg

Alates sellest aastast on piimakäitlemisettevõtetel võimalik eksportida oma toodangut Tuneesiasse.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul algas turu avamise protsess juba eelmise aasta suvel. „Tuneesia lisati prioriteetsete piimatoodete sihtturgude hulka möödunud aasta augustis.“ Siis algas protsess loa saamiseks Eesti piimatoodete eksportimiseks Tuneesiasse. „Nüüdseks on Tuneesia importnõuete alusel koostatud sertifikaadi vorm, mille alusel Eesti piimakäitlemisettevõtted saavad eksportida oma tooteid,“ lisas Pihlakas.

Välisturgude avanemine Eesti toiduettevõtete jaoks on üks olulisi suundi VTA töös. Välisriigid jaotatakse turu avamiseks vajalike tegevuste alusel kahte rühma. Esimesse gruppi kuuluvad riigid, mis ei nõua eksportiva riigi ja/või ettevõtte registreerimist. Toodete eksportimiseks piisab Veterinaar- ja Toiduameti poolt välja antavast sertifikaadist, mida sihtriik on aktsepteerinud.

Teise gruppi kuuluvad riigid, kus võib olla nõutav kas eksportiva riigi registreerimine või ettevõtte ja toodete registreerimine. Antud grupi riikide puhul võib turule sisenemine olla aastaid kestev protsess. Siia gruppi kuuluvad näiteks Korea Vabariik, Hiina Rahvavabariik, USA ja Jaapan.

Lisaks Tuneesiale on piimatoodetele avatud viimase kahe aasta jooksul ka Türgi, Peruu, Ukraina, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mehhiko turud.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Muudetakse maaelu arengukava maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2019

Muudetakse maaelu arengukava maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muutmise eelnõu, millega muudetakse maaparanduse investeeringutoetuse tingimusi.

„Pikendame tegevuste elluviimise tähtaega, et toetuse saajatel oleks võimalus oma tegevused lõpetada,“ ütles Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik. „Tähtaja pikendamisel oleme  arvestanud, et sobivaim aeg maaparandustööde tegemiseks on maikuust novembrikuuni, mil ei ole veel sügavalt külmunud pinnast ja lund.“

Muudatuse tulemusena saab maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse ja selle uuendamiseks vajalikud dokumendid esitada Põllumajandusametile ühel ajal ehk 1. augustil. Samuti pikendatakse määruse alusel teises taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate ja mittetulundusühingute toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja üheksa kuuni. Pikendamise vajaduse tingisid halvad ilmastikuolud 2017. aastal.

Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada vaid neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu. Tegevused on olulises osas ellu viidud, kui kavandatavast investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest. Seoses 1. jaanuaril 2019 jõustunud uue maaparandusseadusega muudetakse maaparandusühistuid käsitlevaid sätteid.

Põllumeeste kannatus katkemas – kevadine heidutusjaht on viimane õlekõrs

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
15. jaanuar 2019

Põllumeeste kannatus katkemas – kevadine heidutusjaht on viimane õlekõrs

Kuigi haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, siis üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole siiani viinud toimivate meetmete rakendamiseni linnukahjude vähendamiseks. Rändlindude poolt põldudele tekitatavate kahjude vähendamiseks tuleb ka Eestis hakata heidutusjahti korraldama, on põllumehed veendunud.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul ei ole kevadine linnujaht loomulikult põllumeeste soov, kuid heidutusmeetmena on see kasutust ja praktilist tõendamist leidnud ka teistes riikides, näiteks meie lähiriigis Rootsis. „Kõige suurem rumalus on lihtsalt hädaldada ja mitte midagi teha,“ on ta tekkinud olukorra pärast nördinud.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa.

Samuti võib looduses ühe lindude grupi, kellel praktiliselt puudub looduslik vaenlane, populatsiooni hüppeline suurenemine olla ohuks looduse tasakaalule ning suurendab oluliselt looduses ka taudide riski.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubaduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124,

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa, tel 506 2246

Vaatamata keerulistele ilmastikuoludele piimatoodang Eestis suurenes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2019

Vaatamata keerulistele ilmastikuoludele piimatoodang Eestis suurenes

Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud pakkusid väljakutseid, mis vajasid leidlikke lahendusi.

„Hea uudis on, et vaatamata põuaga kaasnevatele probleemidele piimatoodang Eestis suurenes. 2018. aasta 9 kuuga toodeti Eestis 610,6 tuhat tonni piima ehk 2,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Toodangu kasv tulenes suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli 2018. aasta esimesel poolel suurem, kui aasta varem.“

Nii Eestis kui ka teistes EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad III kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668,9 tuhat hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,9 tuhande hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembri seisuga koristatud 96% teravilja, 93% kaunvilja, 58% kartuli ning 85% rapsi ja rüpsi kasvupinnast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2018. aasta 30. septembri seisuga 259 tuhat veist, 305 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse ning 2358 tuhat lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus vastavalt 9% ja 5%. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud (+1%). Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes 6%.

2018. aasta lühiajastatistika alusel põllumajandusettevõtete müügitulu 2018. aasta III kvartalis kasvas 6%, kuid ei katnud kogukulusid, mistõttu puhastulu jäi madalamaks kui 2017. aasta III kvartalis.

Põllumajandussektori 2018. aasta III kvartali ülevaade

Avatud talude päev toimub 21. juulil

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2019

Avatud talude päev toimub 21. juulil

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 21. juulil, kuid mitmed talud võtavad külalisi vastu ka päev varem.

„Kõik huvilised võiksid juba varakult 21. juuli oma kalendrisse märkida, et taas Eesti maaeluga tutvuma minna. Kui varasemalt oleme näinud nii teatritalusid kui ka miniloomaaedu, siis ootan huviga, milliseid üllatusi 2019. aasta endaga kaasa toob,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Avatud talude päev on külastajatele hea võimalus kohalike väiketootjatega kontakti loomiseks, taimemüüjatega tehingute tegemiseks, põllumajandusmasinate uudistamiseks, loomade imetlemiseks ja maaelu mitmekesisuse avastamiseks. Sel aastal on mitmed talud avaldanud huvi oma uksed terveks nädalavahetuseks avada, seega saab läbi käia rohkem kohti ja nii ka rohkem näha ja kogeda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on siiski pühapäev, 21. juuli ning vaid sel päeval on avatud kõik osalevad talud,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist.

„Avatud talude päevast on saamas midagi sellist, mis on iseenesestmõistetav – enam ei küsita, kas see päev tuleb, vaid küsimus on, mis kuupäeval on Eestimaa talud avatud. Olen siiralt rõõmus, et sellest päevast on saanud nii suur ja oodatud sündmus! Jääb vaid loota, et meie taludel ja põllumajandustootmistel jagub energiat osaleda selle sündmuse korraldamisel ning pakkuda meile kõigile maaelu mitmekesisust,“ rõõmustas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab jaanuari keskel ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub veebruari lõpus/märtsi alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu sel päeval külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2018. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 160 000 korral. 2017. aasta rekord ületati 40 000 külastusega. Kokku avas oma uksed 296 talu, Saaremaa talud olid avatud kogu nädalavahetuse.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Videomeenutus 2018. aasta avatud talude päevast Saaremaal

Avatud talude päev 2019 Facebookis

Maaelu arengukava investeeringumeetmetes pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaegu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2019

Maaelu arengukava investeeringumeetmetes pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaegu

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega neljas maaelu arengukava investeeringutoetuse määruses.

„Viimased aastad on põllumajandussektorile olnud keerulised ja see on mõjutanud ka investeeringute elluviimist. Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, pikendasime mitmes investeeringumeetmes investeeringute elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on toetuse saajatel võimalik kavandatud tegevused lõpetada ka siis, kui tegevuse elluviimise tähtaeg on saabunud, kuid kavandatud tegevused ei ole täielikult lõpetatud. Pikendame tähtaega, et toetuse saajad saaksid plaanitud tegevused lõpetada ja oma eesmärgid saavutada. Nii tagame ka toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamise,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Muudatus tehakse järgmistes määrustes:

  • maaeluministri 2015. a 8. mai määrus nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“;
  • maaeluministri 2015. a 18. septembri määrus nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“;
  • maaeluministri 2015. a 30. septembri määrus nr 6 „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“;
  • maaeluministri 2017. a 26. juuni määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustes tehtav muudatus puudutab üksnes neid toetuse saajaid, kes taotlesid toetust 2016. aastal II taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Nende puhul pikendatakse kavandatud tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuses tehtav muudatus puudutab toetuse saajaid, kes taotlesid toetust 2017. aastal I taotlusvoorus ja kelle taotlus on rahuldatud. Sellistel ettevõtjatel pikendatakse kavandatavate tegevuste elluviimise tähtaega seniselt ühelt aastalt kahe aastani.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

Jõustus uus maaparandusseadus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2019

Jõustus uus maaparandusseadus

1. jaanuaril 2019 jõustus eelmise aasta maikuus vastu võetud maaparandusseadus, mis reguleerib maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist ning olemasolevate süsteemide hoidu ja toimimist.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti geograafilist asendit arvestades maaparandus möödapääsmatu: „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks pool maatulundusmaast liigniiske ning selle sihtotstarbeline kasutamine seetõttu oluliselt raskendatud.“

Seadus kohustab maaomanikke maaparandussüsteeme korras hoidma, sest ühel süsteemi osal hoiu tegemata jätmine põhjustab paratamatult probleeme teistel süsteemi osadel ehk mõjutab teiste kinnisasjade omanikke. Maaparandussüsteemide toimimise ja hoiu tegemise tagamiseks kehtestati maaparandussüsteemide eesvooludele kaitsevöönd.

Seadusega muudeti maaparandusühistute kehandit, mistõttu tuleb senised mittetulundusühingud 2019. aasta jooksul eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks reorganiseerida. Seaduse rakendussätetes  kavandati paindlik õigusraamistik varem ehitatud maaparandussüsteemidele kasutusloa andmiseks ja maaparandussüsteemide registris registreerimiseks.

Uues seaduses on suurendatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate heaks töötavate spetsialistide vastutust. Nad teevad asjakohase erialase töö kas ise või peavad selle üle kontrollima, samuti peavad nad kinnitama oma õiguslikku seotust ettevõtjaga. Vastutavatele spetsialistidele on kehtestatud kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel.

Maaparandusseadus ja selle rakendusaktid Riigi Teatajas